Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Pinnavormid on sootasandikud (on tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine – turba – ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes), kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed.
Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid.
Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud
Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on v üsna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.

Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest.
Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega.
Pinnavormid – voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas,

Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud.
Pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad.
Pinnavormid – kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud.

Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu
Pinnavormid on suhteliselt laugjad, ent esineb ka mägiseid alasid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust.

Pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal.
Pinnavormidest suuremad on põhjaranniku poolsaared ja nende vahelised
Pinnavormid - on maakoore pealispinna osad, mis erinevad

Pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on Veenus tänu sealsele tihedale atmosfäärile kiviplaneetidest kõige „siledama“ pinnaga planeet – kõrgeimate ja madalaimate punktide vahe on suhteliselt väike. Veenusel valitseb tänaseni väga kõrge vulkaaniline aktiivsus.
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga.

Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja
Pinnavormid - biogeensed: soo, kuhik,

Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga ● Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit ● Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid tekkinud - välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormideks on ka turbavälajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid - setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Pinnavormideks karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid (Kaika kuplistik). Väga iseloomulikud pinnavormid karulalas on oosmõhnastikud rahvuspargi lõunaosas ja tasandikud. Samuti leidub mitmeid väiksemaid pinnavorme: sulglohud, järskude nõlvadega pealt tasased mõhnad, sälkorud ning inimtegevuse poolt tekkinud künni-ja teeterassid.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pinnavormid väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun