Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Parlamentarism liberalism on alati kaitsnud parlamentaarset valitsusvormi kui süsteemi, kus valitud kogu kontrollib täidesaatvat võimu.
Parlamentaarses demokraatias on valitsuse kokkupanek keerulisem, sest kõigepealt tuleb leida parlamendile vastuvõetav peaminister(kandidaadi nim riigipea). Kaheparteilises parlamentaarses riigis riigipeal formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis on riigipeal rohkem mänguruumi peaministrikandidaadi valimisel, peab läbirääkimisi erakondadega.
Parlament on aktiivselt kaasatud õigusaktide koostamisse, mis mõjutavad kodanike igapäevast elu. Need käsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate õigusi, võrdseid võimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Parlament jagab koos nõukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud
Parlament on riigis seadusandlik organ, mis võib olla ühekojaline või kahekojaline (alamkoda ja ülemkoda). Alamkoda koostakse nagu ühekojalist parlamenti, ülemkoda võidakse kujundada, kas a)tsensuslik printsiip: kuuluvuse annab aadlitiitel või ametikuht; b) territoriaalne printsiip: vastava piirkonna hääledustel.
Parlamentaarne demokraatia - (riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega) rahvas valib parlamendi saadikud, enim kohti saanud partei moodustab valitsuse, kes annab aru parlamendile ja peab ka oma ettepanekute elluviimiseks saama nõusoleku parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus.
Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja.
Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne.
Parlament – Riigikogu , täidesaatvat võimu – valitsus . Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis peale peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid .Riigikogus oli esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad ( sh . saksa ja vene vähemusrahvuste ) parteid.
Parlamentaarne monarhia - Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.
Parlamentaarsele vabariigile on iseloomulikud rida tunnuseid, millest peamiseks on valitsuse formeerimine parlamendi alusel ja selle formaalne vastutus parlamendi ees. Riigipeal on selles riigiorganite süsteemis tagasihoidlik roll, kuigi formaalselt võivad tal mitmekülgsed volitused
Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, selleks peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel)
Parlament – kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis; valitakse üldrahvalikel valimistel Parlamentaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (näiteks Briti Ühendkuningriik, Eesti)
Parlamentarismi kriis – kord polnud piisavalt demokraatne.
Parlamentarism - Eesti, Saksamaa, Suurbritannia -Parlamendi ülimuslikkus -Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid -Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal -Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel
Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne.
Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon. Täidesaatev võim on valitsus, ks juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad üksteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis.
Parlament – diskuteerib välis- ja kaitsepoliitika üle, õigusloomega seotud projekt riivab tema komisjon ja eesistujariik informeerivad teda kriminaalõigussüsteemi aluseid, võib ta nõuda
Vote UP
-1
Vote DOWN
Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev võim valitsus on teineteisest eraldatud Vaikiv ajastu – inimestel puudus sõnaõigus, kogu ühiskond oli allutatud range kontrolli ja korra alla Tartu Rahu – sõlmiti Eesti ja Nõukogude liidu vahel 2.veebruar 1918 Tartus baaside leping – luba luua riigil oma sõjaväe baasid teise riigi maale
Parlament on kui kollegiaalne organisatsioon: plenaaristung, komisjoni istung, hääletamine; Saadikud: parteid ,fraktsioonid; Suhtluskanalid: komisjonid; Tugistruktuurid: kantselei, nõunikud.
Parlament - sh parlamendi pädevus ja parlamendi liikmete õiguslik staatus 38. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi – üldkohustuslikke käitumiseeskirju.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Parlamentarism – Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa, Eesti • Valitsuse moodustab parlament, mille valib rahvas • President on üksnes esindusisik, parlament on ülemuslik • Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses + Sagedased valitsuskriisid - Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel: kiire otsustusprotsess
Parlament - tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus).
Parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all
Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva (eksekutiivorgani) ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla ühe- või kahekojalised.
Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii moodustamine parlamendi (või selle seadusandliku võimuorgani kui ka alamkoja), mitte riigipea soovide alusel.
Parlament – ülesehitus Euroopa Parlament on ainulaadne rahvusülene institutsioon, mille liikmed valitakse demokraatlikul teel otsese üldise valimisõiguse alusel.
Parlament on vastutav seadusandlikes küsimustes, mis on seaotud rahvusvaheliste su- hetega ning ka kontrolli teostamises välis –ja julgeolekupoliitika valdkonnas.
Parlament on siiski väljendanud mitmel korral muret ELi institutsioonilise raamistiku puudulikkuse ja laienenud liidu rahastamiseks vajalike lisaressursside pärast.
Parlament - rahva poolt), Riigikogu (100 Riiginõukogu liiget) (ülemkoda, 40 saadikut, osaliselt valiti, osaliselt määrati) • parlamendi õigusi piirati tugevalt
Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks.
Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus.
Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus.
Parlamentarians convention on Tibet, WPCT) Amnesty International: Peoples Republic of China Repression in Tibet 1987.1992 (May 1992) http://www.metaxu.to/buddhism/history.php
Parlament - volitused ja menetlused Alates lepingute revideerimisest on Euroopa Parlamendi osatähtsus Euroopa Liidu institutsioonide hulgas üha kasvanud.
Parlament 1640 - 1648). Pikas parlamendis domineeris jõukas maa-aadel ning kaubandusega seotud suurkodanlased, kes saavutasid kuningalt suuri järeleandmisi.
Parlamentaarsed vabariigid - sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.
Parlamentarism on riigikord, kus täidesaatva võimu on seadusandliku võimu kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte.
Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu. Parlament on ühe- või kahekojaline.
Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud.
Parlament on vastu võtnud terve rea resolutsioone, milles mõistetakse hukka valitsusi, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise eest.
Parlamentaarseks — konstitutsiooniliseks monarhiaks — ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul.
Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte.
Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament) ja täidesaatev võim (valitsus) on teineteisest eraldatud
Parlamentaarne vabariik on riigivorm, kus esindusorgan ehk parlament on kõrgeima riigivõimu kandja, selle moodustab esmane riigiorgan – rahvas.
Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi).
Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president.
Parlamentarism - riigi valitsemisvorm Inglismaal * seadusandlik võim parlamendil * täitesaatev võim monarh + valitsus *isikuvabaduste
Parlamentarism on Euroopas ülekaalukalt valitsev demokraatiavorm, mis kehtib Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Sveitsis, Iirimaal ja
Parlamentaarne korraldus –  Rahva s  valib  parlam e n di s a a dikud  ots e s e l  valimis el.   Pre sid e n di  valib  parlam e nt.
Parlamentaarses riigis on sellise kontrolli tüüpilisteks vormideks arupärimine valitsuse liikmetelt ja umbusaldushääletuse algatamine.
Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon.
Parlamentarismi printiib tähendab seaduslikuvõimu ülisust täidesaatvavõimu ees. Parlamendid võivad olla kas ühe- või kahekojalised.
Parlamentaarsetes riikides on järgmiseks peatükiks harilikult parlamenti käsitlev peatükk, järgnevad presidendi ja valitsuse peatükid.
Parlament on see , kes astub võimu lähedale siis , kui kuningas ja monarhia on nõrgenenud ja kehtestab siis oma võimu.
Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine.
Parlament – Riigikogu – ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha.
Parlament 24 - liikmeline ja valitakse 5-ks aastaks  Mere- ja õhuväge pole, vajadusel osutab neile abi Prantsusmaa.
Parlamentide tähtsus on vähenemas, nagu on väitnud ka Heywood? Kui jah, siis mis põhjusel? Põhjenda oma arvamust näidetega.
Parlamentarismi põhiviga on see, et valitsusel on väga raske läbi viia ebapopulaarseid kavatsusi, mis riigi huvides on vajalikud.
Parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone.
Parlament – kõrgeim seadusandlik võim EST – Riigikogu, RUS – Riigiduuma, GER – Liidupäev, USA - Kongress
Parlamentaarsed vabariigid – rahvas valib otse parlamendi ja parlament määrab omakorda määrab ametisse tähtsamad ametiisikud.
Parlamentarismi printsiip - kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees.
Parlamentalism - Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead.
Parlamentarism - esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
Parlament - seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik.
Parlament on 2 kojaline, mõlemad valit rahva poolt, I vab ajal valit ka proportsionaalse häälteenamusega.
Parlament - Seadusandlik võim *Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.
Parlament on riigi tähtsaim organ. Teised võimustruktuurid peavad seadusandliku võimuga alati arvestama.
Parlament on pigem seadusandja kui seadustegija, sest 80% seaduseelnõudest tuleb väljastpoolt parlamenti.
Parlamentalism – põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtustamine.
Parlamentarism - Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante.
Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon.
Parlament - kannab demokraatlikes riikides kõrgeimat seadusandlikku võimu, rahva valitud esinduskogu.
Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler.
Parlamentarism riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, tseremoniaalne ja moraalne liider, kui mitte poliitiline liider.
Parlament - otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan, koosneb 626 liikmest.
Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju.
Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi.
Parlamentaarses vabariigis on presidendil suur võim parlamendi üle. Rahvas valib riigimehed, kes valivad presidendi.
Parlamentaarses vabariigis on täidesaatva ja seadusandliku võimu kokkusulamine; valitsus püsib parlamendi toetusel.
Parlamentaarne demokraatia on esindusliku demokraatia vorm, mis realiseerub rahva poolt valitud esindajate tegevuses.
Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi (või selle alamkoja), mitte riigipea soovide alusel.
Parlament - rahva esinduskogu, mis omab seadusandlikku võimu riigis Eestis kutsutakse riigikoguks.
Parlament on täiel määral kasutanud oma eelarve menetluse õigust liidu poliitika mõjutamiseks.
Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid.
Parlamentaalne vabariik - sellise riigi korralduse puhul valib parlamendi saadikud rahvas otseselt valimisted.
Parlament - 40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline
Parlament on ühekojaline, 200 saadikut, valitakse neljaks aastaks. 2011 järgmised valimised.
Parlament – Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse.
Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon.
Parlamentarism – konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri
Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu kõrval Euroopa Liidu peamine seadusandlik institutsioon.
Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini.
Parlamentarism –  riigikord, kus riiki valitseb parlament/ parlamendist sõltuv valitsus
Parlamentarism - on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante.
Parlament - riigi kõrgeim seadusandlik kogu rehetare - ehitis, kus elati ning kuivatati ja
Parlament on riigi või tema omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu.
Parlamentaalne - seadusandlik võim on parlamendil 27.Kes on maavanem? Maakonda juhtiv ametnik.
Parlament - seadusandlik, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle.
Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi.
Parlamentaarne vabariik - valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa.
Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine.
Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks.
Parlamentaarne vabariik – parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel.
Parlamentaarsed vabariigid - sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Parlament – kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda.
Parlamentaarses süsteemis on seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses sõltuvuses.
Parlament – Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee
Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, millel parlamendil on võimu ülimuslikkus.
Parlamentide ühendamine - > (Iirimaa) riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik (United Kingdom)
Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa
Parlament - kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.
Parlament – (Eestis Riigikogu) on kõrgeima seadusandliku võimu organ.
Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib.
Parlament on riigi seadusandlik võimuorgan, mis on valitud rahva poolt.
Parlament – kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis.
Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud.
Parlamentaarses riigis on valitsuse moodustamisel määrav jõuvahekord parlamendis.
Parlamentaalne võim – parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon.
Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon.
Parlamentalistlik – Riigikogust sõltumatu presidendi institutsioon puudus.
Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa
Parlament - valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ.
Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga.
Parlamentaarne v – võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts.
Parlamentaarne monarhia - valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi.
Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president.
Parlamentarismi kriis – , Artur Sirk –, Asunikutalu –, Balti Liit –
Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest.
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Parlament – riikides võivad olla ühe- või kahekojalised.
Parlamentaarne monarhia – oli absolutismis ja vabariigi vahepealne vorm.
Parlament – Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule.
Parlamentaarne revulutsioon - SPR eelmänguks sai generaalstaatide kogunemine
Parlament - demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan.
Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis.
Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on:
Parlament on näiteks Rootsis, Eestis, Lätis ja Taanis.
Parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan.
Parlamentaarne valitsus – luuakse parlamendi enamuse tahte kohaselt
Parlament – põhifunktsioon on legislatiivfunktioon.
Parlamentarismi ehk sisepoliitiline kriis 1930 aastate algul
Parlament on ajalooliselt kujunenud kui esindusorgan.
Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.
Parlamentides on eelarvetöö kõige tähtsam ülesanne.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt.
Parlamentaarsed vabariigid on näiteks ka veel Iisrael ja Saksamaa.
Parlamentarism – Absolutismi kõrval valitsenud kord.
Parlamentaarne vabariik on sarnane parlamentaarsele monarhiale.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Parlamentarism – rahvas valib parlamendi, selle tulemustest lähtuvalt moodustatakse ka valitsus (traditsiooniliselt esitab president enim hääli saanud parteile ettepaneku moodustada valitsus). Parlament omakorda peab moodustatud valitsuse kinnitama.
Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud.
Parlament – Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus.
Parlament ise on ühekojaline ja seal on 230 kohta.
Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik.
Parlament – kaupmehed, keskkiht, puritaanid.
Parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus.
Parlament - liikmete arv 50, võim vähenes.
Parlament on kahekojaline, mis on võrdsed.
Parlament — Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Parlament – üleriigiline rahvaesindus
Parlamentalism - kogu võim parlamendi käes.
Parlamentalism - Nt It, SM, Šveits, Iirimaa.
Parlamentarism – kujunes Suur Britannias.
Parlament - 100 liikmeline,1 kojaline
Parlament - seadusandlik riigivõim
Parlament on kõvem kui valitsus.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Parlamentaarne riigikord – parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Parlamentaarne riigikord - valitsuse moodustab parlament, kellele valitsus peab ka
Vote UP
-6
Vote DOWN
Parlamentaarne riigikord - esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun