Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina.
\"Mänd\" uurimustöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas vastupidav päikesepõletuse ja hiliskülma suhtes, sügava juurestikuga ja paksu korba tõttu tulekahju korral vastupidav.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades.
Laanemetsad
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Jaapanis kääbuspuid bonsaid kärbitakse, nii et nad ei kasvagi.
Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on laialdaselt levinud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sookasel on puutüvi aluseni valge või siis vaid õhukese musta korbaga.
RABA-kõrgsoo
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – Eesti levinuim puuliik • Kuusk – küpsepuiduline, sisaldab männist vähem vaiku (vähem vastupidav kõdunemisele) • Kask – levinuim lehtpuu, maltspuiduline.
Ehitusmaterjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on Eestis kõige sagedamini esinev puu. Männi puit on väga laia kasutusalaga- kasutatakse paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks.
Paljasseemnetaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlik puu. Kõige sagedamini võib teda leida liivasel või rabastunud pinnasel, kõige võimsamaks kasvab ta aga saviliivmuldadel.
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on toiduobjektiks paljudele loomadele: okastelt võib leida putukavastseid, koore alt üraskeid, kõrgelt võrast käbilindu ning musträhni.
Eesti okaspuud
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on suhteliselt vastupidav kriimustustele, kuid vastupidavus löögile on nõrk, puidu pind saab kahjustada ja puit kaotab oma hea välimuse.
\"Mänd\" uurimustöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlikum kui kuusk, seega ka kiirema kasvuga ning varju jäämine mõjub hukutavalt, mistõttu kogu protsess toimubki kiiremini.
Üldmetsakasvatuse iseseisvad tööd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule.
\"Mänd\" uurimustöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist.
Harilik mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik
ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on olnud üks põhilisi ehitusmaterjale seepärast, et tema vastupidavus eale on väga pikk tänu männis sisalduva rohke vaigu tõttu.
Puidust tarbeesemed
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mänd on kirjutanud teksti menukale telesarjale „Mõmmi ja aabits“. Ka on ta on üks koolides kasutatud „Karu-aabitsa“ autoreid .Omanäolised on tema noorsooraamatud, nagu humoristlik koolipoisijutt „Toomas Linnupoeg“ ning noorte tundeelu lahkav „Miks sa vaikid?“. Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani.
Heljo Mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. ( 1 )
Jaapan
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ning laasuvad alumised oksad kergesti.
Harilik mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on aeglase kasvuga, meil külmahell männiliik, mida ei Kolmas tase tohi istutada lagedatele tuulistele kohtadele.
Prasvöötme segametsad: Jaapan
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel.
Dendroloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on väikese konkurentsivõimega. Kasvab luiteliivadel ja rabades puhtpuistuna, sest seal tal konkutentsi ei
MÄNNI MAJANDAMINE
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on lülipuiduline puu. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane.
Puit ja puitmaterjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse.
OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändvetiktaimed – üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri kõrguseks.
RABA-kõrgsoo
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest...rabani)
Mullateaduse III KT
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on külmakindel aga valgusnõudlik, kavab kuivades kasvukohtades ja liiniisketel aladel.
Metsakasvatuse arvestuse vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on 21,5 m kõrge ja tema ümbermõõt koos pahkadega on 115 cm ning pahkadeta 110 cm.
Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni,
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline.
Ehitusmaterjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändvetikad on hulkraksed ja viburitega sugurakud, suhteliselt sarnased maismaa taimedega.
Botaanika konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid.
Harilik mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändjala - Järve ranna olukord, kus liiv rannikualalt uhutakse ära Nasva suunas.
Kaarma vald
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – jahule isaks,väidikemänni maitseline aga sai leiba ja kõhu täis.
Rakendusbotaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Mände on ainult osal neist aladest, kus ta veetagavara poolest kasvada saaks.
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on harjunud igasugustes tigimustes elama nii kuival ala kui ka rabas.
Paljasseemnetaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu. Männi okkad kinnituvad kahe kaupa.
7. klassi bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest.
Dendroloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlik, tugeva juurestikuga ja vähenõudlik puuliik.
Eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlik puuliik ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust.
Harilik mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades.
Ettekanne palumetsast
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on sellepärast ka paljudele väiksetele putukatele söögiks.
Paljasseemnetaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse siklased.
Materjalid metsanduseks
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändjala - Järve rannast uhutakse liiv minema ja see settib Nasval.
Kaarma vald
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks.
Mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd - , pruun- ja neelvetikad) on päristuumsed organismid.
MIKROORGANISMID
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit.
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju.
Paljasseemnetaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändi 1 - 1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
Metsa uuendus
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd - , 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi.
Läänemeri
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on üks Eestis kasvavatest puudest tavalisem.
Paljasseemnetaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändide kõrval on näha ka kehva kasvuga kuuski ja kaski.
Palumets
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on looduses toiduks paljudele loomadele.
Nõmmemetsa kõrvalkasutamine, uurimustöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad.
Plankton Läänemeres
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine.
Puit ehitusmaterjalina
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on ühekojaline* tuultolmleja taim.
Taime botaanika
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.
Mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on kõige levinum puuliik Eestis.
Eesti okaspuud
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd - Hingamisteid avav ja tugevdav.
Populaarsemad eeterlikud õlid ja nende peamised toimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu.
Puidust tarbeesemed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on mulla suhtes vähenõudlik.
Paljasseemnetaimed
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on hea tisleri ja treimispuit.
\"Mänd\" uurimustöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on tingimuste suhtes leplik.
7. klassi bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd - täispuit, mahagon 6600.-
Matused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on tähistatud rohelisega.
Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on tuntud ka ravimtaimena.
Nõmmemetsa kõrvalkasutamine, uurimustöö
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on väga päikesenõudlik.
Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd – vastupidavuse sümbol.
Eesti okaspuud
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändvetika - ja 27 rohevetikaliiki.
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd on tormikindel puuliik.
Harilik mänd
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd - lihtkirst 2,0m 4200.-
Matused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mänd - täispuit, kooniline.
Matused
Vote UP
0
Vote DOWN
Mändidel on nelja tüüpi lehti.
Mänd
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mänd on oma kõrgest vaigusisaldusest tingitud pika kestvus-ea tõttu alati olnud peamiseks ehituspuuks. Männilauad ja -plangud olid peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude, kangaspuude raamistiku jms materjaliks.
Traditsiooniline puidukäsitöö
Vote UP
-3
Vote DOWN
Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid.
MÄNNI MAJANDAMINE

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

vibu on Eestis kasutatud esimeste rahvaste tulekust saadik.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun