Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Muutuja on seotud, kui talle on rakendatud kvantorit ja vaba, kui predikaatmuutuja on kvantormärgiga mitteseotud (∀𝑥𝑃(𝑥, 𝑦) korral x on seotud ja y vaba muutuja). Hüüumärgiga eksistentsikvantor tähendab, et „leidub täpselt üks x …“. Kvantorid on omavahel seotud nagu ∀𝑥𝑃(𝑥) ≡ ∃ ̅𝑥∃𝑃̅(𝑥). Predikaadid on võrdväärsed (ekvivalentsed), kui nende tõeväärtuspiirkonnad langevad kokku.
Muutuja y on parameetrilistest a ¨ v˜rranditest asendatav, muutja x diferentsiaal dx = xdt ja rajad muutuja t o ˙ jaoks saame v˜rranditest (5.4). Asendades saame, et antud juhul on k˜vert- o o rapetsi abBA pindala arvutatav valemist β
Muutuja – st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees.
Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta.
Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks e. argumendiks. Muutujat y, mille väärtused leitakse vastavalt sõltumatu muutuja väärtustele, nimetatakse sõltuvaks muutujaks.
Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA Valem on KINNINE, kui kõik tema muutujad ON SEOTUD.
Muutujavahetus - ∫f(u)du = ∫f[g(x)]g’(x)dx; ( u = g(x); du = g’(x)dx ) Ositi integreerimine - ∫udv = uv - ∫vdu; (harilikult u-ks kas x aste või ln).
Muutujat x nimetatakse integreerimismuutujaks. Integraali märgi all olevat funktsiooni f(x) nimetatakse integreeritavaks funktsiooniks.
Muutujate vastandiks on konstandid, mille väärtus ei muutu (nt. maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet
Muutuja - - : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra
Muutuja y on x funktsioon, seega vasak pool ln y on liitfunktsioon ja selle tuletis avaldub standardsel kujul 1 (ln y) = y . y
Muutujat x nimetatakse funktsiooni argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja vastavalt funktsiooni y ka sõltuvaks muutujaks.
Muutujaga lineaarvõrrandid on aga antud järgmise kujuga: . Siin on lihtsalt suvalised reaalarvulised kordajad ning reaalarvuline vabaliige.
Muutuja – tegur, mille mõju teaduslike teguritega Ovogoon – emasorganismis esinev munaraku uuritakse. eellane.
Muutuja on nimi, mis on ühendatud andme väärtusega; ütleme, et muutuja "salvestab" või "sisaldab" väärtust.
Muutujaparameeter on parameeter, mille kasutamisel edastatakse alamprogrammile parameetrina antud avaldise vasakväärtus.
Muutujat x nimetatakse funktsiooni argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja muutujat y tema sõltuvaks muutujaks.
Muutuja - Katses tohib olla vaid üks muutuja! Nt temeratuur või veehulk, KOOS mõlemaid uurida ei saa.
Muutujat x nimetatakse seejuures sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks ja muutujat y sõltuvaks muutujaks.
Muutujate puhul on eksperimendis tavaline, et võrdlusmoment tekib kahe grupi vahel, keda on erinevalt koheldud.
Muutuja on võrrandite kontekstis meie otsitav objekt – selline arv, millele kahte liites saame viie.
Muutujaga funktsioonil on üldjuhul palju lokaalseid maksimume – kuni 2n . Üks maksimumidest n globaalne maksimum.
Muutujaga tulemuseks on polünoomiaalne võrrand, mille lahenditeks ongi karakteristliku võrrandi lahendid.
Muutuja y on x funktsioon, kuid ta ei sõltu temast vahetult, vaid ühe teise funktsiooni kaudu.
Muutujaks ehk muutuvaks suuruseks nim suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi.
Muutujaks ehk muutuvaks suuruseks nim suurust, mis võib Erijuhuks on ka reaalarvude jada.
Muutujate operatsionaliseerimine on muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta.
Muutuja on andmeobjekt, mille väärtus võib programmi täitmise käigus muutuda.
Muutuja – nähtus või selle aspekt, millisele eksperimentaalset manipulatsiooni
Muutuja – mälupesa või mitmest pesast koosnev plokk, millele on antud nimi.
Muutujal on oma andmetüüp, mis näitab, mis liiki väärtusi muutuja esindab.
Muutujas s on endiselt "Juku tuli kooli". Vaid s2 ja s3 on uute väärtustega.
Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne.
Muutuja on valemis seotud, kui kõik tema esinemised on valemis seotud.
Muutuja on NULL tüüpi siis, kui ei ole määratud mingi väärtus.
Muutuja - tegur, mille mõju teaduslike teguritega uuritakse.
Muutuja v on u funktsioon v = g(u) ja muutuja y on v funktsioon
Muutuja – karakteristik, seisund, millel on väärtus.
Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi.
Muutuja – toit Uuritav objekt – inim organism
Muutujat t nimetatakse uueks integreerimismuutujaks.
Muutuja on see, millega eksperimenteeritakse.
Muutuja on see, et kultuur seoti linnaga.
Muutuja y on muutja suhtes x liitfunktsioon
Muutujaks on tegur, mille mõju uuritakse.
Muutuja - Tegur, mille mõju uuritakse.
Muutuja alusel – haridus, amet, sissetulek.
Muutuja on   valitud   õigesti.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun