Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Muguljuur – muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül – varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas (vars!) – mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet.
Mugul - ja köögiviljakasvatus • Söödaviljakasvatus • Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus • Istanduskultuurid Teraviljakasvatus • Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis • Suurima kasvupinnaga teravili nisu • 60 % elanikkonnast toidab riis • Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA
Mugul - JA KÖÖGIVILJAD Koostasid:......... Juhendaja:........... Mugul on taime varre või juure maapealne või  maa­alune, jämenenud ja toitainetega täitunud  osa, mille ülesanneteks on varuainete  säilitamine, taime levik ning vegetatiivne  paljunemine.
Mugulapäevalill ehk maapirn), puju (ussipuju, koirohi, meripuju), jumikas (rukkilill), ja ohakas (põldohakas). Alamsugukonna teistest perekondadest on laialt levinud järgmised liigid: valge karikakar, harilik härjasilm, harilik soolikarohi ja aedvaak.
Mugul – ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas.
Mugul on taime varre või juure maapealne või maa-alune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine.
Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused • Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) • Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult
Mugulaid on õigem koristada varakevadel (mullas säilivad kõige paremini). Maapirnist saab maitsvaid toite: - keetes või aurutades, - ahjus küpsetades, - grillides.
Mugul - külmseen külmseen nööbikulised šampinjonilaadsed Pärishüdra pärishüdra hüdralased hüdralised Apteegikaan päriskaan lõugkaanlased neelkaanlased
Mugul - 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid.
Mugulköögiviljad – taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul)
Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet.
Mugulapunker on mugulate kogumiseks ja selle olemasolu võimaldab kombainil mõnda aega töötada sõltumatult kõrvalliikuvast veokist.
Mugula pinnast on nähtav 92…96%. Ehituselt on rullnoppelauad keerukad ja ei õigusta end alati lisanditerohke kartuli valimisel.
Mugulaid on õigem koristada varakevadel (mullas säilivad kõige paremini). Kevadel on saak 15 – 20% suurem kui sügisel.
Mugul on varre osa. Kartulile sobib kivivaba pind, kivine pind raskendab mulla harimist ja koristusmasina tööd.
Muguljad juurepaksendid on tärkliserikkad ning meeldiva lõhnaga; neid on kasutatud leivategemisel ja viinapõletamisel.
Mugul - on maa-aluse võsu tipimine, tugevalt paisunud ja varuainetega täitunud osa -tal on pungad
Mugultimut on tavaliselt põldtimutist väiksem ja nõrgem, tema vars on peenike ja õisik on lühike.
Mugul - ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon.
Mugulad on kartulipanekul jäänud osaliselt mullaga katmata, on esimesi töid lisamuldamine.
Mugulköögiviljad – kartul, mugulpäevalill, jamss, maapirn, bataat, maniokk, söödav ubajuur, taro.
Mugul - maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad,
Mugul - on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa.
Mugul nimetatakse varre tipmist jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mugulsibul – (krookus, gladiool) • Köitraod – (viinapuu) • Astlad – (viirpuu, laukapuu) • Assimileerivad varred – (osjad) • Kladood – (jõulukaktus) • Sibul – jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk)
Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 15-18°C, pealsete kasvuks aga 19-
Mugulanorm on 45000…70000 mugulat hektari kohta (2,5…5,0 t/ha).
Mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga.
Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele.
Mugul on 0,5-1 kg raskune, ebakorrapärase kujuga.
Mugultimut on aga väga sarnane põldtimutile.
Mugulnurmikas – savikõrbete madal kõrreline.
Mugul - SIBUL ROOM- UMBROHUD JUURELISED
Mugulad - kartul, maapirn, daalia.
Mugul - moodusub stooloni tippu
Mugulapunker on kaldse põhjaga kast.
Mugul - SIBUL ROOM-JUURELISED
Vote UP
-1
Vote DOWN
Mugul - ja sibulumbrohu 2. Rändlikud umbrohud Võsundilised umbrohud Risoomidega umbrohud Roomjuurelised umbrohud Vaata seda enda kuradi lehte
Vote UP
-2
Vote DOWN
Mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi.
Vote UP
-6
Vote DOWN
Mugulviljad - kartul, bataat, maniokk, jamss jt



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun