Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Molekulaarsed ained - koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid.
Molekulaar - epidemioloogia, − mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (− loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; − resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (− farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, − ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine
Molekulaarbioloogia - bioloogiaaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, on seotud tihedalt keemia ja füüsikaharudega Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite.
Molekulaarmass 15 – 50 kDa . Valgu allergeensus sõltub tema epitoopide arvustm mis võibolla termolabiilne või termostabiilne – denaturatsioon kuumutamisel võib muuta valgu vähem või rohkem allergeenseks või luua uusi allergeene.
Molekulaarbioloogia – uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon – samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine.
Molekulaarkineetiline teooria – teooria mis seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust lähtudes kujutusest , et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest molekulidest . Termodünaamika – soojusnähtuste teooria, milles ei arvestata kehade molekulaarset ehitust . Nii utermodünaamikat kui ka molekulaar kineetilist teooriat nimetatakse veel statistilisteks mehaanikaks või satistiliseks füüsikaks.
Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.
Molekulaar - bioloogia klassikaline seisukohta:  DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon)  DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon)  RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks.
Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase
Molekulaarkell - dna nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang.
Molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) • mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant • kõik on tahkena rabedad • on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3
Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust.
Molekulaar - atomistliku teooria põhiseisukohad:  molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused;  molekulid koosnevad aatomitest;  keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune;  keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse.
Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos.
Molekulaarbioloogiliste meetoditega on kindlaks tehtud, et läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus, mis sisaldab tavaliselt positiivselt laetud aminohappeid Lys ja Arg . Seda järjestust nim. nukleaarse lokalisatsiooni signaaliks (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas.
Molekulaargeneetiline võrdlus - Mida sarnasem on võrreldavate organismide DNA/RNA nukleotiidne järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Mida sarnasem on võrreldavate organismide valkude aminohappeline järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus).
Molekulaarkell - DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega.
Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat.
Molekulaarstruktuurist on hüdrofiilne (vett “armastav”) ja teine osa hüdrofoobne (vett hülgav). Sellised molekulid toimivad puhastusvahendis mustuse ja vee vahelise “sillana”, tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu.
Molekulaarsed – (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals’i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid.
Molekulaarne hajumine - hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele.
Molekulaardisperssed süsteemid on süs, mille peenestusaste on > 10 9 m-1, kuubi serva pikkus on < 10-9 m. Süsteemi osakesed ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi, pole nähtavad ei ultra- ega tavalise mikroskoobiga.
Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral ning üsna pehmed kuna molekulid on üksteisega nõrgalt seotud.
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid.
Molekulaarbioloogia sündi on kirjeldanud J. Watson oma raamtus “Double helix” (e. k. Kaksikspiraal, “Loomingu” Raamatukogu, 1972). DNA on ilus näide selle kohta kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse pärilike
Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B → AB; 2A → A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B → A2B; 3A → A3).
Molekulaarrdiagnostika on alles arenev haru, kus on väga palju avastustöid veel tegemata, tasub investoritel vaadata perspektiivikamad teaduslaborid ja teadlased välja ning neile raha anda, et hiljem nende pealt rikastuda.
Molekulaarne mitmekesisus - üks molekul sarnaneb teisega - kaks molekuli seonduvad ensüümkompleksi sama piirkonnaga - mitmed valgud on ruumiliselt tRNA-ga ühesuurused (RFF ja EF-G on sarnased EF-Tu- aatRNA kompleksile)
Molekulaarbioloogia on suures osas struktuurne teadus, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ja nende funktsionaalsete komplekside struktuuriga ja uurib nende struktuuride tekke füüsikalis-keemilisi aluseid.
Molekulaarsed on tavatingimustes gaasilised – H2, N2, O2, F2, CL2. Mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur.
Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine etoloogi- teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
Molekulaarsel tasandil - vesi on reaktsioonis lähteaineks (fotosünteesi reaktsioonis). Vesi kindlustab hüdrolüüs reaktsioonid (tärklise hüdrolüüs glükoosis). Vesi on väga hea lahusti.
Molekulaarbioloogia –  uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
Molekulaarbioloogia - --------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet
Molekulaarseks amplifikatsiooniks on võimalik: 1. uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon, 2. sondi amplifikatsioon 3. sondist lähtuva signaali amplifkatsioon.
Molekulaarkineetiline teooria – seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest.
Molekulaarsed tšaperonid – Valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine.
Molekulaar - ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.
Molekulaarsed chapperonid on valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine.
Molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke, mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele.
Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste)
Molekulaartunnuste alusel on aga sugukonna maht oluliselt muutunud ja perekond mailased on viidud sugukonda teelehelised, seega muudeti ka sugukonna eestikeelset nime
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE – ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS – geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb muutlikusest kromosoomide või geenide struktuuris
Molekulaarbioloogiline võrdlus – mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses.
Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt.
Molekulaargeneetilised kaardid on kromosoomi füüsikalis-keemilise analüüsiga määratudjärjestustüübid, ensüümide toimepunktid, geenid ja geenivahemikud.
Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist.
Molekulaarset hapniku on vaja: a) hingamisahela reaktsioonides, b) vee fotooksüdatsioonil, c) tsitraaditsükli reaktsioonides, d) käärimisprotsessis.
Molekulaarne difusioon on äärmiselt oluline väikesemõõtmelistes veekogudes (lombid, tiigid). Molekulaarse difusiooni ületavad upwellingu tüübid.
Molekulaarbioloogia - teadusharu, mis uurib elu molekulaarsel tasandil TSÜTOLOOGIA/RAKUBIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
Molekulaarbioloogilised uuringud on näidanud, et enamik heterokromatiini koostises olevat DNA-d on kõrgkordus DNA, mida praktiliselt üldse ei transkribeerita.
Molekulaarkineetiline teooria - elastse põrke puhul kehtivad impulsi ja Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab või ära annab ja selle laengu suhtega.
Molekulaarkineetiline teooria — teooria, mis seletab füüsikalisi nähtusi lähtudes aine molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest.
Molekulaar füüsika on füüsika osa, milles õpitakse tundma aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilise teoori põhiseisukohtadest.
Molekulaarkineetiline teooria – nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes
Molekulaarbioloogia - neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon
Molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil.
Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene → millist ravi, hooldust patsient vajab.
Molekulaarsed ained – molekulidest koosnev aine mittemolekulaarsed ained – aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained, metallid,
Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone.
Molekulaar - kineetilise teooria põhivõrrand See võrrand seob gaasi molekulide kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. See aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. Keskendub kolmele protsessile: • DNA süntees – replikatsioon • RNA süntees – transkruptsioon • Valgu süntees – translatsioon
Molekulaarne kell – DNA mutateerub aja jooksul Neutraalselt tiksuv molekulaarne kell – suurte taksonite omavaheline lahknemine.
Molekulaarbioloogiast on analoogiline anatoomiale, ainult et molekulaarbioloogia tegeleb molekulide ehitusega ja seega mikromaailmaga.
Molekulaar - atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest.
Molekulaarne hajumine - hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele.
Molekulaarfüüsika – füüsika haru, mis uurib aine ehitust ja omadusi lähtudes aine molekulaar- kineetilistest omadustest.
Molekulaarne diagnostika – võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaar - ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogiakursuse loengute molekuli sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela konspektis, autor Rein Sikut keerdumisel biheeliksisse (vt. joonised 2a ja 2b). DNA on kromosoomide olulisim (http://tamm.ebc.ee/~rsikut/rakubio.html). ehitusvahend.
Molekulaar - mehaanilise teooria järgi saab rahuldavalt seletada tahkete kehade käitumist nihkel ja libisemisel.
Molekulaarbioloogia - bioloogiaaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, on seotud tihedalt keemia ja füüsikaharudega
Molekulaar - ja kapillaarjõud seda mullaosakestega ei seo, mistõttu vesi liigub oma raskuse mõjul allapoole.
Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).
Molekulaarbioloogia – bioloogiateadus, mis uurib makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi elu molekulaarset taset.
Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises.
Molekulaarstruktuurilt on nad flavonoidide (2) (leidub mustikas ) ühendid, kus omavahel on ühenduses kolm fenoolrühma.
Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega
Molekulaarselt on geen täielik DNA järjestus, mida on vaja funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks.
Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m
Molekulaarne soojusjuhtivus – üks mullaosakene puutub teisega kokku ning omavahelises kokkupuutes kantakse soojust edasi.
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 |
Molekulaarjõud – osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud – tingitud laengute omavahelisest mõjust
Molekulaarne n2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas.
Molekulaarbioloogia – Elusorganismide funktsioneerimise uurimine, lähtudes nende molekulaarsest koostisest.
Molekulaarne hajumine – hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.
Molekulaarkineetiline teooria – selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest.
Molekulaarorbitaal - piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel.
Molekulaarne hapnik on suhteliselt väheaktiivne, sest aatomitevaheline side molekulis on suhteliselt tugev.
Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis.
Molekulaarne valem – näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.
Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist.
Molekulaarbioloogia – DNA järjestused, metaanalüüsid – miks mingi seos varieerub globaalselt)
Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kuigi on väga suure elektronegat.
Molekulaarsel tasandil on võimalik bioloogilist ja mittebioloogilist materjali omavahel integreerida64
Molekulaarbioloogia edusammud on pakkunud alternatiive fenotüübilistel omadustel baseeruvatele meetoditele.
Molekulaarsed meetodid on tänapäeval enim rakendatavad, sest võimaldavad aina täpsemaid tulemusi.
Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide – A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale uue ahela 4.süntees toimub komplementaarsus pritsiibi järgi Vajalik:päriliku info säilitamiseks raku jagunemisel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised( H2, O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) või tahke ainena pehmed ja haprad (P, S, As, Te, At, Se, I2 ). Mittemolekulaarsed (C, Si ,B) mittemetallid koosnevad aatomvõrega kristallidest ning need on suure kõvadusega ja kõrge sulamistemperatuuriga.
Molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon.
Molekulaarne tase - > rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon ->
Molekulaarne tasand - Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped.
Molekulaarfüüsika aluseks on molekulid (osakesed liiguvad, osakeste vahel on vastasmõju).
Molekulaargeneetika –  teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil   
Molekulaarkineetiline e. soojusliikumine—aine molekulide pidev kaootiline liikumine.
Molekulaarne epidemioloogia – nt tuberkuloosi tekitaja globaalse fülogeograadia uurimine.
Molekulaar - , elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud.
Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel
Molekulaarkromatograafia – see on kromatograafia liik, millest enamasti räägime.
Molekulaarkineetilist kiirust on võimalik arvutada v2=3KT/m. Gaaside ühendatud seadus.
Molekulaarbioloogia - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia .
Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone.
Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
Molekulaarkell - selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega.
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL
Molekulaarbioloogia - valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused.
Molekulaargeneetiline diagnostika – mutantsete geenide äratundmine DNAproovide abil.
Molekulaarbioloogia - bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel
Molekulaarsed ained - koosnead molekulidest ja on paljud mittemetallid.
Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja
Molekulaarfüüsika põhivõrrand – Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest.
Molekulaarbioloogia - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset
Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Keskendub kolmele universaalsele protsessile: a) DNA sünteesile ehk replikatsioonile b) RNA sünteesile ehk transkriptsioonile c) valgu sünteesile ehk translatsioonile
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le
Molekulaarbioloogia on avastanud mälu määrava aine - pepdiidi.
Molekulaarne – Neuron – Molekulaargeneerika – Keemik
Molekulaarne - >rakuline->koeline->organi->organismi tase.
Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma
Molekulaar - Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika
Molekulaargeneetika – Uurib pärilikkust, molekulide tasemel.
Molekulaargeneetilised võrdlused – tõendid evolutsioonilise arengu kohta.
Molekulaarkristallid - Moodustuvad van der Vaalsi sideme mõjul.
Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.
Molekulaarne kell – molekulaarse evolutsiooni konstantsus.
Molekulaarbioloogia - uurib pärilikuse molekulide tasemel.
Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.
Molekulaarvalem – aatomite omavaheline suhe molekulis
Molekulaar - ja rakubioloogia praktikum Aruanne
Molekulaarkell - dna nukleotiidse v valkude aminoh.
Molekulaarne tasand – esmane organiseerituse tase.
Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarset taset
Molekulaarne tase – teadus molekulaarbioloogia.
Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad.
Molekulaarne aine – Molekulidest koosnev aine.
Molekulaarne tasand - Biomolekulid nt sahhariidid.
Molekulaarsed chaperonid on ATPaasid Hsp70-tsütosoolne
Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011
Molekulaargeneetiline võrdlus - elu evolutsiooniline areng.
Molekulaar - ja rakubioloogia praktikum
Molekulaarne aine - molekulidest koosnev aine.
Molekulaarne aine - koosnevad molekulidest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab, on nn BT taimed ja taimemürkidele vastupidavad taimed.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel-- see aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetikas on tänapäeval peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika - protsessid (replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika - teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika -  teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika – on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika - tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika - -- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika - kuidas avaldub isendi genotüübis olev info fenotüübi tasemel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaargeneetika – uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaardiagnostika on täiesti asendamatu hospitaalinfektsioonide puhul.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaarne vesinik - , mis olid vajalikud elu tekkeks Maal.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Molekulaarne aine – Kovalentse sidemega ained.
Vote UP
-5
Vote DOWN
Molekulaarbioloogia põhidogma – translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun