Molekul mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekul on kui punktmass); b. Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); 7. Isotermne protsess on protsess, kus temperatuur ei muutu vaid jääb muutumatuks ehk konstantseks.

Molekulaar kineetika

1

Molekulvõre – võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed Kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides.

Mõisteid keemia riigieksamiks

1

Molekulaarsed ained - koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid.

Keemia eksamiks mõisted

0

Molekulaar - epidemioloogia, − mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (− loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; − resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (− farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, − ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine

Veterinaargeneetika I KT kordamisküsimused

0

Molekulidel on väga tugev vastastiktoime ja sellest tingituna erakordselt suur erisoojus (iseloomustab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra; on veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra.

Vesinik ja Vesi

0

Molekulaarbioloogia - bioloogiaaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, on seotud tihedalt keemia ja füüsikaharudega Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite.

Bioloogia mõisted

1

Molekulaarmass 15 – 50 kDa . Valgu allergeensus sõltub tema epitoopide arvustm mis võibolla termolabiilne või termostabiilne – denaturatsioon kuumutamisel võib muuta valgu vähem või rohkem allergeenseks või luua uusi allergeene.

Immunoloogia eksamiks kordamine

0

Molekulaarbioloogia – uurib elu molekulaarsel tasemel ja uurimisobjektiks on biomolekulid(nt. Sahhariidid, proteiinid jne, DNA). Neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon (väga kiire). Populatsioon – samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda, tähtsaim eluavaldus on suguline paljunemine.

Bioloogia mõisted teooria (11kl)

0

Molekulvalem – väljendab molekuli koostist, näitab millistest aatomitest molekul koosneb • Molekul – aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis • indeks – näitab ühe ja sama elemendi aatomite arvu molekulis • keemiline side – vastastiktoime, mis seob aatomid molekuliks (või aatomid ja ioonid kristalliks) • kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil tekkinud keemiline side.

Keemia mõisted

0

Molekulaarkineetiline teooria – teooria mis seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust lähtudes kujutusest , et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest molekulidest . Termodünaamika – soojusnähtuste teooria, milles ei arvestata kehade molekulaarset ehitust . Nii utermodünaamikat kui ka molekulaar kineetilist teooriat nimetatakse veel statistilisteks mehaanikaks või satistiliseks füüsikaks.

0

Molekulivalem – ehk summaarne valem väljendab aine koostist – milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem – näitab kõiki sidemeid aatomite vahel Lihtsustatud struktuurivalem – näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud Ruumiline struktuurivalem - püüab anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest.

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega, molekule vaadelda punktmassidena  molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes  ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada  Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid p, V ja T

Esimese semestri füüsika eksami materjal

1

Molekulaarsuseks nimetatakse keemias elementaarreaktsioonis põrkuvate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide, radikaalide) arvu, st ühes reaktsiooni elementaarstaadiumis osalevate osakeste arvu.

Keemia eksami kordamisküsimused

0

Molekulmass – molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr 22. mool – aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass – ühe mooli aineoskakeste mass grammides, tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala – ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv – loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10

Keemia põhimõisted

0

Molekulaar - bioloogia klassikaline seisukohta:  DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon)  DNA -˃ RNA ehk DNAst sünteesitakse RNA (transkriptsioon)  RNA -˃ valk ehk RNAst sünteesitakse valk (translatsioon) DNA sisaldab valkude sünteesiks vajalikku informatsiooni, mis on struktuursetes ühikutes- geenides. RNA on vajalik valkude tootmiseks.

Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA

0

Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulidelineaarmõõtmetest(läbimõõdust) 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal) 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

0

Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase

Bioloogia Kontrolltöö - organismid ja elu organiseeritus

1

Molekulivahelised jõud - on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat.

Keemia eksamiks mõisted

1

Molekulaarkell - dna nukleotiidse või valkude aminohappelise järjestuse erinevustel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang.

Bioloogia evolutsioon spikker

0

Molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) • mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant • kõik on tahkena rabedad • on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõik mittemetallid (va. 8A) reageerivad metallidega, vesinikuga ja enamus ka hapnikuga Fe+Cl2 FeCl3

Mittemetallide üldised omadused

0

Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust.

Molekulaarbioloogia

0

Molekul - koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8

Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

0

Molekulmassi leidmine - Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)= 2*1+1*32+4*16= 98 amü (mõisted: molekulmass- molekuli mass aatommassiühikutes, tähis M, aatommass- aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A, relatiivne molekulmass- Mr(aatomite masside summa), relatiivne aatommass- Ar(aatommass ümartatud täisarvuks) ) Mr(HCl)= 1+35,5=36,5 amü

Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

0

Molekulaar - atomistliku teooria põhiseisukohad:  molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused;  molekulid koosnevad aatomitest;  keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune;  keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse.

ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED

0

Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge fosfor jt. Molekulidest koosnevad ka palju mittemetalliliste elementide ühendid: nt vesinikkloriid, devesiniksulfiid, süsinikdioksiid, tetrafosfordekaoksiid, sealhulgas ka väga palju orgaanilised ained: nt metaan, benseen, etanool, glükoos.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Molekulaarbioloogiliste meetoditega on kindlaks tehtud, et läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus, mis sisaldab tavaliselt positiivselt laetud aminohappeid Lys ja Arg . Seda järjestust nim. nukleaarse lokalisatsiooni signaaliks (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas.

Rakubioloogia ülevaade

0

Molekulaargeneetiline võrdlus - Mida sarnasem on võrreldavate organismide DNA/RNA nukleotiidne järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus). Mida sarnasem on võrreldavate organismide valkude aminohappeline järjestus, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad (lähem sugulus).

Evolutsioon kordamine

0

Molekulaarkell - DNA mukleotiidse või valkude aminohappelised järjestuse erinevusel põhinev fülogeneetiliste liinide lahknemisaegade ligikaudne määrang; põhineb faktil, et geenmutatsioonide kinnitumine genoomides toimub eri fülogeneetilistes liinides pika ajavahemiku jooksul enam-vähem püsiva kiirusega.

Evolustisoon

0

Molekulmass on ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

0

Molekulmass on alla 10000. Lahus sisaldab valke, või selle hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on üle 10000. 6) Valkude 3 ml munavalgu Küllastunud (NH4)2SO4 lisamisel sadestamine lahust, 3 ml munavalgu lahusele tekkis globuliinide sooladega küllastunud sade, mille eraldasin filtrimisel.

AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA: VALGUD JA SÜSIVESIKUD

0

Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat.

Keemilised sidemed.

0

Molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: ρ = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l, Kw = 1,8 · 10-16 · 55,4 = 1,0 · 10-14 pH – vesilahuste happesuse-aluselisuse mõõt.

Keemia alused kordamisküsimuste vastused

1

Molekulivalem – keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb.

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

-1

Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge 14. Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki.

Biokeemia eksami variandid

0

Molekulvõrega ained – molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad molekulidest, keemis ja sulamistemp on suhteliselt madalad, väiksemate molekulidega ained on tavaolekus gaasilised või kergesti lenduvad vedelikud.

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

0

Molekulaarstruktuurist on hüdrofiilne (vett “armastav”) ja teine osa hüdrofoobne (vett hülgav). Sellised molekulid toimivad puhastusvahendis mustuse ja vee vahelise “sillana”, tekitades füüsikalisi puhastusefekte emulgeerimise, sisseimbumise, märgamise ja vahutekitamise kaudu.

Pesupulber Bonux

0

Molekulidevahelised jõud on väikesed. . 6. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused • Molekulide liikumine on kulgliikumine • Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav • Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes • Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada

Keemia termodünaamika alused

0

Molekulmass – on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass 2p orbitaalist tekib 3 orbitaali, mille vaheline nurk on 120. Mok-d paikn-d vd-s nii tihedalt, et neid ei ole võimalik kokku suurem 1/12 12/6C aatommassist ja on võrdne teda moodustavate 3.3 Iooniline side.

Keemia eksami spikker

0

Molekulmass 428 - 486 kDA. Transkriptsiooni elongatsiooni viib läbi põhi- e. tuumikensüüm – core enzyme, milles puudub sigma subühik, seega olemas α, β, β’. sigma subühik osaleb ainult translatsiooni initsiatsioonil suunates põhiensüümi seondumist promootoriga.

Molekulaarbioloogia

0

Molekul on väikseim osake, millest gaasid koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises. Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

0

Molekulaarsed – (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või aatomid; *jõud osakeste vahel nõrgad el.staatil iseloomuga jõud (vesinikside, van der Waals’i jõud); hõre võre, madal võreenergia; *omadused: pehmed, madal sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Molekul on polaarne 3. Võime moodustada H-sidemeid 4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus) 5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: • Ainete lahustamine, lahust.

Bioloogia 11. klass I kursuse

0

Molekulide läbimõõt on suurusjärgus 10-10 m =100 pm. Molekulid on pidevas kaootilises liikumises. Tahke aine korral tähendab see võnkumist kindla tasakaaluasendi ümber, kusjuures võnkesiht ja -amplituud muutuvad täiesti ettearvamatul viisil – kaootiliselt.

Tahke keha mehhaanika.

0

Molekulaarne hajumine - hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele.

Keskkonnafüüsika eksam

0

Molekulide vahel on väiksemad. Reaalgaasie puhul kasutatakse piiratud rakendusega olekuvõrrandeid, millest üks lihtsamaid on VAN DER WAASI võrrand: (P+α/V2 )*(V-b)=R*T Reaalgaase iseloomustab kristalse oleku olemasolu esinemine ja kriitilised parameetrid.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist.

BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks

0

Molekulaardisperssed süsteemid on süs, mille peenestusaste on > 10 9 m-1, kuubi serva pikkus on < 10-9 m. Süsteemi osakesed ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi, pole nähtavad ei ultra- ega tavalise mikroskoobiga.

Füüsikaline keemia-laborite kaitsmine

1

Molekulaargeneetika – Watson ja Crick (DNA biheeliks).

Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1.

0

Molekulaarsed ained on suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, sest molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral ning üsna pehmed kuna molekulid on üksteisega nõrgalt seotud.

Ekso ja endotermilised reaktsioonid

1

Molekulaargeneetika - Mikroskoobiga töötamine

Bioloogia uurib elu(konspekt)

-1

Molekul – aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks Kõik organismid on rakulise ehitusega • Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub – ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest ! Viirused – mitterakulised struktuurid, elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks

Bioloogia uurib elu

0

Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid.

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

0

Molekul – DNA, rakk – vöötlihasrakk, kude – lihaskude, organ – lihas, elundkond – tugija liikumiselundkond. 8.2. Loomariiki: 1) inimese keha koosneb loomadele omastest rakkudest, 2) iseloomulik aktiivne liikumisvõime.

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

0

Molekulmassiga 9 - 10 kDA valgud, mis sarnanevad transkriptsioonifaktoritega seostumiskoht DNA-le, kiire turnover), rakkude kommunikatsioonis b. Aktiveeruvad stressi tingimustes IAA toimel on leitud glutatiooni-S-transferaaside sünteesi.

Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid)

0

Molekulisisesed h - sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata -ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside poolt hõivatud maht oluliselt temperatuurist ning rõhust.

Keemia alused

0

Molekulmass on üle 10000. 6. Valkude sadestamine sooladega (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist.

Ainete tuvastamine kvalitatiivselt

0

Molekulaarbioloogia sündi on kirjeldanud J. Watson oma raamtus “Double helix” (e. k. Kaksikspiraal, “Loomingu” Raamatukogu, 1972). DNA on ilus näide selle kohta kuidas makromolekuli struktuuri tundmaõppimine lõi eelduse pärilike

Molekulaarbioloogia konspekt

0

Molekulorbitaal - ??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel.

Keemilised sidemed

0

Molekulaarsus – reaktsiooni elementaaraktist osavõtvate osakeste (molekulide vms.) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B → AB; 2A → A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B → A2B; 3A → A3).

Termodünaamika alused

0

Molekulisisesed h - sidemed; Sekundaarne struktuur esineb juustes, küüntes, sulgedes, ämblikuvõrgus, siidiniidis jne. Enamasti valgud ei ole 100% α või β-struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Molekulaarrdiagnostika on alles arenev haru, kus on väga palju avastustöid veel tegemata, tasub investoritel vaadata perspektiivikamad teaduslaborid ja teadlased välja ning neile raha anda, et hiljem nende pealt rikastuda.

Molekulaardiagnostika

0

Molekul – glükoos 3) eraldub hapnik (vee veefotooksüdatsioon) 4) eralduv hapnik on osoonikihi aluseks 5) heterotroofid lagundavad orgaanilisi aineid energiavajaduse täitmiseks 6) tagab süsinikuringe

Bioloogia KT kordamine: aine- ja energiavahetus

0

Molekulaarne mitmekesisus - üks molekul sarnaneb teisega - kaks molekuli seonduvad ensüümkompleksi sama piirkonnaga - mitmed valgud on ruumiliselt tRNA-ga ühesuurused (RFF ja EF-G on sarnased EF-Tu- aatRNA kompleksile)

Molekulaarbioloogia

0

Molekulvalem on C2H4 ● Sulamistemperatuur −169.1 °C ● Keemistemperatuur −103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen ● Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend.

Alkeenid ja alküünid

0

Molekuli atp - ga. Elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel – Veel eemaldatakse seal erinevatelt vaheproduktidelt kokku neli paari vesiniku aatomeid, mis seotakse kas NAD+ või FAD poolt.

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

0

Molekulaarbioloogia on suures osas struktuurne teadus, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ja nende funktsionaalsete komplekside struktuuriga ja uurib nende struktuuride tekke füüsikalis-keemilisi aluseid.

Molekulaarbioloogia konspekt

0

Molekulvõred on pehmed.Nt.parafiin-C20H42,I2,P4,S8,CO2,glükoos-C6H12O6, 2)Aatomvõre-mittemol.-Võre keskmetes on aatomid,aatomid seotud kov.sidemetega,tugevad sidemed.Sulamistemp.-kõrge.Ei juhi elektrit.

Sidemed ja võred

0

Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel.

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

0

Molekulmass 5733da – 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki.

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll

0

Molekulaarsed on tavatingimustes gaasilised – H2, N2, O2, F2, CL2. Mida suuremad on molekulide mõõtmed, seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur.

Mittemetallilised elemendid

0

Molekulkompleksid – eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad.

Laser

0

Molekulide osadel on erinimelised osalaengud • iooniline side – ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, • molekulaarne aine – osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud.

Keemia kontrolltöö nr.1 10kl

0

Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, moodustuvad uued ained.

Keemia ja materjaliõpetus

0

Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude.

Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 1

0

Molekul on väike aine osake, mis koosneb omavahel seotud aatomitest Indeks on aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomte arvu molekulis või ioonide arvulist suhet kristallis.

Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

0

Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine etoloogi- teadusharu, mis uurib loomade käitumist.

Bioloogia KT

0

Molekulidesse - reaktsioonid on tsüklilised (sarnaselt hingamisahela reaktsioonidele) - Calvini tsükli otseseks väljundiks on 3-süsilikuline suhkur, mis on aluseks teistele algmolekulidele

Organismide aine-ja energiavahetus

0

Molekulvõre - võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed.

Aine ehitus ja keemiline side

0

Molekul – trigonaalne püramiid lahustub tunduvalt vees ja orgaanilistes lahustites - reageerimisel veega → fosfaanhüdraat PH3 · H2O (erinevalt ammoniaakhüdraadist pole alusel.

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

0

Molekul on väga väike, umbes 2 – 3 sajamiljondikku sentimeetrit. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises.

3 faasiline mootor

0

Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega.

Keemia ja materjaliõpetus

0

Molekulaarsel tasandil - vesi on reaktsioonis lähteaineks (fotosünteesi reaktsioonis). Vesi kindlustab hüdrolüüs reaktsioonid (tärklise hüdrolüüs glükoosis). Vesi on väga hea lahusti.

Eluslooduse organiseeritus, teaduslikud uurimismeetodid

0

Molekulorbitaal – Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osalised kattuvad, siis nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal.

Keemilised sidemed.

0

Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.

Keemia eksamiküsimused 2009

0

Molekulide koostist – empiiriline valem näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet; struktuurvalem näitab lisaks ka kuidas on elemendid omavahel seotud.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

0

Molekulide vahel on suured  aineosakesed paiknevad (anuma kuju) tõukejõud tihedalt ja kindla korra järgi  molekulide vahel on nõrgad  kergesti kokkusurutavad tõmbejõud

Neljakoolikatsed füüsika

0

Molekulmass on üle 10 000. Seetõttu saab trikloroäädikhapet kastutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid.

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

0

Molekul – lihtaine või ühendi väiksem osake, mis eksisteerib Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui vastastik toime suhteliselt nõrk.

Keemia eksami spikker

0

Molekul – aine väikseim osake; koosneb aatomitest, n O 2, H2O. Tavatingimustes iseseisvalt eksisteeriv aineosake, millel on selle aine põhilised keemilised omadused.

Üldine ja anorgaaniline keemia

0

Molekulaarbioloogia – uurib elu molekulaarsel tasemel neuraalne regulatsioon – närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon

Konspekt

0

Molekulaarbioloogia - --------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet

Bioloogia terminid 12kl

0

Molekulaarseks amplifikatsiooniks on võimalik: 1. uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon, 2. sondi amplifikatsioon 3. sondist lähtuva signaali amplifkatsioon.

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

0

Molekulmassiga pah - id (koosnevad ainult kahest-kolmest benseenituumast) on mõnede organismide jaoks akuutselt toksilised, kuid pole leitud, et nad oleksid kantserogeenid.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Molekulaarkineetiline teooria – seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest.

10. klassi füüsika konspekt

0

Molekulmass on kõige väiksem (299,5 daltonit). Mida suurem on aine molekulmass, seda vähem difundeerub ta geeli pooridesse ja seda kiiremini ta kolonnist väljub.

Geelkromatograafia

0

Molekul - >rakk->kude->organ->organsüsteem EPITEELKUDE: Rakud on tihedalt üksteise kõrval, katte- ja kaitsesüsteem, uueneb kiiresti, rakuvaheainet on vähe.

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

0

Molekulidevahelised jõud on seda suurem, mida polaarsem molekulid on.  Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda kõrgem on kristaalse polümeeri sulamistemperatuur.

Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime

0

Molekulaarsed tšaperonid – Valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine.

Valkude ruumilised struktuurid

0

Molekulaar - ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.

Bioloogia mõisted ja küsimuste vastused 12. klassile

0

Molekulaarsed chapperonid on valgud, mis interakteeruvad mittetäielikult või ebaõigesti pakitud polüpeptiidahelatega, luues mikrokeskkonna, milles toimub õige pakkimine.

Biokeemia I test

0

Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat.

Konspekt

0

Molekulmass – on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass Arvuline väärtus sõltub valitud ühikust ja väljendatuna 1 mol metall  mittemetall.

Keemia eksami spikker

0

Molekulaarkiht – stratum moleculare - paks ja rakuvaene, sisaldab väikseid närvi- ja gliiarakke, mille jätked moodustavad toese pirnrakkude dendriididele.

Veterinaarne histoloogia

0

Molekul - Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused.

Mõisted

0

Molekuliga - MHC seostumine TCR-iga - T-helperi või T-tsütotoksilise raku aktiveerumine - patogeeni hävitamine või B-lümfotsüüdi aktiveerimine.

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

0

Molekulvõre on tüüpiline orgaanilistele ühendite ja moodustub koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis pannakse paljude gaaside tahkumisel.

Keemia eksami spikker

0

Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste)

Makroevolutsioon

0

Molekulidevahelised jõud on dipool, ioon, dispersioonimõju ja induktsioonimõju, vesinikside. Kui sidemes pole vesiniksidemeid, siis on keemistemperatuur väga madal.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Molekulaartunnuste alusel on aga sugukonna maht oluliselt muutunud ja perekond mailased on viidud sugukonda teelehelised, seega muudeti ka sugukonna eestikeelset nime

Biosüstemaatika botaanika osa

0

Molekuli liikumine on keeruline, sest molekul liigub kulgevalt, kuid võib ka pöörelda, samuti võivad aatomid molekulis oma tasakaaluasendi ümber võnkuda.

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

0

Molekulil on kaks kergahelat (L-ahel) ja kaks raskahelat (H-ahel). Molekuli stabiliseerivad ahelatevahelised disulfiidsillad ja hüdrofoobsed sidemed.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Molekul – molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid)

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

0

Molekul on püsiv aatomite kooslus, millel on mingid karakteersed temale ainuomased omadused, tingimuseks on et aatomid asuksid potentsiaaliaugus.

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

-1

Molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel MONOHÜBRIIDNE RISTAMINE – ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS – geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb muutlikusest kromosoomide või geenide struktuuris

Pärilikkusega seotud mõisted

0

Molekulaarbioloogiline võrdlus – mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses.

Evulutsiooniteooria kujunemine

0

Molekulaarjõud on molekulide vahel mõjuvad jõud, mis olemuselt on elektrilised, ent mida saab kirjeldada ka makroskoopiliselt ehk nö kollektiivselt.

Jõud, jõudude superpositsioon

0

Molekulvõre - sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8);

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Molekulidega on ka RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.

11. klassi bioloogia eksami piletid

0

Molekul – aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side – mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks

Keemia mõisted

0

Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng.

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

0

Molekulaargeneetilised kaardid on kromosoomi füüsikalis-keemilise analüüsiga määratudjärjestustüübid, ensüümide toimepunktid, geenid ja geenivahemikud.

Geneetika ajalugu.

0

Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist.

Molekulaarbioloogia konspekt

0

Molekulaarset hapniku on vaja: a) hingamisahela reaktsioonides, b) vee fotooksüdatsioonil, c) tsitraaditsükli reaktsioonides, d) käärimisprotsessis.

Aine- ja energiavahetuse põhijooned

0

Molekul – aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt.

Molekulaarfüüsika alused

0

Molekulaarne difusioon on äärmiselt oluline väikesemõõtmelistes veekogudes (lombid, tiigid). Molekulaarse difusiooni ületavad upwellingu tüübid.

Hüdrobioloogia konspekt

0

Molekulaarbioloogia - teadusharu, mis uurib elu molekulaarsel tasandil TSÜTOLOOGIA/RAKUBIOLOOGIA-teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust

Bioloogia mõisted

0

Molekulaarbioloogilised uuringud on näidanud, et enamik heterokromatiini koostises olevat DNA-d on kõrgkordus DNA, mida praktiliselt üldse ei transkribeerita.

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

0

Molekulaarkineetiline teooria - elastse põrke puhul kehtivad impulsi ja Soojusmahtuvus- C soojushulk, mida keha saab või ära annab ja selle laengu suhtega.

Füüsika Arvestuse Spikker

0

Molekulmass - Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Mõisted

0

Molekulaarkineetiline teooria — teooria, mis seletab füüsikalisi nähtusi lähtudes aine molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest.

Soojusõpetus

0

Molekulaar füüsika on füüsika osa, milles õpitakse tundma aine ehitust ja omadusi, lähtudes molekulaarkineetilise teoori põhiseisukohtadest.

üldiselt füüsikast

0

Molekulaarkineetiline teooria – nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes

Füüsika mõisted

0

Molekul - lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemil omadused.

Eksami abimees!

0

Molekulide energia e. siseenergia, mida sisaldab iga keha, on soojusliikumise energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa.

Termodünaamika konspekt

0

Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse bioloogiliselt tähtsates ühendites ning on elutegevuses väga olulised.

Orgaaniline keemia II

0

Molekul on mõnede ainete väikseim osake, mis on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja, millel on antud aine keemilised omadused.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

0

Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund.

Aine ehituse alused

0

Molekulmass - molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Molekulaarbioloogia - neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talituste regulatsioon

Bioloogia I arvestus

0

Molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide (mutatsioonide) tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil.

Bioloogia 12 klassi mõisted

0

Molekulide kujud on ennustatavad valentskihi elektronpaaride tõukumise alusel: need elektronpaarid on üksteisest maksimaalsel kaugusel.

Keemia ja teaduslik meetod

0

Molekulisisesed h - sidemed;  β-struktuur esineb kahe variandina: a) üks polüpeptiidahel voltub mitmekordselt üksteise kohal kokku.

Eksamiks õppimise konspekt

0

Molekul – liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene → millist ravi, hooldust patsient vajab.

Geneetika I kordamisküsimused

0

Molekulaarsed ained – molekulidest koosnev aine mittemolekulaarsed ained – aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained, metallid,

Keemia mõisteid

0

Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone.

Referaat - Kohv

0

Molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat.

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

0

Molekulaar - kineetilise teooria põhivõrrand See võrrand seob gaasi molekulide kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.

Termodünaamika õppematerjal

0

Molekul – lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Molekularmass on suurem,kui 10000. Mis toimus valguga veel peale denaturatsiooni? Enne toimub denaturatsioon ja siis sadenemine.

Biokeemia praktikum Valkude ja süsivesikute reaktsioonid

0

Molekul – DNA, rakk – vöötlihasrakk, kude – lihaskude, organ – lihas, elundkond – tugi- ja liikumiselundkond.

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

-1

Molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. See aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. Keskendub kolmele protsessile: • DNA süntees – replikatsioon • RNA süntees – transkruptsioon • Valgu süntees – translatsioon

Bioloogia paljunemise osa

0

Molekulaarne kell – DNA mutateerub aja jooksul Neutraalselt tiksuv molekulaarne kell – suurte taksonite omavaheline lahknemine.

Evolutsiooni kursuse konspekt

0

Molekulaarbioloogiast on analoogiline anatoomiale, ainult et molekulaarbioloogia tegeleb molekulide ehitusega ja seega mikromaailmaga.

Molekulaarbioloogia konspekt

0

Molekulide lineaarmõõtmed on ligikaudu ∛30*10-30m3 ≈3*10-10m=3 A. Teiste molekulide mõõtmed on samuti suurusjärgus mõni ongström.

Füüsika I eksami piletid

0

Molekulide sees - molekulide erinevates osades asuvate postiivsete osalaenguga vesiniku aatomite ja negatiivse O aatomite vahel.

Keemia spikker "Keemiline side" (At nr 2)

0

Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes. Molekulmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades

Konspekt

0

Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Molekulaar - atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest.

Keemia põhimõisted

0

Molekulaarne hajumine - hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele.

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

0

Molekul – aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Molekulaarfüüsika – füüsika haru, mis uurib aine ehitust ja omadusi lähtudes aine molekulaar- kineetilistest omadustest.

Soojusõpetuse konspekt

0

Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust.

Aine ehituse alused

0

Molekul - aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.

Füüsika energia osa 9. klassile

0

Molekulaarne diagnostika – võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal.

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

0

Molekulide alg - ja lõppasendite vaheline kaugus ning n1 ja n2 on molekulide kontsentratsioonid alg - ja lõppasukohas.

Soojusfüüsika

0

Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis.

Keemilised sidemed.

-1

Molekulaar - ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogiakursuse loengute molekuli sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kahe ahela konspektis, autor Rein Sikut keerdumisel biheeliksisse (vt. joonised 2a ja 2b). DNA on kromosoomide olulisim (http://tamm.ebc.ee/~rsikut/rakubio.html). ehitusvahend.

Rakk,kromosoom,DNA,geen

0

Molekulaar - mehaanilise teooria järgi saab rahuldavalt seletada tahkete kehade käitumist nihkel ja libisemisel.

Paagutatud Tribomaterjalid

0

Molekulaarbioloogia - bioloogiaaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, on seotud tihedalt keemia ja füüsikaharudega

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

0

Molekulvalem on C6H6 ja mille struktuurvalemi on ......., aga kõige rohkem eelistatakse seda kirjutada graafilise

Areenide leidumine ja omadused

0

Molekulaar - ja kapillaarjõud seda mullaosakestega ei seo, mistõttu vesi liigub oma raskuse mõjul allapoole.

Sooteadus

0

Molekulaarsed ained – koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).

Konspekt

0

Molekulmass mr on molaarmass aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse kuuluvate aatomite masside summaga.

Füüsika teemade konspekt

0

Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega Tüüpiline anorg.

Üldkeemia EKSAM 2009

0

Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas.

Keemia aluste Protokoll 1

0

Molekul – elu esmane organiseerituse tase ↓ organell- rakustruktuur, millel kindel ehitus ja talitlus.

Bioloogia gümnaasiumile

0

Molekulaarbioloogia – bioloogiateadus, mis uurib makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi elu molekulaarset taset.

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

0

Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises.

10 klassi füüsika kokkuvõte

0

Molekulaarstruktuurilt on nad flavonoidide (2) (leidub mustikas ) ühendid, kus omavahel on ühenduses kolm fenoolrühma.

Porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused

0

Molekulidest tingituna on osakeste kogupind väga suur, see võimaldab ulatuslikult aineid siduda ja veres trantsportida.

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

0

Molekulvõre – sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Molekul on aineosake. Aine muundumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus ühest ainest saab uus aine.

Loodus õpetuse 7. kl kokkuvõte

0

Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused.

Keemia alused konspekt

0

Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega

Bioloogia iseseisev töö

0

Molekulaarselt on geen täielik DNA järjestus, mida on vaja funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks.

Nimetu

0

Molekulmass on 50 kDa. Nagu aktiini puhulgi, pole tubuliin kodeeritud mitte ühe, vaid mitmete geenide poolt.

Rakubioloogia

0

Molekul – aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused, molekul koosnedb aatomitest.

Mehhaaniline liikumine

0

Molekul ON RIBONUKLEITIID, MIS KOOSNEB LÄMMASTIKALUSEST ADENIIN , RIBOOSIST JA KOLMEST FOSFAATRÜHMAST.

Bioloogia 10. klass - Organismid

0

Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m

Molekulaarbioloogia

0

Molekulaarne soojusjuhtivus – üks mullaosakene puutub teisega kokku ning omavahelises kokkupuutes kantakse soojust edasi.

Agrometeoroloogia enamus loenguid

0

Molekulide kiirused – molekulide jaotus kiiruste järgi Ideaalse gaasi olekuvõrrand – Isoprotsesside graafikud.

Molekulaarfüüsika

0

Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 II KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA TTÜ YAGB31 |

Molekulaar- ja rakubioloogia KT II

0

Molekulide ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike(punktmass) 2. Molekulide vahel ei mõju tõmbejõud.

Aineolekud

0

Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised

Eksami teemad ja vastused

0

Molekul – rakk – kude – organ – elundkond – organism – populatsioon – liik – erinevad

Bioloogia 11klassi konspekt

0

Molekuli kogulaeng on 0. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid hõlpsasti ja sadestuvad lahusest välja.

Valgud ja süsivesikud (1.1 ja 1.2)

0

Molekul on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulidest, mille ühinemisel on eraldunud vee molekul.

Keemia kordamine

0

Molekulaarjõud – osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud – tingitud laengute omavahelisest mõjust

Konspekt!

0

Molekulaarne n2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas.

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

0

Molekulvalem - summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.

Alkaanid ja asendusrühmad

0

Molekul – aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest.

Põhikooli keemia lõpueksamiks

0

Molekulil on ruumala, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide vastasmõju arvestatakse.

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

-1

Molekulmass on väike, nad liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on arvuliselt lähedane kolonni kogumahule Vt. Seega võib kromatograafilise protsessi lugeda lõpetatuks, kui kolonnist väljunud vedeliku üldmaht võrdub ligikaudu kolonni kogumahuga.

Geelkromatograafia

0

Molekul - aine vaikseim osake, mille puhul sailivad aine omadused ja mis koosneb mitmest aatomist.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

0

Molekulaarbioloogia – Elusorganismide funktsioneerimise uurimine, lähtudes nende molekulaarsest koostisest.

Keemia eksami vastused

0

Molekulaarne hajumine – hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.

Keskkonnafüüsika

0

Molekulaarkineetiline teooria – selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest.

10. klassi mõistete definitsioonid

0

Molekulaarorbitaal - piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel.

Orgaaniline keemia -mõisted eksamiks

0

Molekul – On aine hulge SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente, kui on aatomeid.

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

0

Molekulaarne hapnik on suhteliselt väheaktiivne, sest aatomitevaheline side molekulis on suhteliselt tugev.

Mittemetallilised elemendid

0

Molekulide x - telje suunaliste kiiruste ruutude keskmine ehk (x-telje suunaline) ruutkeskmine kiirus

Soojusõpetuse konspekt

0

Molekul on siin tetraeedriline nagu P4, kuid iga fosfori aatomite paari vahel on hapniku aatom.

Keemia aluste KT3

0

Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis.

Molekulaarne evolutsioon

0

Molekulmas - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Kontrolltöö II Üldloodusteadus

0

Molekul – aine osake, mis koosneb kahest või enamast keemiliste sidemetega seotud aatomist.

Biokeemia sissejuhatus

0

Molekulvõre sõlmpunktides on neutraalsed molekulid, mis on seotud suhteliselt nõrkade van der Waasi jõududega.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Molekulvõrega ained - koosnevad molekulidest, molekulide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised jõud.

Keemia mõisted

0

Molekul on väikseim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises.

Füüsika riigieksami konspekt

0

Molekul on tavaliselt üksikahelaline polümeer, DNA esineb tavaliselt aga kaksikahelalisena.

Geneetika

0

Molekul on aatomitest moodustunud agregaat millel on temale ainulaadsed jälgitavad omadused

Keemiline side

0

Molekulisisesed h - sidemed; b) mitu polüpeptiidahelat voltuvad paralleelselt ja nad asuvad kohakuti.

Aminohapped, peptiidid, valgud

0

Molekulmass – on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik.

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused.

Bioloogia uurib elu ja organismide koostis

0

Molekulmass – arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Molekulvõre on tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja moodustub paljude gaaside tahkumisel.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Molekul – aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest.

Keemia põhimõisted

0

Molekulaarne valem – näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.

Orgaaniline keemia

0

Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral.

Keemilised sidemed.

0

Molekul on aine väikseim osake, millele on kõik sellele ainele iseloomulikud omadused.

Ainestruktuur

0

Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist.

Eluslooduse organiseeritus, teaduslikud uurimismeetodid

0

Molekulaarbioloogia – DNA järjestused, metaanalüüsid – miks mingi seos varieerub globaalselt)

Biogeograafia

0

Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kuigi on väga suure elektronegat.

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

0

Molekulaarsel tasandil on võimalik bioloogilist ja mittebioloogilist materjali omavahel integreerida64

NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED

0

Molekulaarbioloogia edusammud on pakkunud alternatiive fenotüübilistel omadustel baseeruvatele meetoditele.

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

0

Molekulide vahel on tugev vastastikmõju, soojusliikumine toimub vaid osakeste võnkumise näol.

Aine ehituse alused

0

Molekul – elektriliselt neutraalne, st aine iseseisvalt eksisteeriv väikseim osake.

Konspekt eksamiks

0

Molekulaarsed meetodid on tänapäeval enim rakendatavad, sest võimaldavad aina täpsemaid tulemusi.

Biokeemia täielik kordamine

0

Molekuli c - H side katkemine reaktsioonis, moodustub metüülradikaal ja vedinikradikaal

Keemia

0

Molekulivalem – näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal.

Konspekt

0

Molekul - lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Molekul – molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite

Keemilised sidemed, aatomiehitus

0

Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming.

Orgaanilised komposiitmaterjalid, kontrolltöö 2

0

Molekulide tõenäolisem - ja keskmine kiirus? Maxwelli jaotus kirjeldab gaaside kineetilist teooriat.

Füüsika eksamiks kordamine

0

Molekul – nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem.

Füüsika mõisted

0

Molekul tervikuna on ilma laenguta, mis tähendab, et kõikide laengute summa võrdub nulliga.

Redoks

-2

Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide – A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialgse ahela kõrvale uue ahela 4.süntees toimub komplementaarsus pritsiibi järgi Vajalik:päriliku info säilitamiseks raku jagunemisel.

Pärilikkus

0

Molekulvõrk - koosneb mlkulidest . molekulide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised

Mõisted ja konspekt

0

Molekul – aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused.

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

0

Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses

Keemia alused kordamine

-1

Molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised( H2, O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) või tahke ainena pehmed ja haprad (P, S, As, Te, At, Se, I2 ). Mittemolekulaarsed (C, Si ,B) mittemetallid koosnevad aatomvõrega kristallidest ning need on suure kõvadusega ja kõrge sulamistemperatuuriga.

Metallid ja mittemetallid

0

Molekulidel on elektrilised omadused, tuleb neid omadusi välja arvutamisel arvestada.

Elekter ja optika

0

Molekulaarbioloogia - geen, mutatsioon, rakk, replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon.

Üldbioloogia

0

Molekulmass - mo, kg; Kiirus- v(katusega), m/s; molekulide konsentratsioon- n, 1/m3;

Molekulaarfüüsika KT

0

Molekul on aine väikseim osake, millel on veel selle aine keemilised omadused.

üldiselt füüsikast

0

Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

0

Molekulvõrega - gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp.

Mittemetallide kokkuvõte

0

Molekulaarne tase - > rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon ->

Sissejuhatus bioloogiasse

0

Molekul – aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Molekulide vahel on halvad soojusjuhid elektrostaatiline tõmbejõud H-sidemega Krist.

Keemia - sidemed

0

Molekulideks – glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse.

Ainevahetuse kokkuvõte

0

Molekulina on seda aga kujutatud järgmiselt: Leidumine, tekkimine ja saamine

Etanooli referaat

0

Molekulaarne tasand - Erinevad biomolekulid nagu sahhariidid, valgud, nukleiinhapped.

Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

0

Molekul - > atsetüülkoensüüm A + 1 CO2 molekul + 2 vesiniku aatomit.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Molekulaarfüüsika aluseks on molekulid (osakesed liiguvad, osakeste vahel on vastasmõju).

Molekulaarfüüsika

0

Molekulaargeneetika – teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil

Pärilikkus

0

Molekulaarkineetiline e. soojusliikumine—aine molekulide pidev kaootiline liikumine.

Soojusõpetus

0

Molekulaarne epidemioloogia – nt tuberkuloosi tekitaja globaalse fülogeograadia uurimine.

Molekulaarne evolutsioon

0

Molekulaar - , elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud.

Keemia eksam 2011

0

Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel

Pärilikkus

0

Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit  Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg

Lämmastik ja fosfor

0

Molekuli sünteesi - -> Geen->mRNA->valk *inimesel on 32 000 geeni *Geeni ehitus:

Pärilikkus

0

Molekulidevahelised tõmbejõud on palju tugevamad kui gaasides, molekulid paiknevad tihedalt.

Aine ehituse alused

0

Molekulide vahel on tõmbejõud. 3. Molekulide liikumise kiirus võib muutuda.

Aineolekud

0

Molekulmassist on steriilse keskkonna sulamistemperatuurist või hoidmiseks.

Tekstiilkiud

0

Molekulaargeneetika meetodeid on hakatud kasutama kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks.

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

0

Molekulaarkromatograafia – see on kromatograafia liik, millest enamasti räägime.

Analüütiline keemia

0

Molekuli polaarsus – määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide summaga.

AATOMIEHITUS, OMADUSED

0

Molekulide liikumine on kulgliikumine. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav.

Üldloodusteaduse spikker II kT

0

Molekul on polaarne vaba elektronpaari tõttu (pole korrapärane).

AATOMIEHITUS, OMADUSED

0

Molekulaarkineetilist kiirust on võimalik arvutada v2=3KT/m. Gaaside ühendatud seadus.

üldiselt füüsikast

0

Molekulide kontsentratsioon - Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus.

10. klassi soojusõpetuse mõisted

0

Molekulmass – aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised

3 faasiline mootor

0

Molekulaarbioloogia - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia .

Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

0

Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil.

Pärilikkus,replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon

-1

Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone.

Veterinaarne geneetika

0

Molekulidevahelised jõud - Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud.

Füüsika definitsioonid

0

Molekulmassi suurenemisel on amiinid C3 – C11 vedelikud ja alates C12 on tahked.

Lühikokkuvõte

0

Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset.

Bioloogia 11klassi konspekt

0

Molekuli polaarsus on seotud ühe või mitme polaarse kovalentse sidemega.

Keemia eksami kordamisküsimused

0

Molekulidel on kineetiline energia, sest nad on pidevas liikumises.

Raku- ja molekulaarbioloogia

0

Molekulaarkell - selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega.

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

0

Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil.

Keemilised sidemed.

0

Molekul - aine väiksem osake, millele antakse aine omadused.

Keemia põhimõisted

0

Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL

Biofilmid ja meditsiin

0

Molekulaarbioloogia - valgusüntees ja pärilikkuse molekulaarsed alused.

Geenitehnoloogia eksam

0

Molekulaargeneetiline diagnostika – mutantsete geenide äratundmine DNAproovide abil.

Geenitehnoloogia I konspekt

0

Molekulaatbioloogia - bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.

Mõisted

0

Molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises.

Orgaanilised ained

0

Molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.

Mõisted

0

Molekulvõre - sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

0

Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpildiga kokku.

Orgaaniline keemia I

0

Molekul on monomeerne ja koosneb 166-st aminohappejäägist.

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

0

Molekul – aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist

Vesi kui aine. Vee omadused

0

Molekulaarbioloogia - bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel

Evolutsioon

0

Molekuli valem - näitab aatomite arvu molekulis ja aatolite liiki.

Orgaaniline keemia

0

Molekulide arv on võrdne pinnaühikule langenud molekulide arvuga.

Aine agregaatolekud ja aurustumine ning kodenseerumine

0

Molekulaarsed ained - koosnead molekulidest ja on paljud mittemetallid.

Mõisted ja konspekt

0

Molekule u1 - U6 (U3 asub tuumakeses) ja üle 40 erineva valgu.

Molekulaarbioloogia teise KT vastused

0

Molekulide vahel on tõenäoliselt kiirguse otsese toime tulemuseks.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Molekulvõre - kristallvõre kus sõlmpunktides asuvad molekulid

Keemia

0

Molekulaarfüüsika on füüsikaharu, milles uuritakse aine ehitust ja

FÜÜSIKA I PÕHIVARA

0

Molekulivalem – näitab millistest aatomitest molekul koosneb.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Molekulmass – molekuli mass aatommassiühikutes tähis M r .

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Molekulaarfüüsika põhivõrrand – Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest.

Molekulaarfüüsika

0

Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines.

Heelium

0

Molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud.

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

-1

Molekul on elektriliselt neutraalne, normaaltingimustel iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

0

Molekul – aatomitest koosnev väike aineosake.

KEEMIA PÕHIMÕISTED

0

Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist.

Vesi kui aine. Vee omadused

0

Molekulaarbioloogia - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset

Mõisted (õp lk 21)

0

Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme.

Bioloogia mõisted 11klass

0

Molekuli kuju - on määratud σ- sidemete suunaga molekulis.

Loengu materjal

-1

Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Keskendub kolmele universaalsele protsessile: a) DNA sünteesile ehk replikatsioonile b) RNA sünteesile ehk transkriptsioonile c) valgu sünteesile ehk translatsioonile

Bioloogia eksami kordamiseks

-1

Molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel MG kolm protsessi: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le

Bioloogia - pärilikkus

0

Molekulaarbioloogia on avastanud mälu määrava aine - pepdiidi.

Õppimine ja mälu

0

Molekulaarne – Neuron – Molekulaargeneerika – Keemik

11.klassi bioloogia konspekt

0

Molekulaarne - >rakuline->koeline->organi->organismi tase.

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

0

Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma

Füüsika põhivara

0

Molekulmass - m0 (kg) Molekulide keskmine kiirus- v 1m/s

Molekulaarfüüsika

0

Molekul - aine väikseim osake, koosneb aatomitest.

Keemia põhimõisted

0

Molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline.

Viirused

0

Molekulaar - Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika

Füüsikaline maailmapilt

0

Molekulaargeneetika – Uurib pärilikkust, molekulide tasemel.

Geneetika

0

Molekulaargeneetilised võrdlused – tõendid evolutsioonilise arengu kohta.

Paleontoloogia

0

Molekulaarkristallid - Moodustuvad van der Vaalsi sideme mõjul.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Molekulaarne – DNA – Molekulaargeneetika – bioloog

Bioloogia uurib elu, elu omadused, elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimis meetodid

0

Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.

Elu tunnused, konspekt

0

Molekuli sabad on püstised ja molekulid on vertikaalselt.

Kolloidkeemia

0

Molekulaarne kell – molekulaarse evolutsiooni konstantsus.

Evolutsiooni kursuse konspekt

0

Molekulmassid on suurusjärgus 3x106; Informatsiooni- e

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

0

Molekul – aatomitest koosnev väike aineosake.

Keemia materjali lühikonspekt

0

Molekulide suurus - Valkude suurused on väga varieeruvad.

Valkude iseloomustus ja bioloogiline roll

0

Molekul on mittepolaarne, kuna on korrapärane.

AATOMIEHITUS, OMADUSED

0

Molekulaarbioloogia - uurib pärilikuse molekulide tasemel.

Pärilikkus

0

Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.

Keemia eksami kordamisküsimused

0

Molekulaarvalem – aatomite omavaheline suhe molekulis

Orgaaniline keemia KT 1

0

Molekulipilved on meie Galaktika suurimad moodustised.

Difuusne aine galaktikas

0

Molekulvõre – madal või mõõdukas sulamistemp.

Keemiline side

0

Molekul – aineosake mis koosneb aatomitest.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides.

Aine ja energiavahetus küsimused ja mõisted

0

Molekulmass – molekuli mass aatommassiühikutes

Metallid

0

Molekulvõre - molekulidest koosnev kristallvõre.

Keemia põhimõisted

0

Molekulaar - ja rakubioloogia praktikum Aruanne

Molekulaar- ja rakubioloogia

0

Molekulaarkell - dna nukleotiidse v valkude aminoh.

Evolutsiooni teooria kujunemine.

0

Molekulaarne tüpiseerimine - TÜVEDEVAHELISE SEOSE MÄÄRAMINE.

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

0

Molekuli ehitus – Saksa keemiku Kerkule struktuur.

Keemia 11. klass

0

Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Molekul - on aatomitest koosnev aineosake.

Ained ja segud

0

Molekulaar bioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel.

Bioloogia: kordamine kt\'ks (elu tunnused)

0

Molekulaarne aine – aine mis koosneb molekulidest.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Molekulvõre – molekulidevaheline nõrk side.

Keemia kontrolltöö nr.1 10kl

0

Molekul on 50x aktiivsem kui CO2 molekul.

Hüdrobioloogia konspekt

0

Molekulaarbioloogia - molekulitasandil bioloogiaharu.

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

0

Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt.

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

0

Molekulaar - kineetilise teooria põhiseos.

Füüsika I teine kt - Jäiga keha pöörlemise dünaamika.

0

Molekulaarne tasand – esmane organiseerituse tase.

Üldbioloogia

0

Molekulidevahelised tõmbejõud – ei lenda laiali nagu gaasid.

Füüsika kontrolltöö kordamine, konspekt

0

Molekuliga on seostunud proteiin troponiin.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

0

Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarset taset

Bioloogia mõisted

0

Molekulaarne tase – teadus molekulaarbioloogia.

Bioloogia eksami kordamiseks

0

Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad.

Molekulaarmootorid

0

Molekulaarne aine – Molekulidest koosnev aine.

Keemilised sidemed.

0

Molekulaarne tasand - Biomolekulid nt sahhariidid.

Elus Loodus

0

Molekulaarsed chaperonid on ATPaasid Hsp70-tsütosoolne

Valgu struktuur

0

Molekul – väikseim iseseisev osake

Biokeemia konspekt eksamiks

0

Molekulaar - JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011

Nimetu

0

Molekulaargeneetiline võrdlus - elu evolutsiooniline areng.

Evolutsioon

0

Molekulaarsed meetodid – PCR, hübridisatsioon jt.

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

0

Molekulaar - ja rakubioloogia praktikum

Molekulaarbioloogia aruanne

0

Molekulaargeneetika - Pärilikkus ja muutlikkus.

Eluslooduse organiseerituse tasmed

0

Molekulaarne aine - molekulidest koosnev aine.

Keemilised sidemed

0

Molekulaarsed meetodid on kõrge spetsiifilisusega.

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

0

Molekul - on aatomitest aine osake.

Loodusõpetuse eksami vastused

0

Molekul 300 - 1000 aminohappejäägist.

ORGAANILINE KEEMIA

0

Molekulaargeneetika põhiprotsessid on kogu eluslooduses samad.

Evolutsioon

0

Molekuli struktuur – kindel molekuli ehitus.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Molekulmass on molekuli suhteline mass.

Keemia materjali lühikonspekt

0

Molekuli mass on aatomite masside summa.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Molekulaarne aine - koosnevad molekulidest.

Keemiline side

0

Molekulide konsentratsioon - molekulide arv 1m3 =m-3

Molekulaarfüüsika

0

Molekulide põrked on absoluutselt elastsed.

Aineolekud

0

Molekulmass grammides on selle aine molaarmass.

Keemia ja teaduslik meetod

0

Molekul on kõige energiarikkam.

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

0

Molekulaar - ja nimetus süsteemid.

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

0

Molekulaar - KINEETILISED NÄHTUSED

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

0

Molekulaarbiolooga - elu molekulaarne tase.

11.klassi bioloogia konspekt

0

Molekuli moodustumine on kujutatav järgnevalt

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Molekulide paigutuses on korrapärasuse alged.

Aine ehituse alused

0

Molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike.

Mehaanika ja soojusõpetus

0

Molekulorbitaali – siduv ja lõdvendav.

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

0

Molekul on aine väikseim osake

Bioloogia uurib elu(konspekt)

0

Molekul – koosneb aatomitest.

Keemiline side

0

Molekuli struktuur on aromaatne struktuur.

Areenid

0

Molekulmass – aine molekuli mass.

Eksami teemad ja vastused

-1

Molekulaargeneetika arendes on järjest uuemad ja laiemad võimalused taime- ja loomaaretuses. Peamised geneetiliselt aretatud taimed, mida juba ka toiduainetööstus kasutab, on nn BT taimed ja taimemürkidele vastupidavad taimed.

Elu patendeerimisest

-1

Molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel-- see aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel.

Pärilikkus

-1

Molekulaargeneetikas on tänapäeval peamiseks uurimisobjektiks nukleiinhapped, nende struktuur ja funktsioonid geneetilise informatsiooni säilitamisel ning edasiandmisel.

Veiste geneetika

-1

Molekulaargeneetika - protsessid (replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama.

Bioloogia evolutsioon spikker

-1

Molekulidevaheline side - suhteliselt nõrk (füüsikaline) side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos.

Keemia mõisted

-1

Molekulaargeneetika - teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.

Molekulaargeneetika ja viirused

-1

Molekulaargeneetika - teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.

Geneetika

-1

Molekulvõre korral on võresõlmpunktides molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waasi jõududega.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

-1

Molekulaargeneetika – on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel.

Valgusüntees

-1

Molekulaargeneetika - tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.

Pärilikkus

-1

Molekulaargeneetika - -- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel

Molekulaargeneetika alused ja viirused

-1

Molekulaargeneetika - kuidas avaldub isendi genotüübis olev info fenotüübi tasemel.

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

-1

Molekulaargeneetika – uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

-1

Molekulaardiagnostika on täiesti asendamatu hospitaalinfektsioonide puhul.

Molekulaardiagnostika

-1

Molekulaarne vesinik - , mis olid vajalikud elu tekkeks Maal.

Difuusne aine galaktikas

-1

Molekuli ehitus - aatomi ehitus tetraeedriline.

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

-1

Molekulaarne aine – Kovalentse sidemega ained.

Keemia

-5

Molekulaarbioloogia põhidogma – translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule.

Geneetika kordamisküsimused

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti