Metsad mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel.

Inimene ja loodus

0

Metsade raie – metsakate on eriti tõhus erosiooni tõkestamiseks, hoiab mullaniiskust, kõrvaldab vihmapiiskade purustava toime võttes löögi endale, võimaldab veel kiiresti imenduda mulda kuna muld on kaetud kõduga (kaitseb ka vee löögitegevuse eest). Maakera metsade hävimine vastab 30%-le muldade kulumisest (Aasias 50%, kusjuures 35% sellest on tingitud liigkarjatamisest). Mäenõlvade paljaks

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jaotatakse metsad 2 klassi:

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ja see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused määravad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude kasvu ja saadava puidu kvaliteedi.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m3 tüvepuitu aastas. Aastail 2001–2007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit m³ aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata“ (Eesti metsanduse arengukava aastani

Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid

0

Metsad – laane või palumetsad jänesekapsa- või jänesekapsa-pohlamännikutega Hästi arenenud samblarinne Omastatav veevaru kuni 2000 t ha-1 Savirikkamatel muldadel jänesekapsa männi-kuuse-kase segapuistud H5,6 >2,2 cmol+ kg-1 Palurohumaad Alliikuv 40 – 50, põllum.

Konspekt

0

Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks.

Looduskaitse, referaat

0

Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid • puid ei tohi raiuda juhuslikult, vaid nii, et raie ja juurdekasv oleksid tasakaalus ning mets jõuaks perioodiliselt taastuda.

Metsandus ja puidutööstus

0

Metsade tootlikkust on võimalik tõsta alljärgnevate abinõude kaudu: 1) metsade koosseisu ja seisundi parandamine; 2) metsade taastamise kiirendamine; 3) metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; 4) metsa ratsionaalne kasutamine.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Metsad on ka peamised süsiniku hoidjad ja säilitajad ning metsade kiire hävitamise käigus vabaneb süsihappegaas - üks kasvuhoonegaasidest. Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest.

Kasvuhooneefekt, referaat

0

Metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest.

Saksamaa

0

Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas.

Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta

0

Metsademajanduse võrdlemisel on oluline arvestada metsade keskmist juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu, sest eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev.

Põllumajandus, kalandus, metsamajandus.

0

Metsad on vajalikud mitmeti: nad toodavad hapnikku ja vähendavad õhus süsihappegaasi hulka, ühtlustavad kliimat, talletavad vett ning takistavad mulla erosiooni ning paljude organismide elupaigaks.

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

0

Metsadel on süsinikuringes oluline osa: elutegevuse käigus eemaldavad nad atmosfäärist süsinikdioksiidi, akumuleerivad suurema osa süsinikust puutüvedes ning toimivad seeläbi kui CO2 sidujad.

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

0

Metsade maharaiumine - hävitatakse loomade taimede ja lindude elupiagad,seega on nad määratud väljasuremisele Laamtektoonika – õpetus, mis seletab maa pinnamoe kujunemist laamade liikumise tagajärjel

Geograafia riigieksamiks materjal

0

Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks.

Eesti-Läti-Soome majandusvõrdlus

0

Metsade aletamine on tihti viinud küll muldade viljakuse langusele, kuid tavaliselt on endised alepõllud taas metsastunud ning nõudlikumad puuliigid on vaid asendunud vähem nõudlikutega.

Metsade sääst

0

Metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest.

METSADE KAITSE

0

Metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda.

Metsandus ja puidutööstus

0

Metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid

Referaat Globaliseerumine

0

Metsad on pargi kaitsmise seisukohalt ülimalt tähtsad, kuna muidu hakkaks dolomiitne kaljupinnas kiiresti erodeeruma ja täidaks pisikesed järved kiviklibuga.

Horvaatia

0

Metsadel on palju ökoloogilisi funktsioone, neist üks tähtsamaid on orgaanilise aine produtseerimine ja biogeensete elementide kaitsmine väljauhtumise eest.

Mets

0

Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest, mis on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Metsad on liigirikkaimad taimekooslused (üle 850 liigi), järgnevad stepid (üle 600 liigi) ja aasad (ka üle 600 liigi). Lisaks leidub seal ka soid.

Moldova

0

Metsad on ka peamised süsiniku hoidjad ja säilitajad ning metsade kiire hävitamise käigus vabaneb süsihappegaas - üks kasvuhoonegaasidest.

Põhilised globaalprobleemid

0

Metsad on olulised fotosünteesi tegemisel, kuid metsade põletamisel suureneb CO2. Brasiilia ekspordib osa oma toodangust, näiteks paberit.

Brasiilia metsamajandus

0

Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab u. 46% kogu maismaa pindalast.

Poola

0

Metsade maharaie – vähenevad liigid, elupaigad, produktsioon, maapind jääb avatuks tuultele ja vihmale, mille tagajärjel mudavoolud, mullatormid.

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Metsade majandamisega on võimalik puistute süsinikubilanssi mõjutada ning metsade süsinikku neelavat toimet suurendada ja siin on olulisel kohal raied.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Metsadega on põlluharimiseks valdavalt ebasobiv piirkond ja näiteks Himaalaja aladel on mingite kultuuride kasvatamine täiesti välistatud.

Nepaali kuningriik

0

Metsad – laane või palumetsad jänesekapsa- või jänesekapsa-pohlamännikutega. Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud.

Eesti mullastiku eksam

0

Metsadest on tavalisemad kaasik, kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa.

Hiiumaa laidude kaitseala

0

Metsad – 27% Lõunapool: Kastanid Apelsinipuud Pöögid Viinamarjapuud Tammed Oliivipuud Kuused Korgipuud Männid Küpressid