Madalik mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (marš) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud.

Uurimistöö \"Saksamaa\"

Madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri).

Pinnamood

Madalik – kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m

Geograafia mõisted

Madalik - Tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.

Kordamine geograafia kontrolltööks

Madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula.

Uurimistöö Pärnumaa metskonnad

Madaliku pindala on 6035 km2 ning see moodustab 13,3 % Eesti territooriumist (Arold 2005). Põhjast ja läänest piirab Lääne-Eesti madalikku Läänemeri, idast Põhja-Eesti lavamaa ning lõunast Pärnu Joonis 1. Lääne-Eesti madalik madalik.

Referaat: Lääne-Eesti madalik

Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks kõrgustikest ja lavamaadest hiljem.

Pinnamood

Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud . Madalikud hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist . Suuremad madalikud asuvad Lääne-

Eesti pinnavormid

Madaliku põhjaosas on peamisteks mullatüüpideks leede-gleimullad ja gleistunud näiv-leetunud mullad. Leede gleimullad on tekkinud märgadel liivatasandikel, millel levivad peamiselt rabastunud metsad.

Referaat Peipsi madalik

Madalikud – hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid – lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised

Eesti geograafia 9. klass

Madalikul on väga viljakas pinnas, mille tõttu on see üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse näiteks riisi, nisu ja maisi.

Itaalia arengutegurid

Madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

Madalikud eestis on merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikalt Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve poolt üle ujutatud olnud.

Eesti pinnamood

Madalikud on neil toitumiseks ja puhkealaks hommikusel ajal, päevasel ajal on nad veekogu ääres, kus nad saavad uuda, toituda, püherdada.

Kapibaara ja ta käitume

Madalikul viljakad - kui neid niisutada- Leht- niiskemad alad (üleujutused, rohkem kuid üldiselt kuiv segametsamullad, setteid) Kõrbemullad.

Geograafia - põllumajandus

Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud.

GEOLOOGILINE EHITUS

Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud.

Geograafia konspekt

Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m.

Pinnamood

Madalikul on mis tõid kaasa palju seal olla isegi üle juunist oktoobrini aasta ringi probleeme.

Ajaloo tabel ja võrdlus

Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses.

Norra

Madalik – tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti.

Litosfäär - spikker

Madalikke on vähe, üle poole territooriumist asub 500-1000 meetri kõrgusel.

Riikide kokkuvõte

Madalikud – tasased, madalad alad, mis on pikka aega olnud üle ujutatud.

Pinnamood

Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud.

Kesk Eesti tasandik

Madalik – tasane ala absoluutsete kõrgustega 0200 m.

Geograafia - pinnavormid

Madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas.

Referaat Peipsi madalik

Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel.

Riikide kokkuvõte

Madalikel on harilikult soe suvi ja külm ja lumine talv.

Bulgaaria

Madalikest on haritud ligikaudu 70% maast põldudeks.

Bulgaaria

Madalik on peaaegu täiesti lauge.

India vabariik

Madalikke on vähe aga saari palju.

Norra

Madalik - abs.h jääb alla 200m

Pinnamood Geografia 7 klass

Madaliku kamar - leetmuldadel segamets.

Rootsi majandus

-1

Madalik – Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.

Pinnamood ja pinnavormid

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

ühelöövilised kirikus – Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti