Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Luuletuses ON 4 STROOFI . VÄRSIRIDU 1 STROOFIS ON ERINEVALT . ESIMESES STROOFIS ON 5 , TEISES STROOFIS ON 3 JA KOLMANDAS NING NELJANDAS ON STROOFE 4 . LUULETUSES EI ESINE VÕRDLUST , EI ESINE KA EPITEETE ..........................................................................................................................16 LUULETUSE "VABADUS" ARTUR ALLIKSAARELT ANALÜÜS: LUULETUSES PUUDUVAD STROOFID.
Luuletus on mitmekihiline, haarab konkreetselt isiklike elamuste kaudu rahva ja inimkonna arenguteed, viib lihtsate looduspiltide juurest filosoofilifte mõtisklusteni. (Kalda, 1991)
Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsusekindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks.

Luuletuses on palju ülimalt realistlikke , naturalistlikke detaile, mis on esitatud ekspressionismile iseloomulikult(liialdavalt). Metafoori,võrdluse ,ja hüpperbooli(liialdus) kõrval torkab silma ka metonüümia(osaterviku asemel). Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla"). Under mõisatb , et uks jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust.
Luuletuste kõrval on J. Oro kirjutanud palju värsslugusid, nt “Väikese Jässi imelik õhusõit” (1925), “Hiirepere” (1928), “Jahimees Juss” (1937). o Kunstilist taset ei saa pidada kõrgeks, pigem kergekaalulised, mõnikord ka sisuliselt vähe läbi mõeldud, nagu näiteks Jussi lugu, kes tahab metsas kõik loomad maha põmmutada.
Luuletuses on kaks poolt: jõhvikate ümbrus kui Eesti ja oliivipuude ümbrus kui hoopis teistsugune kauge maa, usklike maa. Mõlemal maal on erinevad väärtused ja hoiakud, tavad ja kombed, kuid kui juttu tuleb usust ja Jeesus Kristusest, siis teevad mõlemad riigid, mõlemad rahvad nii, nagu Kristus õigeks peab.

Luuletuse meeleolu on Karevale omaselt ehk pisut isegi ülev, kuid peamiselt siiski õrn, ootav, igatsev ning ihkav.
Luuletuses on seda edasi antud nii: Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab mu selgust üks tundmatu jõud Tuues rahe löögijõu ja võimsuse tundmatu jõu võrdluseks, tekitab autor tunde, et tegemist on tõesti ühe massiivse ning metsiku jõuga, mis võib paljutki purustada.
Luuletuse sisu on edasiandev. Selles luuletuses on kasutatud isikustamist, epiteete(sõna või väljend, millega iseloomustatakse kedagi või midagi) ja metafoori(sõna või väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses). Kõige enam kasutas luuletaja luuletuses isikustamist.

Luuletuse pealkiri on „pärast tormi“. Seda võib tõlgendada nii, et tormi on võrreldud inimkonna tormilise arenguga ja nüüd K. Ehin luuletab sellest, kuidas tööstusliku revolutsiooni tagajärhel meie pargid ja rannnad reostusid ning kuidas me peame selle reostusega nüüd võitlema hakkama.
Luuletuses on kasutatud mõnda epiteeti nagu „sünnieelsest“ ja „vikerkaarevärviline“. On kasutatud võrdlusi: „Sust hoian nagu ihu hoiab valust“, „Ja hoian Sinust nagu vili puust“. Samuti võib fraasi „ihu hoiab valust“ paigutada ka isikustamise alla.
Luuletuses on epiteedid, nagu „mitmekordne“, „pelk“, „ainulisest“ ja „surelikus“. Personifikatsiooni alla kuulub fraas „mis süda näeb“. Luuletuses on tegu valgevärsiga, kuna puuduvad riimid, see eest on luuletus aga rütmiliselt üsna korrapärane.

Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes antud juhul sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed.
Luuletuste pealkirjad on iseloomulikud: „Noorte laulud“; „Kevade laul“; „Noored sepad“; „Mehed“; „Lõpp ja algus“ • Ilmekamaid võitluslaule on „Noorte laul“, mis pealkirja „Noor-Eesti“ all avas rühmituse esimese albumi.

Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: „ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine.
Luuletus stalinile on ilmunud ka koondkogudes ja L enda seletus asjale on loogiline: kui tuleb see aeg, kui püütakse rakendada sots realismi reegleid, siis on väga sürrealistlik võtta printsiibid ja kruvida need üle vindi.
Luuletusi 1995 - 1997” “Tule tagasi helmemänd” “Sõnad sõnatusse” “Õhtu toob tagasi kõik” “Vaikus saab värvideks” “Käoraamat. Luulet 1956-1980” “Teiselpool järve” “Hinge tagasitulek”

Luuletuses on 4 stroofi . Värsiridu 1 stroofis on erinevalt . Esimeses stroofis on 5 , teises stroofis on 3 ja kolmandas ning neljandas on stroofe 4 . Luuletuses ei esine võrdlust , Ei esine ka epiteete .
Luuletusest - Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti keeles ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn.
Luuletus on südamlik ja armas,aga samas ka meeletult kurb,kuna inimese jaoks on ilmselt kõige suurem kannatus,kui ta ei saa oma sünnimaa pinnal enam vabalt elada vaid peab terve elu põgenema.

Luuletuses on ka kaks personifikatsiooni: „peenkurba rõskust kontidesse sajab“ ja „raskelt ringutavad Rannaväravad“. Ka siin on kasutatud lõppriimi, täpsemalt ristriimi, skeemiga abab.
Luuletuse meeleolu on pigem sünge, kuna räägib jällegi reaalsusest ning tuletab lugejale meelde seda, mida ta ilmselt isegi teab, kuid ei soovi sellest pikalt heietada – aeg libiseb käest.
Luuletus on kirjutatud nähtavasti pärast 1613. aastat, kui Góngora poeemi „Üksildused“ kultistlik stiil sai paljude teiste kirjanike, sealhulgas Quevedo pilkeobjektiks.

Luuletuse meeleolu on alguses rõõmsam, sest see räägib ajast mis perega saab koos veeta, kuid luuletuse lõpupoole läheb meeleolu kurvaks, sest tuleb meelde aeg kui kõik oli veel
Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks.
Luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi

Luuletustest on patriootlik „Veel pole kadunud kõik“. Prosaistina on üle aegade ulatunud vaid oma emotsionaalsete lugemikujuttudega kassist ja teistest loomadest.
Luuletuste puhul on tegemist väga eluliste lugudega, mõneti isegi saaks seda võrrelda päevikuga, mille lugemiseks tuleb tunda koodi, milles see kirja on pandud.
Luuletuskogu on jagatud neljaks tsükliks, millest igaühel on pisut erinev teemaasetus, ent meeleoluliselt ja väljenduslikult on raamat üsna ühtne tervik.

Luuletus on võetud „Vägistatud jäämäe” 1. osast „Titanic viib kelle alla”. Põhjuseks miks ma selle luuletuse valisin on selle sügav mõte.
Luuletus on pühendatud ühele kaunile naisele, kelleks on krahvinna J. M. Zavadovskaja (1807-1874). Selle luuletuse kirjutas Puskin krahvinna albumisse.
Luuletusi 1995 - 1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Õhtu on õunapuu (2007)

Luuletuste teema on enamasti sama – laisklemine, vedelemine, looduse imetlemine ja jälgimine (peamiselt taeva ja heinamaa), kuid on ka armastusluuletusi.
Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud „Munamäel” (K. A. Hermanni viis). Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik.
Luuletustest on minu lemmik „Kummistuste loss” kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis.

Luuletuse idee on see, et tõeline armastus ei sõltu varanduslikust seisust, luuletus on lihtsa ülessehitusega, kasutatakse antud luuletuses ristriimi.
Luuletus on ühest leibkonnast, kus tehakse oma igapäevaseid toimetusi: minnakse tööle, poodi, minnakse hommikul vara ja tullakse õhtul hilja.
Luuletustest - kuidas talupoja temaatika hõlmab kõikide inimeste kirgi ning kuidas luulekeelt tuleb lihtsustada, et see sarnaneks igapäevakeelega.

Luuletus on ülesehitatud Lydia Koidula luuletusel „Meil aiaäärne tänavas”. See on ainuke luuletus, mis natukenegi mind muigama võttis.
Luuletus – kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest.
Luuletuses on justkui kaks tegelast, kelle poole pöördutakse, ilmselt mina tegelase kallim, kellele ütleb mina tegelane oh suudle mind.

Luuletusi 1995 - 1997 (1998) • Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) • Vaikus saab värvideks (2005) • Teiselpool järve (2008)
Luuletusse muutusi – modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised luuletused, piltluuletused, sürrealism, vihjeline luulekeel.
Luuletusete vahel on sedavõrd selge, et mõnikord räägitakse nagu kahest eri kirjanikust,Mis ei tähenda, et neil midagi ühist ei oleks.

Luuletus on väga hea, kirjeldab tohutut iha, mida püütaks vältida tuues negatiivseid paralleele. Oli sügis (1926) Oli sügis.
Luuletustes on väga palju enesekriitikat ja tagasihoidlikust märgata, lisaks on paljudes luuletustes kirjas surma eelaimdustes.
Luuletusi 1923 - 1927 „Postimehes“ ja „Uudised“, „Ema laul“ aga „Noor-Eesti“ 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST.

Luuletus on nukker ja mõtlemapanev, paljude luuletajate arvates annab see ülimalt hästi edasi inimese üksildast tunnet.
Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge.
Luuletust on võimalik spontaansemalt teha, aga näidendis peab rohkemaid asju arvestama, kuidas liinid kokku jooksevad jne.

Luuletust ões - i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus;
Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub.
Luuletuste taust on alati „ilus“ (kevad, lilled, lõhn), toon on nukker, teemadeks ilu ja arm. Tähtsal kohal pulmalaulud.

Luuletus on väga elitaarne e “valitud inimestele”. Luule on individuaalne e annab edasi individuaalseid elamusi.
Luuletus on üsna sobiv iseg tänapäeva, et pole vaja kulda karda, et see maksab ju kätte, kui muutud liiga uhkeks.
Luuletuse ainestikuks on Eesti olukord kaheksakümnendate lõpul, kui rahvas vajas oma keelseid laule, et tunda endid ühtsena.

Luuletuseski on täiesti selge tegevuse jaotus: sekretär koob võrku nõrkadele ning kärbsed muudkui langevad sinna.
Luuletus on pühendatud Arina Rodionovale. Autor räägib hoidjast, kes ootab teda ja ei lase ta akent silmist.
Luuletus on natuke eriline, sest tavaliselt räägib ta Eestist, kuid selles luuletuses hoopis teisest riigist.

Luuletustes on   ta,   olgu   küll   sageli   teiste   nimede   all,   leidnud   siiski   surematuse.
Luuletustes on ära tunda kirjaniku enda hingeelu, mis on sarnaneb rahuliku või tormitseva talvise loodusega.
Luuletuses on kirjeldatud inimese soovi pääseda kohustustest ja teha seda,millele tegelikult süda kuulub.

Luuletuses on kasutatud lõppriimi, ristriim on salmide esimeses neljas reas ja kahes viimases paarisriim.
Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast.
Luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid.

Luuletuse idee on selline, et inimene ise peab tegema valiku oma eluteel ahvatluste ja kiusatuste suhtes.
Luuletusi 1995 - 1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005)
Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua.

Luuletus on „Puri“, mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust.
Luuletus on ilmselt kõige ehtsam näide kõikide postmodernistlike tunnusjoonte väljendamiseks.
Luuletuse ajastu on kindlasti vene aeg, kui pidi poodides pikkades järjekordades seisma, et midagi osta.

Luuletuses – Oma saar- Tormil negatiivne tähendusväli, uputab lõik laevad jne. Millegi mutuus.
Luuletus on vaid tegevuse kõrvalsaadus, juhuslik kuju, mille luule või luuletamine on võtnud.
Luuletustes on käsitletud palju epiteete, kaudseid ütlemisi, mis annavad luuletusele ilusa kõla.

Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus.
Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part . Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu.
Luuletusi 1912 - 1917............................................................................10

Luuletus on kirjutatud kahes osas, ent minu arvates võiks selle jagada isegi neljaks osaks.
Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi.
Luuletusi 1920 - 1922......................................................................... 10

Luuletuses on võrreldud eesti keelt jumalikkusega, Eestimaa ilusa, kuid muutliku loodusega.
Luuletusi 1920 - 1922 ♥ 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST.
Luuletus on “Puri”– ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu.

Luuletus on nii mõttearenduselt kui värsivormilt selge ja järjekindla ülesehitusega.
Luuletusi 1917 - 1918......................................................................10
Luuletusi 1919 - 1920......................................................................10

Luuletuse teemaks on sõjandus, kuid samuti ka inimeste vahelised suhted ning usaldusväärsus.
Luuletuses tyrzale on esimest korda märgata, hukutava, lootusetu romntilise armastuse kujundit.
Luuletusi 1904 - 1913.................................................................... 10

Luuletus on neljasalmiline. M. Cervantese „Don Quijote” kuulub maailmakirjanduse
Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal.
Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid.

Luuletuse tähendus on just see, mida luuletus erinevatele tundlikele lugejatele tähendab.
Luuletusi 1923 - 1927...............................................................10
Luuletus on kootud vaikusest õhkõrn sall, mis vaevata Läbi sõrmuse libiseb.

Luuletuse põhjal on väga raske aru saada, kes kevad teda rõõmsaks või nukraks teeb.
Luuletusi 1930 - 1935..............................................................10
Luuletus - “Sirelid õitsevad siiski”, kus taas on kasutet sama motiivi.

Luuletuse mõtteks on ninu arvates edasi anda inimeste tundeid rannamõnusid nautides.
Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat.
Luuletusi 1943 - 1954 elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus 1963 - ÄÄREMAIL.

Luuletusi 1943 - 1954...........................................................10
Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma.
Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla.

Luuletusele simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda.
Luuletusi 1935 - 1942.........................................................10
Luuletusse on toodud ka hääled, mida teevad loomade küljes olevad kellad.

Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida.
Luuletusi 1904 - 1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI.
Luuletusi 1930 - 1935 ♥ Underi noorusjärku esindavad: 1943 - MURELIKU SUUGA.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Luuletus on lihtsast soome maamehest Saarijärve Paavost, kellest saab eeskuju teistele soomlastele => Paavo viljapõldu laastab hall, kuid ta rügab alla andmata edasi, kui lõpuks võitluses loodusega peale jääb, ei jäta ta kõike vilja endale vaid annab ka naabrile.
Luuletus on kui unenägu, luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus.
Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu.

Luuletustes on elu igavene ringkäik ja usk hingede maailma ja rändamisse.
Luuletus on epiteetide rikas, seal leidub ka võrdlust ja isikustamist.
Luuletuse kirjutamist on inspireerinud karmist põhjarannikust eemal asuv Sado saar.

Luuletusi 1912 - 1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG.
Luuletusi 1923 – 1927 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.
Luuletuse meeleolu on alguses sünge, kuid luuletuse lõpp on rõõmus ja erk.

Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt.
Luuletus on väga kujundlik ning piltlik, kohati kahetähenduslik.
Luuletusi 1904 – 1913 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930

Luuletus on murdes,mis muudab selle huvitavaks ja kaasahaaravaks.
Luuletusel on neli salmi ning iga salm räägib elu ühest etapist.
Luuletuse keskmeks on sõna „veski“, mis on ka kõige enam kasutatud.

Luuletuses on pandud põhirõhk kasele, kuidas ta langetab lehti.
Luuletusi 1923 – 1927 ● 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST.
Luuletuses on Liiv samuti väga selgelt vihjanud oma haigusele.

Luuletusetel on ka mõte mida nad edasi jagavad NT: Elu tarkused.
Luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus.
Luuletus on lihtne ja lühike, kuid väga sügava mõttega.

Luuletuse mõtteks on minu arvates anda edasi suvisei maaelu elamusi.
Luuletuse teemaks on armastus, selles põrumine ning haiget saamine.
Luuletusi 1919 - 1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA.

Luuletusi 1935 - 1942 „Sonetid“ (1917) 1954 - SÄDEMED TUHAS.
Luuletusi 1923 - 1927 • 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST.
Luuletus on romantiline ja rahulik, kohati ka mõtlik.

Luuletust on väga lihtne lugeda, aga ta on kujundlik.
Luuletuste toon on sageli murelik või salvavalt irooniline.
Luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas.

Luuletuses nagu on kõik muutunud. Midagi pole enam endine.
Luuletusi 1917 - 1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA.
Luuletuses on räägitud kurbusest ja südamevalust.

Luuletuses on midagi uudset ja värsket, vabastavat.
Luuletus on inspireeritud Eesti lipu värvidest,
Luuletusi 1923 - 1927.............................. 10

Luuletustest on pühendatud ärkamisaja tegelastele.
Luuletus on väga iseloomustav, naljaka sisuga.
Luuletuse on vormilt mitmekesised, uuenduslikud.

Luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust.
Luuletusi 1930 – 1935 ● 1943 – MURELIKU SUUGA.

Luuletusi 1935 – 1942 ● 1954 – SÄDEMED TUHAS.
Luuletus on ühestroofiline ning riim puudub.
Luuletusi 1923 – 1927 ● 1929 – ÕNNEVARJUTUS.

Luuletuste hulgas on ka siiraid pihtimuslikke värsse.
Luuletusi 1904 – 1913 ● 1918 – SININE PURI.

Luuletusi 1912 – 1917 ● 1918 – EELÕITSENG.
Luuletuste toon on sageli murelik või irooniline.
Luuletustes on rohkem küsimusi kui vastuseid.

Luuletusi 1917 – 1918 1935 – KIVI SÜDAMELT.
Luuletusi 1919 – 1920 1943 – MURELIKU SUUGA.

Luuletusi 1920 - 1922 • 1928 - HÄÄL VARJUST.
Luuletusi 1920 – 1922 1928 – HÄÄL VARJUST.
Luuletusi 1920 – 1922 1954 – SÄDEMED TUHAS.

Luuletusi 1930 - 1935 • 1943 - MURELIKU SUUGA.
Luuletusi 1935 - 1942 • 1954 - SÄDEMED TUHAS.
Luuletusi 1943 – 1954 ● 1963 – ÄÄREMAIL.

Luuletusi 1912 – 1917 1929 – ÕNNEVARJUTUS.
Luuletusi 1917 – 1918 ● 1920 – VERIVALLA.

Luuletusi 1919 – 1920 ● 1923 – PÄRISOSA.
Luuletusi 1923 - 1927 • 1929 - ÕNNEVARJUTUS.
Luuletus on keeruliselt ehitatud mõte.

Luuletusi 1904 - 1913 • 1918 - SININE PURI.
Luuletusi 1912 - 1917 • 1918 - EELÕITSENG.

Luuletusi 1923 – 1927 1963 – ÄÄREMAIL.
Luuletusi 1943 - 1954 • 1963 - ÄÄREMAIL.
Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus.

Luuletusi 1917 - 1918 • 1920 - VERIVALLA.
Luuletusi 1919 - 1920 • 1923 - PÄRISOSA.

Luuletuses on ka üks sümbol: valgus.
Luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem.

Luuletustes on räägitud armastusest.
Luuletustes on lõpus riimuvad sõnad.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad ning küsimus on selles,kas me suudame leida selle päris oma ampluaa,mis meid hiljem edasi viiks ja aitaks mõista kõiki maailmas toimuvaid seaduspärasusi.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Luuletus on vabavärsis. Luuletuse sõnum Luuletus kirjeldam särava metsa võlusid, kuid sellega üritab autor väljendada oma meeleolu ja heameelt. Luuletus algab ja lõppeb ähvardavalt ja süngelt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Luuletuste pealkirjad on justkui luuletuste esimesed read ning igast luuletusest areneb välja järgmine luuletus ning kogu luulekogu moodustab ühe terviku.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsustuskindel.

Vote UP
-3
Vote DOWN
Luuletuste kogumik on «Laulud ei lõppe», 1961, «Kuldne sügis», 1966. 1969. aastal esineb poeet proosa ja draama venekeelde tõlkijana.
Vote UP
-5
Vote DOWN
Luuletuste teemad - armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun