Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Küsitlus
Add link
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - Vedelad rasvad- taimsed õlid- taimedes energiaallikaks, seemnetes varuaineks; Tahked rasvad -loomsed rasvad - energiaallikas ; Vahad - taimsed ja loomsed - Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
Lipiidid energiaallikana – suur energiamahtuvus massiühiku kohta, kasutatavus üksnes aeroobsel tööl, efektiivne kasutatavus aeroobsel kehalisel tööl üksnes süsivesikute juuresolekul, väiksema energiahulga vabanemine liitri hapniku kohta võrreldes sama mahu hapniku kasutamisega süsivesikute oksüdeerimiseks, suurimate varude paiknemine lihastest füsioloogilises mõttes kaugel.

Lipiidid on ühendid mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu.
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekuli iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reegline ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustites, vähesel määral lahustuvad nad polaarsetes solventides (metanool, etanool) ja hästi lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen ja eeter.
Lipiidid – heterogeenne ühendite rühm, iseloomulik estersidemete esinemine, reeglina ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid lahustub apolaarsetes orgaanilites solventides (triklorometaan, tetraklorormetaan, benseen, eeter, ..). Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmide ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldumisest molekulis.

Lipiidid on rasvad ja rasvataolised ained, mis on lähedaste füsikokeemiliste omadustega (kuid võivad olla erineva keemilise struktuuriga). Lahustumatud vees, kuid hea lahustuvus orgaanilistes lahustites: benseenis, dietüüleetris, triklorometaanis jne. selle põhjuseks on hüdrofoobsete rühmade ja radikaalise esinemine kõikides lipiidides.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. Lihtlipiidideks e. rasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid.
Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetest oranismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on niel ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus.

Lipiidide agregaadid - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid.
Lipiidid on organismide energiaallikas 18. Steroidid ja hormoonid, millised nende hulka kuuluvad ja nt Steroidid- vees peaaegu ei lahustu, Sinna kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid Hormoonid- on bioaktiivsed ained , mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
Lipiidid on kõige rohkem energiat andvad ühendid, mis annavad umbes kaks korda rohkem energiat kui sahhariid või valk (:17,6kJ). Katsed loomadega näitavad, et organism kasutab esmalt oma sahhariidide varusid ning siis algab lipiidide lagundamine ja viimasena võetakse kasutusele valgud.

Lipiidide füüsikalis - keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid.
Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest
Lipiidid – orgaaniliste ühendite rühm, mida Mendeli I seadus – homosügootsete vanemate iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas vahad, steroidid jt.). genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.

Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes …………………, loomades rasvkoes, elundite ümber
Lipiidid on org ained, on vees praktiliselt lahustumatud, kuid lahustuvad hästi mitte polaarsetes lahustes (kloroform, etüleen). Kuigi lipiide sis inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam naha aluses ja siseelundite ümbruses olevas rasvkoes.
Lipiidide peroksüdeerimine on faktor toidus sisalduvate õlide ja rasvaosakeste riknemisel. Selline riknemine mängib tavaliselt võtmerolli arterosklerootilise mudeli ülesehitamisel. Rohelise tee antioksüdeerivad omadused aitavad sellist riknemist ära hoida.

Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks.
Lipiidide ülesanded ehk rasvade kasutamine: 1) energiavaru (sisaldab u. 2 korda rohkem energiat kui teised orgaanilised ained – 38,9 kJ/g); 2) siseorganite ümber kaitsekude; 3) veeloomadel säilitab kehatemperatuuri ja annab voolujoonelise kuju.

Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks.
Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid.
Lipiidid – Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.)  Lämmastikalused – nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid.

Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll.
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vadi apolaarsetes orgaanilistes solventides.
Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks nii loomsetes organismides kui ka taimsetes. Samuti on lipiididel loomsetes organismides ja mitmetes taimsetes kudedes täita energeetiline varuaine roll.

Lipiidid - amaurootiline nõdrameelsus (juutidel 60x sagedasem kui teistel) - ajju kuhjuvad teatud lipiidid, tekivad tugevad meeleelundite ja lihaste häired, krambid, surm saabub 4-5 aastaselt.
Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid (ka steroidid) - vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.
Lipiidid - kõik rasvad, õlid, vahad, D-vitamiin(tekib nahas), sugu- ja neerupealiste hormoonid, steroidid Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal

Lipiididel on toidus suur füsioloogiline tähtsus rasvlahustuvate vitamiinide (K,E,D,A ja Q), steriinide, fosfolipiidide ja asendamatute, ainult toiduga saadavate polüküllastamata rasvhapete
Lipiidide funktsioonid ehk ülesanded. Rasvad on organismides energia varuained (38,9 Kj/g). Kaitseülesanne, nala alune rasvkude kaitseb temperatuuri muutuste eest. Neerupealsete hormoon → adrenaliin.
Lipiidid - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid.

Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides.
Lipiidid - 26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima
Lipiidide seedimiseks on vajalikud: * Lipaase – ensüüme, mis lagundavad lipiide * Emulgaatoreid( detergendid) – aineid, mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase.

Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostis- komponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.
Lipiidideks nimetatakse vees lahustumatuid ja vähemalt kahest komponendist, alkoholist ja rasvhappest, koosnevaid biomolekule [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc].
Lipiidide ülesanne on olla energiaallikaks ja kaitse eesmärk (kaitseb, pehmendab lööke vastu elundeid). Lipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete estreid.

Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, näiteks kloroformis, metanoolis, etüüleetris, kuid on vees praktiliselt lahustumatu.
Lipiidid - suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega; ei ole polümerid; vees lahustumatud. Bioloogiliselt tähtsaimad-Rasvad, Steroidid, Fosfolipiidid.
Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust.

Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis ( 100 g rasva oksüdatsioonil tekib 107 g vett) • Lipiidid on küllastumatute rasvhapete allikaks.
Lipiidid – steroidid, sahhraoos, maltoos, steriidid ja kolesteriidid Polüsahhar - tselluloos, D-vitamiin, mesilasvaha tärklis, kitiin, pektiin, glükogeen
Lipiidid on tsükliliste alkoholide ja rasvhapete ühendid [www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt]. Neid nimetatakse ka steroidideks ja steriidideks.

Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks 4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape lahustavad,muudavad enda külge seotud organismis.
Lipiidid – suhteliselt termostabiilsed Laktoos- moodustub laktuloos; muudustuvad erinevad happed; toimub maillardi reaktsioon; moodustuvad lenduvad ühendid
Lipiidide tarbimine – toidulipiididest moodustuvad 90...96% rasvad (triglütseriidid), ülejäänu koosneb fosfolipiididest, kolesteriididest, vabadest rasvhapetest.

Lipiididel on tähtis energeetilne funktsioon, mil triglütseriidide (TG) rasvhappejäägidd on rakkude jaoks kontsentreerituim metaboolse energia varu.
Lipiidid - orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mittelahustuvad ühendid) organismide energiaallikaks.
Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine.

Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed - Ei lahustu vees - Lahustuvad orgaanilistes ainetes
Lipiididid on neis komplekseerunud fosfatiidide ja valkudega (nimetatakse apoproteiinideks). Lipoproteiinid = lipiididid + fosfatiidid + valgud.
Lipiidid on rakumembraanide asendamatud komponendid, millel on oluline regulatoorne roll paljudes rakuprotsessides nagu membraani struktuur,

Lipiidid – vees mittelahustuvad või raskesti lahustuvad orgaanilistes lahustes (kloroform, eeter, kuum alkohol) lahustuvad biomolekulid.
Lipiidid – Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk).Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus (õlid).Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.

Lipiidid – Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud.
Lipiidid - vahad moodustavad taimedel kaitsekihi,mis takistab liigset vee aurumist valgud-antikehad on kaitseks haigustekitajate eest.
Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks ning kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks.

Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
Lipiidid – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide.
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine.

Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid.
Lipiidid - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt küllastatud
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine.

Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid.
Lipiidide seeduvus on mäletsejalistel tavaliselt madalam kui mittemäletsejatel, kuid see-eest on selle toimumiseks rohkem võimalusi.
Lipiidid on vahustatud toodetes mahu hoidjad, õhumullikeste stabilisaatorid (majonees, vahukoor, biskviidid) . Letsitiin.

Lipiidid - organismide energiaallikaks; ei lahustu vees ,jagunevad: lihtlipiidis,liitlipiidid, tsüklilised ehk steroidid.
Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest.
Lipiidid – struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees.

Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained  1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat.
Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks.
Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid.

Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuv(rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.)
Lipiidid – steroidid, steriidid ja kolesteriidid, tärklis, kitiin, pektiin, D-vitamiin, mesilasvaha glükogeen
Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal  Ehituslik funktsioon.

Lipiidide peroksüdatsioon on ahelprotsess, mille käigus tekivad rasvhapete vabad radikaalid, hüdroksüperoksiidid, aldehüüdid.
Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape.
Lipiidid on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide, näiteks prostaglandiinide sünteesis.

Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida.
Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid.
Lipiidid on orgaanilised ained, peamised organismi energiaallikad, näiteks rasvad, õlid, vahad, steroidid.

Lipiididel on organismis väga tähtsad ülesanded: Esiteks on see eelkõige organismi energeetiline varuaine.
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid.
Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist.

Lipiidid – on organismide energiaallikaks Samuti näiteks varuaineks (loomade varurasv ja mesilaskärjed.
Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid.
Lipiidide alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb ka sfingosiini või tsüklilist alkoholi - kolesterooli.

Lipiidides rh - tes on: • pikk hargnemata süsinikahel • paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit)
Lipiidid - olulised energiaallikad, võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest.

Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass.
Lipiidides on samuti üsna rohkesti küllastamata, taimedes aga piisavalt küllastatud rasvhappeid.
Lipiidid ehk rasvad. Kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees mittelahustuvad ühendid.

Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 30% ööpäevasest energiavajadusest.
Lipiidid - Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasvad, õlid,
Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas.

Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejääkidest ja alkoholist.
Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: • Lihtlipiidid – õlid, vahad, rasvad.
Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape).

Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada.
Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne.
Lipiidid - vähemalt osaliselt hüdrofoobsete (ei lahustu) orgaaniliste molekulide klass.

Lipiidide füüsikalis - keemilised omadused sõltuvad nende koostisse kuuluvate rasvhapete omadustest.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid.
Lipiidid – koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed.

Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhapete j22kidest. Veest kergemad ja hydrofoobsed.
Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat.
Lipiidid e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!!

Lipiidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest
Lipiidid - rasvlahustuvate pulgakujuline fiibrill, vitamiinide puudus, hormoonid.

Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk.
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, keemiliselt ehituselt enamasti estrid.
Lipiidid - rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid.

Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad.
Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine.
Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid, mida iseloomustavad järgmised

Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid.
Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, enamasti esineb neis estersidemeid.
Lipiidid - varustavad rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid

Lipiidid on süsivesikute kõrval organismi tähtsamateks energiaallikateks.
Lipiidid - ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist.
Lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks (mida rohkem seda

Lipiidide peroksüdeerimine on faktor toidus sisalduvate õlide ja rasvaosakeste riknemisel.
Lipiidid – orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid)
Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.

Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad.
Lipiidide parved on suure kolesterooli, sfingolipiidide sisaldusega piirkonnad.
Lipiidide saamiseks on vajalik, et toidus oleks ka teatud hulk taimseid lipiide.

Lipiididerikkamad öö - ja hoolduskreemid on enamasti vesi-õlis- tüüpi tooted.
Lipiidid on segaühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhapetest.
Lipiidid on A. 69. Nimetage kaks rasvade bioloogilist funktsiooni.

Lipiididel on inimese metabolismis täita oluline, asendamatu roll.
Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad.
Lipiidide rasvhapped on kontsentreeritud energeetiline kütus, energiavaru.

Lipiidid - org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha)
Lipiidid on bioloogiliste membraanide peamisi koostisosasid.
Lipiidid - RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED

Lipiidid - koosnevad – alkoholist ja rasv happejäägist.
Lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks.
Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid.

Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuhu kuuluvad:
Lipiididel on veel nii struktuurne kui ka varuaine roll.

Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks.
Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid.
Lipiidid – suur energiamahutuvus massiühiku kohta.

Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes.
Lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.
Lipiidid – siseelundite kaitse (paks rasvakiht)

Lipiididest 10 - 20 g peaks olema taimse päritoluga.
Lipiidid - on alkoholi ja rasvhapete estrid.
Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.

Lipiidid on õlid, rasvad, vahad, steroidid.
Lipiidid - hüdrofoobsete v osaliselt hüdr.
Lipiidid on energiaallikaks ja varuaineteks.

Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid.
Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid.

Lipiidid – päevalilleõli, mesilasvaha
Lipiidide vahele on mahutatud teised komponendid.
Lipiidid on organismide energiaallikaks.

Lipiidid on organismi ENERGIAALLIKAKS.

Lipiidides ehk rasvades lahustuvateks.
Lipiidid - energiat, kaitse, ehitus

Vote UP
-1
Vote DOWN
Lipiidide seedimine – Lipiidid ja lipiidisarnased ühendid jäävad veekeskonnas lahustamatuks. Järelikult on emulgeerimine lipiidide seedimise võtmemoment.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun