Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad.
Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased
Lamminiidud on   tüüpiliseks   pesitsuspaigaks   sellistele   haruldastele   linnuliikidele   nagu  rohunepp   ja   must­toonekurg. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam­Pedja looduskaitsealadel. 

Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsupaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja must-toonekurg ning kiiresti väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk.
Lamminiidud on ainus kasvukoht sellise Eestis haruldase taime jaoks nagu pehme koeratubakas ning üks peamisi kasvukohti samuti haruldase hariliku kobarpea ja emaputke jaoks.
Lammutustöödeks on einevaid võimalusi, kuid üldisemad meetodi jagunevad järgnevalt: 1. pneumaatiliste ja hüdrauliliste lammutajate kasutamine; 2. hoone demonteerimine; 3. surve abil lõhkumine, mehaaniline ja keemiline lõhkumine; 4. mehaaniline lammutamine ja demonteermine; 5. õhkimine; 6. betoonkonstruktsioonide lammutamine kuuli ja kraana abil.

Lammaste vill on pikk (15–20 cm), suhteliselt peen (11–12 kuu vanuste uttede villa keskmine peenus oli 28,6 μm, varieeruvusega 25–31μm), ilusa ühtliku säbarusega ja praktiliselt ainult valge või helekreemika rasuhigiga (Piirsalu, 1996; Zarenz, Piirsalu, 1996). Nii oli 85,7% dala uttedest valge ja 14,3% uttedest kreemikas rasuhigi.
Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud.
Lamminiidud on enamasti olnud kasutusel heinamaadena ning ainult kuivemaid ja küladele lähemal asunud lammialasid on ka karjatatud.

Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest – lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine.
Lamminiidud on enamasti kujunenud lammimetsadest ning on üldiselt lagedad, üksikute puude ja põõsastega.
Lammorg - külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred.

Lammaste reproduktsioonijõudlus - Viljakus = Sündinud tallede arv*100 jagada poeginud uttede arvuga Pesakonna suurus =Sündinud tallesid jagatakse poeginud utekohtaÜhel utel tavaliselt 1 või 2 talle, harvem 3 või 4.Karjas tavaliselt 1,3...1,5. Sigivus = Sündinud tallede arv*100 jagatud paaritatud uttede arvuga.
Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni.
Lamm - perioodiliselt suurveega üleujutatav jõeoru osa. Vee kaitse vajalikkus:elu säilimise ning geograafilise keskkonna seisukohalt on maailmameri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam kekskkond, seega peavad kõik ookeanide ja merede kaitset oluliseks.

Lammimuld on ainus, mis on põllumajanduseks sobilik.
Lammi - kamarmullad (lühiajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); • lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); • ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad).
Lammimetsad - tihti humalad, liigniisked mullad

Lammi - gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu.
Lammimuldade viljakus – kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste.
Lammutamine - olemasolevate konstruktsioonide kas osaline või täielik demonteerimine, mis toob kaasa kas kogu ehitise eemaldamise või osaliselt ehitise plaanilahenduse ning kasutusotstarbe muutumise (rekonstrueerimine).

Lammi - ehk luhasood tekivad jõesängist kaugemates osades, kus sette ladestumine on vaevalt märgatav, kuid vee äravool reljeefi lameduse tõttu takistatud (Laasimer, 1965).
Lammaste – JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1.1 Lammaste kasvatamine ja pidamine Eestis Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest.
Lammaste piimajõudlus on ju kümnetes kordades väiksem ja arusaadavalt on piimatootmine lambafarmis liitri kohta kallim, mistõttu ka lambapiimatooted on tarbija jaoks palju kallimad.

Lammaste vill on pikk (15–20 cm), suhteliselt peen (11–12 kuu vanuste uttede villa keskmine peenus oli 28,6 µm, varieeruvusega 25–31µm), ilusa ühtliku säbarusega ja
Lamminiit - jõe tasasel, üleujutaval kaldaalal kujunenud niidukooslus 7.leetumine- mulla mineraalosa lagundamine lahustuvaks ühendeiks happeliste huumusainete poolt.
Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust.

Lammi - ehk luhaniidud  jõgede ja järvede kallastel  on suurvee ajal üleujutatud  mahajäänud setted muudavad mulla viljakaks  lopsakas taimestik
Lammimullad – A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale.
Lamm on perioodiliselt suurveega üleujutatud jõeoru osa. 5 ookeani(Vaikne->Atlandi->India->Lõuna->Põhja-Jäämeri) ja üle 60 mere.

Lammi - turvastunud muld – AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani.
Lammimullad – jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad.
Lamm – jõe või järve kaldal olev madalam ala, mida aegajalt ujutab üle tulvavesi nt. kevadel lume sulamise ajal.

Lammaste väljaõppeks on vajalik ajutine 3 traadiga elektritaraga koppel nii, et ühe lamba kohta tuleb 15...20 m2 pinda.
Lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999.a. alla 10 protsendi ennesõjaaegsest tasemest.
Lammorg on   moldoru   arengu   jätk,   kus   küljeuuristus   saavutab   ülekaalu.

Lammutustööde käigus on tarvilik kätte saada terveid seinu, et neid hiljem kasutada teise ehitise osana.
Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele.
Lammutavad nimetatakse kataboolseteks. Kataboolsed reaktsioonid toodavad rohkem energiat kui

Lammimullad - Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel
Lammaste lihajõudlus - elusal loomal: • Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures.
Lammi - ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast)

Lammaste kasvatamiseks on head tingimused, lammas ei nõua palju ja ei ole vaja pidevat järelvalvet.
Lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999a. alla 10% e. sõjaaegsest tasemest.
Lamminiidud on tekkinud jõgede ja järvede kallastele; looniidud paepealsetele aladele.

Lammi - madalsoomuld – AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel.
Lammi - gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega.
Lammastes üldiselt – http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/lammas.htm

Lammisoorohumaad - turvastunud muldadega, pidevalt liigniisked, väheväärtuslikud.
Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte
Lamm - üleujutustasandik on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.

Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal.
Lammi - ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad.
Lamminiidud ehk luhad asuvad jõgede ja järvede üleujutatavatel lammidel.

Lammimullad on perioodilise üleujutusega orulammidel ja järvetasandikel.
Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab.
Lammorg - keskjooks, astmete olemasolu, küljeerrosioon, aeglase vool

Lammaste asemel on Aafrikas kodustatud ja taas unustatud mitmeid antiloope.
Lammasmäe puhkekeskus – asub Lääne – Virumaal, kauni Kunda jõe käärus.
Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on –II). Seega:

Lammialluuvium - Kevadiste suurvete ajal tekib settekiht ka lammi peale.
Lammaste vill - http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/?Villkarvade_liigid
Lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini.

Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud.
Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud.
Lammaste arvukusele on tõusnud toodetud lambaliha- ja lambavillatoodang.

Lammimuldade viljakus – kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest.
Lammutamisega on rohkem nn uuema aja, 17.-19. sajandi nähtus.
Lammaste põhisöödaks on koresööt, lisaks antakse kaera-herne segu.

Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval.
Lammorg on eelmisele orutüübile järgnev arenguetapp.
Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.

Lammorg - lai org, mille põhjas on tasandik - lamm.
Lammi - ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed.
Lammorg - tasane põhi,millesse on lõikunud säng.

Lammifaatsies - - peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad
Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit
Lammaste arv on viimastel aastatel kasvanud (tabel 8)

Lammutus - ja ehitustööd käisid paralleelselt.
Lammastega on see aruheinaliik veel teisti seotud.
Lammipajustikud - 6-10 m ja jõeääes mõned suuremad.

Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel.
Lamm - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab
Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest.

Lammas 144 – 152 päeva kits 144–151 päeva
Lammutavad traditsioone – nende ümber käib tõsine melu.

Lammimuld - kabla väändu üleujutuse aladel
Lammirohumaad - jõgede üleujutatavatel aladel.
Lammi - puisniite Eesti muudes osades.

Lammi - e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit
Lammi - ja puisniidud ning loopealsed.
Lammirohumaade klass - jõgede ja järvede ümbruses.

Lammiroostikud – domineerib harilik pilliroog
Lammorg on suure tasase lammiga jõeorg.
Lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti.

Lammutamise - igas inimtegevuse valdkonnas.
Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid.
Lamminiidud - jõgede, järvede kallastel

Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks.
Lammorg - lai lameda põhjaga jõeorg

Lammorud on laiad ja lameda põhjaga.
Lammi - ja lammi- gleimuldadel.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammi - , soostunud või sooniit 650 2000–4000 puiskarjamaa 500 1500–3000 puisniit 2000 1500–3000 aruniit 400 2000–4000 tarade ehitamine loomade karjatamiseks 10 kr/m
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammijärved e. Soodid – tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest .
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lamminiitude taimestik on teiste pärandkooslustega võrreldes palju tootlikum.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun