Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia1850.– 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905–1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi.
Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna (eriti emakeele ja kirjanduse õpetamisel), võistlustööna või eksamitööna (näiteks küpsuskirjandina või sisseastumiskirjandina). Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav.
Kirjanduskriitika – kirjandusteaduse osa, mis tegeleb kirjanduse arvustamisega. Kirjanduskriitika jälgib uudisteoseid, annab neile hinnangu ja suunab sellega kirjanduse üldist arengut.
Kirjandi kirjutamisel on valida kümne teema vahel: Eesti ja eestlased; eetika, moraal ja religioon; haridus; inimene ja inimsuhted; inimene ja ühiskond; keskkond; kultuur; meedia; rahvusvahelised suhted; sport ja vaba aeg. Tuleb koguda materjali 3-4 teema kohta nii, et oleksid võimeline analüüsima valitud teemat, et teaksid fakte ja suudaksid om väiteid argumenteerida.
Kirjanduses c – центр величины – ЦВ) liigub ringikaart mööda (lihtsustavalt – peaaegu!) uude punkti B1. Sellesse punkti rakendub ujuvusjõud – ρ∇, kus ρ – vee tihedus [t/m3] ja ∇ – mahuline laeva veeväljasurve [m3]. Ujuvusjõud ρ∇ ja temaga võrdne raskusjõud W, mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G moodustavad
Kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti – konflikt isaga ja konflikt naistega – olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele.
Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond.
Kirjanduse põhjal on rapsiõlis küllastunud rasvu 6%, monoküllastumata rasvu 62% ja polüküllastunud rasvu 32%. Searasvas on vastavad arvud 41%, 57% ja 2%. 1.3.5. Liebermann – Burchard’i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume
Kirjanduse põhjal on seda liiki leitud paljude sugukondade kaladel kuid andmetest ei tule välja kas kõik kalad on päriselt lôpp-peremehed, vôimaldades emastel nematoodidel suguküpseks saada ja mune produtseerida, vôi on vaid säilitusperemehed, kelles parasiidid suguküpseks saavad aga mune ei produtseeri.
Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civile, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust.
Kirjanduslik stiil – kirjanikule, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära.
Kirjandustuba - tekstide valik, töö tekstidega, tekstiraamatud, kavalehed, pressitekstid jms Turundus- ja müügiosakond- reklaam, töö pressiga, mängukava, piletite müük, publikuteenindus Tegelane- fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus
Kirjanduse andmetel on keskmiselt küllastatud rasvhappeid 28%, monoküllastamata 47% ja polüküllastamata 24%. Nendest ω3 happeid 19,7% ja ω6 happeid 3%. Müristüülhapet leidub 4%, palmithapet 19%, palmitole hapet 5%, olehapet 20%, linoolhapet 1%, eikosapentaeenhapet 8% ja dokosaheksaeenhapet 9%.
Kirjandusajalugu on konstrukt Kirjandusajalugu kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline; Selektsioon (valik) jätab suurema osa kirjandust tähelepanu alt välja, nt Saksamaal ilmus 2005. aastal 78 082 raamatut esmatrükis, sh 11 187 ilukirjanduslikku teost.
Kirjandusega on Brahmsi muusikal kokkupuuteid vaid koori- ja soololauludes, mida ta Schuberti ja Schumanni eeskujul arvukalt lõi. Paljud neist on võitnud laialdase populaarsuse, nagu nt. "Hällilaul". Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat.
Kirjanduse puhul on oluline teada kirjanduse ja kultuuri traditsioone, erinevaid zanreid ja põhjusi, miks on neid nii liigitatud, miks ja millal on teatud zanre kasutatud jne. Veel aitavad kirjandust avada erinevad analüüsimeetodid, teooriad, kirjanduskeele iseloomulikud jooned.
Kirjanduslik pärand on suhteliselt väike (tema elu oli ka suht lühike- 45a). Ta oli väga tagasihoidlik, talle tehti väga häid pakkumisi, aga ei võtnud vastu – Heinderbergi Ülikooli proffessori kohta, kutsuti Prantsuse kuninga õukonda (et ta kirjutaks kuningast raamatu).
Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan). Vormistamisele kehtivad uurimistöö vormistamise nõuded (vt punkt 2.1.). Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kunsti-, kirjandus- või muusikateos.
Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt Kirjandusteaduslikke otsuseid on raske tõestada Tõlgendatakse aga ka nt seaduseid ja Piiblit.
Kirjandusžanr on spiooniromaan, kus vastanduvad mitu maailma.
Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne Nagu Lotman viitab, Kirjanduslikku teksti tõlgendatakse reeglina mitte konkreetsest “eraldus Euroopa kultuuris kunst teadusest ja käsitööst suhteliselt situatsioonist lähtudes, vaid üldisemalt
Kirjanduslik - kultuuriline org. Eesti Kirjameeste Selts (EKS, 1872–93 Tartus), kuhu kuulus 1882 üle 1100 liikme. EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist.
Kirjandusmaastik on muutustetsoonis. Enam ei loe, mitu raamatut sul riiulis seisab, vaid mitu raamatut sul lugeris on. Kokkuvõtteks võib öelda, et me kõik armastame paberkandjal raamatuid, kuid maailm liigub tasapisi, kuid visalt digitaalsuse poole.
Kirjanditulemuste mediaan on 65. Leian moodi: Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95 Kuna mood on tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus, seega on kirjanditulemuste mood 65.
Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding).
Kirjandusteadvus – kujutlused kirjanduse kohta, aga ka kirjanduskriitika ja kirjandusteadus. kirjandusteadus – kirjanduse arengut ja seaduspärasusi uuriv teadusharu, mis jaguneb kirjanduskriitikaks, kirjandusajalooks ja kirjandusteooriaks.
Kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul võib näiteks tuua „Kalevipoeg“. Üle Euroopa levis „Ilias“ ja „ Odüsseia“ ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile.
Kirjanduslik tekst on strukturalistide järgi vaadeldav binaarsete opositsioonidena- Binaarsed opositsioonid, olles temaatilised või ideoloogilised üksused, võimldavad määrata mis tahes struktuuriosade funktsionaalsust, tähenduslikkust.
Kirjanduslikus tähenduses on kõige olulisem tekst anglosaksi perioodist, kuid pole teada, millal see on kirjatud on vaid aimatav, u 8-10 sajandi vahel; kus see on kirjutatud ja kas on tegemist reaalse tegelasega või oli autori looming/legend.
Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus.
Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik.
Kirjanduslik stiil on postmodernistlik • Undi enim tõlgitud teos • Peategelaseks on 6 Tallinnas Mustamäel elavat inimest, kes puutuvad kokku juhtumisi ja elavad üksildast elu. • Undi aatepunkt on nukratl irooniline
Kirjandusteadlased on öelnud, et tegemist on ideeromaanidega (st peategelasel on mingi idee, ta hoiab sellest kinni ja tegutseb selle põhjal). Näiteks „Idioodi“ peamine idee oli see, et inimesed on kõik head.
Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest.
Kirjanduse andmetel on reproduktsioonitsükli kestel on kuus olulist perioodi, mil soovitatakse toitumust hinnata: kinnisperioodil, poegimisjärgselt ning edaspidi ligikaudu 45. 90. 180. ja 270. laktatsioonipäeval.
Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest.
Kirjandusteostes on ülevate tunnete äratajaiks ja kandjaiks eriti suured positiivsed tegelaskujud, nagu näiteks antiikkirjandusest Prometheus, kes kehastab inimkonna võitlust vabaduse ja õnne eest.
Kirjandit alustades on kasulik mõtelda, kas tegemist on laia või kitsa teemaga, kas probleem või peamõte on pealkirjas antud või pead need ise sõnastama, kas tahad koostada arutlust või jutustust.
Kirjanduse andmetel on alklaas nüüd laiemalt tuntud subtilisiini nime all, mille aktiivsus olenevalt pH-st ja päritoluorganismist vahemikus ~6 - 9,5 μkat/g. Minu tulemus langeb sellesse vahemikku.
Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest.
Kirjanduse mõõdupuuks on see, kui kvaliteetne jäljendusprotsess on. LUGU LOOB - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus.
Kirjanduse puhul on taotletud nii muusikalisust kui ka maalilisust. “Fauni pärastlõuna” taotluseks on musikaalsus, siit tekib järeldus, et erinevatel keeltel on erinev heliline koosseis.
Kirjanduse sotsioloogia - kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised
Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib.
Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga.
Kirjanduse kohapealt on tähtsaim “Sinuhe jutustsus”. See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist.
Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat.
Kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaažis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis võib kalduda ka sarkasmi.
Kirjanduslikul tekstil on algus ja lõpp, folkloorsel ei ole (algus on kunstlik konstruktsioon). Kirjanduslikul on tekstist eristet autor, folkloorse puhul on tekst ja autor üks ja sama.
Kirjandusteoreetik on see, kes üritab mingeid piire paika panna: mis kirjandus on, kuidas seda uurida jne. Selliseid teoreetilisi momente on olnud Euroopa kirjandusloos õige mitte.
Kirjandust bhakti – hinduismi ja hinduistliku kirjanduse vool, mis lähtus isiksuse vabanemise õpetusest. Bhakti sai alguse 4.-5. sajandil ning ta õitseaeg oli 11.-12. sajand.
Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju.
Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seoseid.
Kirjandusajalugu on alati kirjutatud mingitest ideedest lähtuvalt, seega on latentselt ideoloogiline. Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? A) Liigitamine taseme põhjal.
Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides
Kirjanduse tundideski on juhtunud, et antakse ülesanne, kus palutakse kirjeldada armastust, kuid see ülesanne võib osutuda oodatust raskemaks, kuna ühtset kindlat vastust pole.
Kirjandusteooria on naisõiguslastele suure tähtsusega, sest rakendab ja arendab feministlikke väärtusi aidates sellega kaasa naiste ühiskondliku positsiooni paranemisele.
Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi.
Kirjandusajalugu – kirjanduse ajaloolist arenguprotsessi uuriv kirjandusteaduse osa. Kirjandusajalugu pöörab erilist tähelepanu uutele nähtustele ja suundumustele.
Kirjandusteose tegelased - „Poeetika“lk. 165-169 Tegelase olemus muutub oluliseks 19. saj. realismi tekkega: tegelased käituvad nii nagu inimesed ikka üldiselt käituvad.
Kirjanduse järgi on munavalgu isoelektriliseks täpiks 4,6, järelikult muutis äädikhappe lisamine keskkonna pH happelisemaks ja väljasadestumist ei toimunud.
Kirjanduslik portree – publitsistika žanr; tegelasest loodud tervikkujutlus, mis on saavutatud tema välimuse, riietuse, käitumise, tunnete jm kirjeldamise abil.
Kirjandust tü - s. Talvik ja Alver abielluvad 1937. aastal ja nende lühike kooselu on teine legendideallikas ja seostub otsesemalt nende kirjandussetulekuga.
Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine kirjandustekstile, ka juhul kui kriitik ei ole teadlik teoreetilisest raamist, millest lähtuvad tema eeldused.
Kirjandussituatsioonis on kõige esimesemaid asju see, et mis lepituse tingis, on see, et ta tegeleb pagulusproosale tüüpilisele meenutusliku-minevikulise ainesega.
Kirjanduskriitika on teaduse ja kunsti süntees: seal kasutatakse teaduse ja kunsti sõnavara, järjekindla analüüsiga kaasnevad kriitiku isiklikud arvamused.
Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,0–3,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki.
Kirjanduse valdkonnas on III kooliastme õpilastele jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs.
Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine „Dominant“: süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine
Kirjanduse aineks on eelkõige rüütlite seiklused, kangelasteod, armastus, naudingud. Rüütlikirjandusel oli oluline osa kirjanduse kunstilisuse arengus.
Kirjanduse valik on õppuri iseseisev töö, mille edukus sõltub õppuri initsiatiivist ja mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest.
Kirjanduslik - filosoofilinstel õhtutel olnud Russwurm ja Hunnius-juunior. V. Rehbinder on kirjutanud Haapsalus luulet ja draamasid, teinud visandeid.
Kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide.
Kirjandusuurimus on loomu poolest osalt kauduurimus, neid nähtusi, mida uurimus tõeliselt puudutab, ei saa enamasti vahetult kontrollida ega mõõta.
Kirjandusvool - sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni.
Kirjanduslik karjäär - Dumas alustas oma karjääri luuletuste ja ajalehe artikklite kirjutamisega ning üsna varsti tegi ta algust ka näitekirjandusega.
Kirjandi pikkus on 600 – 800 sõna (mis on käsikirjas 3 – 4 lehekülge), siis peaksid tulema lõikude pikkused sõnades umbkaudselt järgmised:
Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjandusžanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi.
Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima.
Kirjand on lugemuse, kirjandusõpetuse, mõtlemise, arutlemise – kõige avaramas tähenduses kirjaoskuse – näitamise üks võimalusi.
Kirjandite analüüs - Kirjandi vastavus teemale -Teeskava olemasolu, kirjandi stuktuur peab olema paigas -Teeskava: sissejuhatus, teema põhiprobleem.
Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis.
Kirjanduse mõiste on tänapäevases kasutuses umbes 2 sajandit, enne aastat 1800 tähistas kirjandus igasuguseid kirjutisi, kirja pandud teadmisi.
Kirjanduslik - kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti.
Kirjandusteadus on teadusharu, mille ülesanne on ilukirjanduse(belletristika) eripära ja arengu uurimine ning tema kunstiväärtuse hindamine.
Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja.
Kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust.
Kirjandusprotsess – kirjanduse muutumine ajas ja ruumis; kirjandusliikide ja žanrite, voolude ja stiilide areng nende omavahelises seotuses.
Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine ajalugu, kas üldiselt või žanrite kaupa, ajaliselt ulatuslikul perioodil või ainult teatud ajal.
Kirjandusteadlaste arvates on Faust passiivselt ebatraagiline kuju, pigemini vaatleja, kellega asjad juhtuvad, kui tegutsev ja vastutav kangelane.
Kirjandusuurijad on jõudnud tõdemuseni, et ta luule ei peegelda keele abil mitte niivõrd materiaalset maailma, kuivõrd keelt ennast.
Kirjanduse sihtkapital - kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist
Kirjanduslugu – kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv.
Kirjanduse andmetel on viinamarjamahla glükoosisisaldus ~7%. Katse tulemus ei erine sellest väga palju, seega pean katset õnnestunuks.
Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos „Luulekunstist“, mis käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme.
Kirjanduslugu on võrgustik, väga keeruliste mõjude ahel, kirjanduslugu on võimalik esitada ka hoopis teistsuguste rõhkudega.
Kirjandusžanr – filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine.
Kirjandusvool – ühtsetest loomingupõhimõtetest ning kunstinormidest lähtuv suund v. ajajärk uusaja ilukirjanduse ajaloos.
Kirjandis on midagi originaalset, aga iga inimene kirjutab siiski oma stiili ning iga inimene kirjutab alati sama teemat.
Kirjandus sotsiaal - ja perepoliitika valdkonna kuuluvate tekstide poolest naiste töö ja pereelu ühitamise/ühitamatuse kohta.
Kirjanduse tund on huvitav ka sellepoolest, et seal saan ma teada raamatutest ja kirjandusest erinevate ajaperioodide vältel.
Kirjanduse põhiliigid – EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN „PUHASTUS“
Kirjanduse alusel on β-karoteen domineeriv karoteeni isomeer porgandis, mis annab ka porgandile iseloomustava oranži värvi.
Kirjanduslik - poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel.
Kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus.
Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa. Tehniline osa selles mõttes, et paljusid esitatud ideid või kirjeldatud nähtusi oleks inimesel võimalik ka reaalselt näha või teostada ja paljudel juhtudel võimaldab seda just reaalne ajas rändamine.
Kirjanduslik tekst on teatud keelemärkide süsteem, mis on ülesehitatud järgnevuste põhimõttel. Tekst on muutumatu.
Kirjandusrühmituse noor - Eesti liikmena toetas ta toona tuliselt vasakpoolseid ideid, eelkõige kodanikeõiguste laiendamist
Kirjandusajalugu – tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike.
Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust.
Kirjandis on fakt see, et kui sul stiil logiseb, logiseb ka sisu ning tänu sellele kaotad sa palju punkte.
Kirjandusteadus on küllaltki subjektiivne, ning selle otsuseid/interpretatsioone on raske lõplikult tõestada.
Kirjanduskriitika muundumisel on lisaks kirjanduse käsitlemisele mõne(de) teis(t)e teadusharu(de) valgusel teinegi põhjus.
Kirjandusuurimine on olnud maailma kirjandusuurimise kauge perifeeria (Hennoste). See tuleneb mitmest asjaolust.
Kirjanduse andmetel on ligikaudu 25%-l kõikidest tsöliaakiahaigetest haigus diagnoositud üle 60 aasta vanuses.
Kirjandusteostel on võim panna inimene mõistma iseenda tegusid, autori mõttemaailma ja erinevaid ajajärke.
Kirjandus uurijad on seletanud Villu kaksikpidiseid tundeid Anna vastu püüdega hoida kõrvale oma saatusest.
Kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk.
Kirjandusajalugu on kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas, rahvuse looja kirjanduses.
Kirjanduslukku on Tšehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos.
Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt.
Kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid.
Kirjanduslainet – see pole küll dekoratiivses mõttes peremeheromaan, kuid selle paatos on siin ikkagi.
Kirjanduslikke eelkäijate – Kreutzwaldi, Koidula ja Jakobsoni järgi kandis Bronhöhe edasi parimaid traditsioone.
Kirjandusmuuseumis on eesti murrete sõnavara dialektomeetrilise uurimisega tegelnud akadeemik Arvo Krikmann.
Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati.
Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes.
Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele.
Kirjandused omavahel on lahutatamatult seotud, ükski kirjandus pole tekkinud isoleeritult tühjalt kohalt.
Kirjandusteoseks on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed'', millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele.
Kirjanduse loetelus on kõik kirjed nummerdatud, viitekirjeid võib järjestada loetelus kahel viisil.
Kirjanduslik programm - kirjandus peab väljendama patriootilisi tundeid, ood. 5 dekabristi poodi üles.
Kirjanduslukku on nad läinud vagantide nime all. Vagantide luule on keskaegse linna lüürika.
Kirjandusteksti uurimine on rekonstrueeriv tegevus, mis peaks välja jõudma müüdini (universaalideni).
Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus.
Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi.
Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid.
Kirjanduslik orbiit - ajaleht, tegevusaeg langes 1920. aastate lõppu ja 1930. aastate algusesse.
Kirjanduslikult tagasihoidlikumad on juhuluule hulka kuuluvad vähesed matuse-, leina- ja pühendusluuletused.
Kirjandusmimesis on sügavalt eksistentsiaalne tegevus, milles inimene osaleb maailma osana.
Kirjandusteose päris - gailitlikku elujõudu kui ka isikupärase režiikaemuse kunstilist lumma.
Kirjanduslik tõlge on (enamasti) ilukirjandusliku teose tõlge kõrgel kunstilisel tasemel.
Kirjandus põhjasõja - järgse saksa haritlaste sisserännu tõttu läbi mõningase muutuse.
Kirjanduse andmetel on männi kasv turbamaadel parim 40…50 cm põhjavee sügavuse juures.
Kirjanduskriitika - vahendaja roll, uurib kaasaegseid tekste, soodustab teksti kohanemist
Kirjandusteadlasena on Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes.
Kirjandusuurijaid - kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson.
Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll.
Kirjanduslik - muusikaline plaat, mis ilmus 10-tollise vinüülina ja CD-l. Sappy.
Kirjanduskeele uuenemine tähendab uue kõrgstiili väljakujundamine  algas Noor Eestiga.
Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud.
Kirjanduslik tõendusmaterjal on vähene ning kõik olemasolev on vihastamapanevalt ebarahuldav.
Kirjandustest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsusest laste elus.
Kirjanduse maalilisus - oluline ka realistlikus proosas lisaks romantilisele proosale.
Kirjanduselus - valitses 1920a.algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.
Kirjanduse andmetel on gurmaane, kes eelistavad "Ekstra" soolale jämedamat soola.
Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld ja Mana, ilmus ka eestikeelseid ajalehti.
Kirjandi aeg on piiratud, seega ürita valida mitte rohkem kui 30 minutit.
Kirjanduse liik on suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis.
Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o
Kirjanduslik müstifikatsioon on alati taustal kuskil olemas ja teda esineb kirjanduses.
Kirjandusvõtted on paroodia, kirjanduskriitikas on sagedane võte grotesk.
Kirjanduse all on vigane link ning hiljem vajalikke asju üles ei leia.
Kirjanduse klassikutega - Voltaire'i, Rosseau'd, Alembert'i,Mably ja Rayanaliga.
Kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem.
Kirjanduselu – 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul.
Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse.
Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust.
Kirjandusel on võime panna meid lugedes tundma erinevaid tundeid.
Kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis.
Kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused (eeposed).
Kirjanduslik stiil on mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv.
Kirjanduslik stiil – ajastule või voolule iseloomulik väljenduslaad.
Kirjanduses 1830 – 40ndatel, seda kutsuti naturaalseks koolkonnaks.
Kirjandustööstuse seisukohalt on suurim e-raamatutega kaasnev probleem piraatlus.
Kirjandi teeskava on puudulik. Raske on eristada erinevaid mõtteid.
Kirjandusalastele töödele on ka kujutava kunsti teoreetikuna silma paistnud.
Kirjanduseks või on see noorte silmis midagi mis kooli ei puutu …
Kirjandusteoseid - seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde "Rehepapp"
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna.
Kirjanduskultuuris on koguaeg olemas olnud alates kuuekümnendatest.
Kirjanduspreemia – üllaid ideaale taotleva kirjandusteose eest.
Kirjandusteadus on süstemaatiliselt kirjandust uuriv teadusharu.
Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog.
Kirjandit kirjutada on imelihtne. Lihtsalt kujuta endale ette maja.
Kirjandusklassika – püsiv ja üldtunnustatud kirjanduspärand.
Kirjandust uurida on patt, liiga palju kulutab aga asjatult aega.
Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst.
Kirjandusloolastele on selle koletise tekkelugu tänini selgusetu.
Kirjandil on teatud stiil, milles tuleb seda kirjutada.
Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod.
Kirjandusse edasi – elu ongi selline, et tugevam jääb ellu.
Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud.
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming.
Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid.
Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.
Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku.
Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline.
Kirjanduse tundmine – see andis eeldused improvisatsiooniks.
Kirjanduses 1880 – 1910 prantsuse ja saksa kultuurkonnas.
Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid.
Kirjandusteaduslik looming on väga tähtsal kohal Tuglase elutöös.
Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile.
Kirjanduslikud allikad - säilinud käsirkija või raamatu kujul
Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna.
Kirjandis on parim valik näiteid hallist massist.
Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud.
Kirjanduslikes tekstides on ka üks eripärane esteetika tunnus.
Kirjandusteooria – kirjandusteaduse teoreetiline haru.
Kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega.
Kirjanduslik - kultuurilise rühmituse vaimne juht.
Kirjandis on traditsiooniliselt 5 erinevat osa:
Kirjandulik protsess on autori ja lugeja vaheline dialoog.
Kirjandusžanri - filosoofilise jutustuse ja romaani.
Kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa.
Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika.
Kirjanduse põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika.
Kirjandusžanriks on seotud just Dionysose kultusega.
Kirjandi hindamine on subjektiivne, sõltub lugejast.
Kirjandusel on keskne koht rahva vaimses elus.
Kirjandusprotsessis on see üks tähislikumaid tekste.
Kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas.
Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust:
Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat,
Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika
Kirjanduslik tekst on omal moel sümboolne toiming.
Kirjanduses lääne - Euroopa mõjud ja moevoolud.
Kirjanduslikuks - 1927), eesti näitekirjanik.
Kirjandusvoolu – uusromantism ja realism.
Kirjandusteoreetikud on esile toonud järgmisi
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirjanduslik looming on väga laialdane jutukogudes, ajalehtedes ja kalendrites ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirjanduse väärtus - teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun