Karst mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga. Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt. Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena.

Kordamine Geograafia eksamiks

0

Karst - nähtuste kogum ,mis on tingitud põhjavee ja pinnaveekeemilisest ja osaliselt ka mehhaanilisest toimest lahustuvatele kivimitele Selle tulemusena tekivad mitmesugused pinnavormid Paljaskarst - karstunud kivimid paljanduvad maapinnal Mattunud karst - karstunud kivimid ei paljandu maapinnal

Üldgeograafia 10.kl

0

Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne.

Kaarma vald

-1

Karstil on veevaru kujunemisel väga oluline osa. Põhjavee toitumisel karstilõhede kaudu on suure tähtsusega ka pindalaline infiltreerumine läbi õhukese, vett hästi läbilaskva pinnakatte. Karstiala õhukese pinnakatte all on praguline paepinnas, kus on nii lõhesid, koopaid kui kurisuid ehk karstilehtreid, mis juhivad sademevee kiiresti põhjavette, kust maapinna madalamatel aladel vesi taas allikatena maapinnale ilmub.

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

0

Karst - protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.

Hüdrosfäär

0

Karst - põhja ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi

Eksami materialid

0

Karstivormid – kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad.

Eesti geoloogiline ehitus

0

Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga.

Geograafia KT murenemine

0

Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid.

Maateadus

0

Karstumine - kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite(lubjakivi,dolomiit, kips jt) murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid.

Mõisteid kirjanduse eksamiks

0

Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed, karstikaevud. Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid.

Põhjavesi

0

Karstilehter – nii nim karstitühemete kohal pinnakatte maa alla kandumisest ja maapinna sisselangemisest tekkinud ümara või ovaalse põhijoonisega lehtrisarnaseid nõgusid.

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

0

Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.

Litosfäär

0

Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid.

Kordamisküsimuste vastused 2011

0

Karst – nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kips, sool vm)

Geograafia eksami kordamine - mõisted

0

Karstiala - karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse;

Maaõigus mõisted

0

Karstiv esin - vahemere maades,kagu-aasias,kariibi m saartel erosioon-vesi valgub ühtl üle kogu kallakpinna,haarab kaasa purdseid setteos ja tranpordib need uude kohta.

Laamad/sfäärid

0

Karstivormideks eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed.

Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid

0

Karstumine – kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid.

Pedosfäär

0

Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid.

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

0

Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi.

MAATEADUS

0

Karst - Nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvatele ja lõhelistele kivimitele.

Lõpueksami kokkuvõte

0

Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid.

Maateadus alused

0

Karst – reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt.

Maateaduste alused

0

Karstumine - protsess, mida viib läbi põhjavesi kergesti vees lahustuvate kivimitega, tekitades tühimikke ja mulle mineraalse osa

Litosfäär

0

Karst - nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid.

Rohtlad ja vahemerelised alad

0

Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit.

Keskkonnageoloogia

0

Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega.

Kordamisküsimuste vastused 2011

0

Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja karstumisest ja sellelaadsetest protsessidest on haaratud ~50 milj.

Põhjavesi

0

Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette.

Põhjavesi

0

Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv

Keemia mõisted

0

Karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised

Litosfääri mõisted

0

Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.

Geoloogia eksam

0

Karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal.

Kordamisküsimuste vastused 2011

0

Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega.

Hiina vaatamisväärsused koos mahuka teksti ja piltidega

0

Karstialad — Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae — paiknevad Harju lavamaal.

Kordamisküsimuste vastused 2011

0

Karstijärved – on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal.

Geograafia konspekt \"Eesti veestik\"

0

Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad.

Keskkonnageoloogia

0

Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel.

Eesti loodusgeograafia küsimused

0

Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis.

Eesti geoloogiline ehitus

0

Karstinähtused avalõhed – mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Karstumine - kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

Litosfäär

0

Karstivormid – Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne.

Pinnavormide kujunemine

0

Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Litosfäär

0

Karstialade kaitseks on neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua.

Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine

0

Karstumine – kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega.

Litosfäär

0

Karst - kivimite vees lahustumise tagajärjel tekkiv pinnamood

Geograafia mõisted

0

Karst – nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees

Geograafia materialid

0

Karst – nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi.

Geograafia konspekt

0

Karst – karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm.

Materjal geograafia eksamiks

0

Karst - karstumise tagaj tekk pinnav v nende kogum.

Laamad/sfäärid

0

Karstumine – põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus.

Kordamisküsimused Geograafia 9.klass

0

Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks.

Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid

0

Karstijärved – karstinõod, langatuslehtrid

Maateadus alused

0

Karst - vee lahustav, uuristav toime

Hüdrosfääri konspekt

0

Karstijärved – Võhmetu-Lemküla järved

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Karst – Aula karstikaitseala

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

0

Karstikoopad – on teada 29 koobast.

Eesti geoloogiline ehitus

0

Karstikoopad – Eestis on väikesed.

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

-1

Karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist

9.klassi geograafia

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti