Kaltsium mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel.

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

0

Kaltsiumpäevakivid – 39%  leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid – 12%  kvarts – 12%  pürokseenid – 11%  amfiboolid – 5%  vilgud – 5%  savimineraalid – 5%  muud silikaadid – 3%   mittesilikaadid - 8 %  Kivimite jaotus: 1. Magmalised kivimid e. tardkivimid - 95% (25% pindalast) 2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H

MULLATEADUSE I KT

0

Kaltsium - (kustutamata lubi, reageerib juba külma veega, moodustab kustutatud lubja, vesi võib kuumeneda keemiseni; imab intensiivselt õhuniiskust, muutudes valgeks kohevaks hüdroksiidmassiks; süsihappegaasi sidumisel muutub karbonaadiks; kasutatakse lubimördi koostises, põllumajanduses) ja magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega.

Lühikokkuvõte

1

Kaltsiumkarbiid on värvuseta tahkis, mida toodetakse CaO ja söe segust elektriahjus väga kõrgel temperatuuril: CaO+3CCaC2+CO. See on lähteaine atsetüleeni ja atseetamiidi saamiseks: CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2 (etüün,atsetüleen).

Keemia aluste KT3

0

Kaltsium - ja dolomiitlubjaks; hüdrauliliste omadustega lubi naturaalseks hüdrauliliseks lubjaks, formuleeritud lubjaks ja hüdrauliliseks lubjaks). Lubi- Looduses esineva kaltsiumkarbonaadi (näiteks lubjakivi, kriit ) või looduses esineva kaltsium-magneesiumkarbonaadi ( dolomiitne lubjakivi, dolomiit) termilisel lagundamisel toodetud kaltsiumoksiid ja/või hüdroksiid ja kaltsium- magneesiumoksiid ja/või hüdroksiid.

Ehitusmaterjalide eksam

0

Kaltsiumiioonil on oluline osa lihaste kokkutōmbemehhanismis. Kui selle iooni sisenemine rakku on takistatud, väheneb Ca2+ hulk rakus, see omakorda pōhjustab lihastoonuse ja -jōudluse vähenemise, väheneb ka lihase hapnikutarbimine. Veresoonte silelihastes pōhjustab Ca-ioonide vähenemine toonuse languse ja veresoonte laienemise, sellega väheneb ka veresoonkonna vastupanu vere survele.

Hüpertooniatõve ravi

0

Kaltsium – Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium – rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood – vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud – hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik – kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium – närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited.

Organismide keemiline koostis

0

Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks  Päevas 600-1400 mg  Puuduse korral luuhõrenemine  Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus  https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875  http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium  https://annaabi.ee/Referaat--Kaltsium-m61 129.html  “Leiutised ja avastused keemias” Hergi

Kaltsium

0

Kaltsiumhüdroksiid on vees suhteliselt vähelahustuv, tema lahust kasutatakse CO2 määramiseks, kuna ta annab mittelahustuva karbonaadi: Ca(OH)2(aq) + CO2(g) → CaCO3(s) + H2O(l). Kustutatud lubi leiab laialdast kasutamist: – põllumajanduses pinnase pH reguleerimiseks; – Ca2+ ioonide sadestamiseks karedast veest: HCO3-(aq) + OH-(aq) → CO32- (aq) +

Keemia aluste KT3

0

Kaltsium on keemiline element aatomnumbriga 20. Perioodilisustabelis asub ta 4. perioodis ning IIA rühmas. Kaltsium on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Ta on leelismetallide hulka kuuluv hõbevalge läikiv kergmetall. Maakoores leidumise poolest on ta viiendal kohal.

10 keemilist elementi

0

Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja –hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis.

Referaat \"Kaltsium\"

0

Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse * CaSO4 – kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine.

II A RÜHMA METALLID

0

Kaltsium - karbiid veega (kõrgel tº-l) – tööstuslikult tähtis C + H2O → CO + H2 veegaas  kuumutamisel metallioksiididega redutseerib neist paljusid → metallid (laialdane kasutamine metallurgias) Vaatamata asjaolule, et praktikas esinev SÜSI on GRAFIIDI kristallvormiga, võivad nende omadused tunduvalt erineda.

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

0

Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee (kogu) pHst.

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

0

Kaltsiumoksiid on tähtis sideaine ehituses ja teda kasutatakse veel gaaside ja vedelike kuivatamiseks (kuivatamiseks kõlbavad ainult need gaasid ja vedelikud, mis ei reageeri kaltsiumoksiidiga). 2.6.2 II A rühma elementide hüdroksiidid II A rühma metallide alused on valged pulbrilised või kristalsed ained.

II A rühma metallid

0

Kaltsium - kloriidi, kloraathüdraadi jt. ärritavate ravimite manustamisel peab hoolikalt jälgima, et süstitavat lahust ei satuks veeni ümbruse kudedesse (tekivad kudede kärbus ja veenipõletik). Selleks tulebki nõel süstimisel pikalt veeni viia, et ta looma rabelemisel kergesti välja ei tuleks.

SEAKASVATUS teemad

0

Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15...0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne. Kaltsiumivaegus on nüüdisaja inimühiskonnas küllaltki oluline toitumisprobleem.

Toit

0

Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega.

Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi

0

Kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidina jne. Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks.

Kaltsiumi referaat

0

Kaltsiumoksiid on tähtis sideaine ehituses ja teda kasutatakse veel gaaside ja vedelike kuivatamiseks Leelismetallide hüdroksiidid: *Ca(OH)2 – kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi, sest ta tekib kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubja reageerimisel veega.

II A RÜHMA METALLID

0

Kaltsium - , magneesium- ja karbonaatioon satuvad atmosfääri koos tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed.

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

0

Kaltsiumkarbonaadil on palju eri vorme ja eri nimesid . Näiteks , lubjakivi ning marmor . Arstiteaduses ja meditsiinis kasutatakse seda ka kõhulahtisuse korras ja neerupuudulikkuse korral . Ehituses on ta nii välis- kui ka sisearhitektuuris kasutatav.

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

0

Kaltsium ise on aga perioodilisustabelis A-rühma metallides , perioodis IIA , tema aatomi number on 20 ja tema aatommass on 40,08 . Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada . Kaltsiumkarbonaadi valem

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

0

Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel. Magneesuim tõstab südamelihaste jõudlust ja laendab veresooni. CaO – Kustutamatta lubi,ehituseks, Ca(OH)2 – Kustutatud lubi, ehituseks, CaCO3, - Lubjakivi, ehituseks.

Metallid

0

Kaltsium on ise väga aktiivne metall, mis tõrjub kahest vee molekulist ühe vesiniku aatomi välja ning tekib kaltsiumhüdroksiid [Ca(OH)2]. Vabad vesiniku aatomid reageerivad süsiniku aatomitega ning tekib gaasi etüleeni (C2H2).

Plahvatused kodustes tingimustes

0

Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht – osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega.

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

0

Kaltsiumikarbonaadi tihedus on 2.8 g/cm 3 ja sulamistemperatuur 825°C. Kaltsiumkarbonaat on laialt levinud ja väga tavaline aine . Teda leidub munakoorte, pärlite, lubjakivi,marmori, kriidi ja mitmete mineraalide (nt.aragoniit, kaltsiit) koostises.

Karbonaadid referaat

0

Kaltsium - Kaltsiumi rakust väljaviimisel osaleb teiste hulgas ka Na/Ca vahetaja (naatrium sisse, kaltsium välja) - Na/Ca vahetaja võime kaltsiumi rakust välja viia tagab Na/K pump, mis vähendab rakusisest Na kontsentratsiooni

KVS ravimid

0

Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides.

Kaltsium

0

Kaltsium - ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht.

Lahused

0

Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15...0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne.

Kaltsiumi referaat

0

Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid – betoon, klaas tellis, lubi ja tsement – sisaldavad seda metalli suurtes kogustes.

Referaat \"Kaltsium\"

0

Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust.

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

0

Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2. See on värvitu kristall või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida kutsutakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega.

Leeliselised ained keemias

0

Kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks.

MITTEMETALLID

0

Kaltsium - 3,0 mg Raud - 0,63 mg Magneesium - 44,0 mg Fosfor - 100,0 mg Kaalium - 62,0 mg Naatrium - 2,0 mg Tsink - 0,91 mg Vask - 0,16 mg Mangaan - 0,27 mg Seleen - 0,90 µg 41. Hirsi kasutamisvõimalusi.

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

0

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes.

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

0

Kaltsiumil on toitumises ülimalt tähtis koht ka vere hüübimise ja südametegevuse seisukohalt. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil.

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

0

Kaltsiumiallikana on pähklid väga kasulikud rangetele, piimatooteid mittesöövatele taimetoitlasetele. Kuis pähkleid ja neid sisaldavad tooteid ei tohi tarvitada pähklitele allegerilised olevad isikud.

Õpimapp - eritoit

0

Kaltsium - ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks.

II A rühma metallid

0

Kaltsiumtsüaanamiid e. lubilämmastik: CaC2+N2→CaCN2+C Tänu süsinikule on protsess pidev ja eksodermiline (st. protsessi käigus vabaneb energia ja kõik järgnev toimub vabaneva energia arvel.

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

0

Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini.

Kaltsium

0

Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees.

Kaltsiumiühendid

0

Kaltsiumoksiid on sööbiv. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumoksiid http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=43&Itemid=3

Kaltsiumoksiid

0

Kaltsium – luude, hammaste koostiselement, reguleerib veresoonte läbilaskvust, närvisüsteemi funktsioneerimist, vere hüübimist, südame tööd jne. Vajadus sõltub east.

Eksami küsimused & vastused

0

Kaltsiumfosfaadist - kaks komponenti, milledel on üsna erinevad keemilised omadused. Erinevat tüüpi välisskelettide kiire arengu tingis arvatavasti vajadus kaitsta end kiskjate eest.

Loomade areng evolutsioonis

0

Kaltsium on vajalik loote luustiku ja hammaste normaalseks arenguks, mis algab umbes 8 rasedusnädalal. Sel perioodil on kaltsiumivajadus umbes kaks korda tavalisest suurem.

Toitumine raseduse ajal

0

Kaltsiumetaandiaat on vees lahustumatu ja tavaliselt väljuvad need soolad organismist uriiniga, ent haiguslikel juhtudel võivad põhjustada nad neeru-, sapi- ja põiekivide teket.

Karboksüülhapped

0

Kaltsium - aktiveeritud PLA2 eraldab estersideme lõhkumisega rasvhappejäägi asendist 2 (reeglina küllastamata rasvhappejääk). Teda leidub paljudes kudedes.

Biokeemia täielik kordamine

0

Kaltsium - vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks - punane liha, piimatooted, kala, kana, leib, riis

Bioloogia kontrolltöö: dna

0

Kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber, see on põhjus, miks röntgenikiired luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha röntgenipilte.

Kaltsium

0

Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis.

Vitamiinid, mineraalid

0

Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga.

Kaltsiumi looduslikud ühendid

0

Kaltsium on tähtis luude ja hammaste tugevdaja, osaleb organismi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame töös ja hormoonide tootmises.

Erinevad taastumisvahendeid inimese turgutamiseks.

0

Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit.

II A rühma metallid

0

Kaltsium - või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et 7

PM Loengud

0

Kaltsium – 500kg lehma organismis on 6500-8500 g Ca, 70kg inimese organismis on 1000-1500 g Ca. Ca moodustab 99% luudest ja hammastest.

Farmakoloogia 4 KT

0

Kaltsium on mineraalaine, mis on vajalik tugevate ja tervete luude ja hammaste tervisehoiuks, samuti ka närvide ja lihaste toimimiseks.

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

0

Kaltsiumipumpade funktsiooniks on tsütoplasmas madala kaltsiumi kontsentratsiooni tagamine. Paikneb plasmalemmis ja endoplasmaatilise võrgustiku membraanis.

Taimede mineraaltoitumine

0

Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm.

Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi

0

Kaltsiumkarbonaat on sool , mis koosneb kaltsiumist ja anioonist nimega karbonaat . Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb.

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

0

Kaltsiumkarbonaat caco3 ehk lubjakivi (paas, marmor, kriit) • Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena.

Aineklassid

0

Kaltsium – kuulub luude koostisesse, osaleb vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö, reguleerib vee hulka organismis.

Organismide keemiline koostis - mõisted

0

Kaltsium on tähtis mineraalaine toidus, mis on vajalik mitte ainult luude moodustamiseks, vaid ka paljudeks keha funktsioonideks.

Osteoporoos

0

Kaltsium - ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks.

Leelis- ja leelismuldmetallid

0

Kaltsium - ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad.

Leelis- ja leelismuldmetallid

0

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Kaltsium

0

Kaltsium on oluline komponent kaseiini mitselli moodustumisel ja vadakuvalkude denatureerumisel kõrge temperatuuri toimel.

Jäätise tehnoloogia

0

Kaltsium on vajalik luude ja hammaste moodustumisel, osaleb vere hüübimisprotsessis ja närviimpulsside ülekandmises.

10 päeva menüü analüüs ja soovitused

0

Kaltsium on vajalik lihaste normaalse töö tagamiseks ning see on ka peamine luude koostisosa ja annab neile tugevuse.

Sportlase lihashooldus konspekt

0

Kaltsiumoksalaat on vees lahustumatu). Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (anioon: bensoaat) on lihtsaim aromaatne hape.

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

0

Kaltsium on läikiv, hõbedase värviga metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime.

Kaltsium

0

Kaltsium on vajalik luustikule, hammastele, lihastele, närvisüsteemile, südamele ja üldse kõigile rakkudele.

Kasulikud toiduained

0

Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega.

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

0

Kaltsium - ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees) eemaldatakse kuumutamisel, kuid see tekitab katlakivi.

Keemia mõisted

0

Kaltsiumkarbonaat on aga tooraineks erinevate ehitusmaterjalide tootmisel, nt kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumoksiidi.

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

0

Kaltsium on organismi ehitusmaterjal, inimesel 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes.

Füsioloogia

0

Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal.

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

0

Kaltsium on aktiivne metall ning magneesium jääb kahe jaotus piirile (aktiivne ja keskmiselt aktiivne).

Metallide keemilised omadused, laboratoorne töö

0

Kaltsium on vajalik taimede kasvuks ja arenguks, sest ta osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses.

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

0

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal.

Mineraalained

0

Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses.

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

0

Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna.

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

0

Kaltsium on selgroogsete organismide skeletimetall, mis esineb seal karbonaatide ja fosfaatidena.

II A rühma metallid

0

Kaltsiumiühenditest on tuntuim kaltsiumkarbonaat, mis on paekivi, kriidi, lubjakivi peamiseks komponendiks.

Metallid ja nende kasutamine

0

Kaltsiumil on tähtis roll luustiku ja hammaste moodustamisel, aitab vahendada närvisignaale.

Kaltsium

0

Kaltsium – levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes.

Biokeemia täielik kordamine

0

Kaltsium on väga tugev redutseerija, mistõttu kasutatakse teda teiste metallide ( näit.

Metallid ja nende kasutamine

0

Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips.

Konspekt.

0

Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud

CaO ehk kustutamata lubi

0

Kaltsium on samuti eluliselt vajalik südame, lihaste ja närvide arengus ja vereloomes.

Rinnapiim ja imiku toitumine

0

Kaltsium ca - luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes.

Organismide keemiline koostis

0

Kaltsiumi järel on ta teine põhiline element, mis kuulub inimorganismis iga raku koostisesse.

FOSFOR referaat

0

Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool.

Kaltsium

0

Kaltsium on organismile vajalik makroelement. Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi.

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

0

Kaltsiumhüdroksiid on lahusena söövitav, lahuse sattumisel nahale pesta koheselt rohke veega.

Plahvatused kodustes tingimustes

0

Kaltsium - ja magneesiumkarbonaadi leiduvus savides põhjustab toodete purunemist.

Ehitusmaterjalide konspekt

0

Kaltsiumhüdroksiid - Lahustub vees suhteliselt vähe, veega segamisel moodustab lubjapiima.

Keemia Kontrolltöö Alused 8. klass

0

Kaltsium on tähtis maksa glükogeeni reguleerija ja üks vähktõve ennetajaid.

Kaltsiumi referaat

0

Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid.

Oksiidid

0

Kaltsium - ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained.

Leelismetallid

0

Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga.

Lubi

0

Kaltsium on vajalik, et luustik, hambad, närvid ja lihased oleksid terved.

Kalorid,vitamiinid,süsivesikud,valgud,toiteväärtus jne.

0

Kaltsium - lihaste norm töö keemiliste reaktsioonide kiirust, tagamiseks.

Süsivesikud, tervislik toit

0

Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija.

Agrokliima

0

Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne piimaga, kuid rasvu sisaldab tunduvalt

Koka eksamiküsimused vastustega.

0

Kaltsium on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall.

II A rühma metallid

0

Kaltsium on asendamatu nii lihaste kasvule kui kogu lihaste talitlusele.

Mineraalained õpilase toidulaual

0

Kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu.

II A rühma metallid

0

Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine.

CaO ehk kustutamata lubi

0

Kaltsiumi allikas on piim ja piimatooted, mille rauasisaldus on aga minimaalne.

Tasakaalustatud toitumine, tervislik toitumine referaat

0

Kaltsium – kuulub vere punalibledes oleva hemoglobiini koostisesse.

Bioloogia 11klassi konspekt

0

Kaltsiumkarbonaat lubjakivina on olnud tuntud tooraine ja ehitusmaterjal juba antiikajast.

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

0

Kaltsium – oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaskontraktsioonis.

Loodustoodete kordamine

0

Kaltsiumikarbonaat on hallikas lubja-ehk paekivi,mustrilise marmori,hallikas-

Eesti rahvuskivist pärliteni

0

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall.

Referaat \"Kaltsium\"

0

Kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund.

CaO ehk kustutamata lubi

0

Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina.

Kaltsium

0

Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe.

Leelis- ja leelismuldmetallid

0

Kaltsium - 5'-ribonukleotiidid E 634 lõhna- ja maitsetugevdaja

E ained - Toiduainete koostise analüüs

0

Kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas.

Kaltsium

0

Kaltsium - ja magneesiumioonid vähelahustuvate ühenditena.

Vee karedus

0

Kaltsiumi puudus on põhjuseks 21. sajandi katkule - osteoporoosile.

Kaltsiumi referaat

0

Kaltsiumiühendid – kasutatakse happeliste gaaside adsorptsioonil.

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

0

Kaltsiumkarbonaat on traditsiooniliselt olnud kriidi põhikomponent.

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

0

Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa.

Toiduaine õpetuse

0

Kaltsium - oksiid CaO 4.90% Raud(III)- oksiid Fe2O3 2.63%

Maakera koostis

0

Kaltsium - 5'-guanülaat E 629 lõhna- ja maitsetugevdaja

E ained - Toiduainete koostise analüüs

0

Kaltsium - 5'-inosinaat E 633 lõhna- ja maitsetugevdaja

E ained - Toiduainete koostise analüüs

0

Kaltsium – kõige levinum mineraalelement organismis.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Kaltsiumi määramine - sadestatakse kaltsiumoksanaadiga . uuritakse

Agronoomia praksis

0

Kaltsium - ja magneesiumioonide asemel naatriumioonid.

II A rühma metallid

0

Kaltsium on raua järel tähtsuselt teine bioelement.

II A rühma metallid

0

Kaltsiumsulfaat cas04 ehk kips. Ehitusmaterjal, lahaste koostises.

Aineklassid

0

Kaltsium - Tagab terved luud,hambad,lihased,närvid.

Tervislik toitumine menüü, analüüs.

0

Kaltsium – 0,2-3,0%. Ca-rikkad vanemad taimeosad.

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

0

Kaltsium on inimorganismi levinumaks biometalliks.

II A rühma metallid

0

Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris.

Kaltsium

0

Kaltsiumivajadus on ühesugune kogu kasvuperioodi jooksul.

TOMATITAIMEDE KONKURENTS

0

Kaltsium on levinuim mineraalaine inimorganismis.

Toit

0

Kaltsium - 5'-guanülaat E 629 Inosiinhape E 630

E-ainete tabel

0

Kaltsiumsulfaat – tavaliselt CaSO4 ⋅ 2H2O – kips.

LEELISMETALLID. NAATRIUM

0

Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi enamlevinumaks ühendiks.

Karbonaadid referaat

0

Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija.

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

0

Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks.

10 Fakti toitumise kohta

0

Kaltsium - Saadakse loomsetest toiduainetest.

Esimese nelja kursuse materjal

0

Kaltsium - , alumiinium- või naatriumseebid.

Materjaliõpetus

0

Kaltsium - luurakkudes tugevuse tagamiseks.

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

0

Kaltsiumhüdroksiid - tehnikas nim kustutatud lubjaks.

Keemia aluste KT3

0

Kaltsiumfosfaat on ühe olulise Eesti maavara –

Oksiidid, alused, soolad

0

Kaltsiumkarbonaat – katlakivi, lubjakivi, paekivi

Keemia mõisted

0

Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

0

Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas.

Kaltsium

0

Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit.

Hüdroloogia materjalid

0

Kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks.

La Plata madalik

0

Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge värvusega.

Kaltsiumiühendid

0

Kaltsium – organismi ehitusmaterjal.

Kaltsiumi referaat

0

Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

0

Kaltsium - luude tugevdamine, luukoes

Organismi keemiline koostis

0

Kaltsium - 5'-ribonukleotiidid E 634

E-ainete tabel

0

Kaltsiumkarbonaat on enim levinud karbonaat.

Karbonaadid referaat

0

Kaltsiumil on bioprotsessides keskne

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

0

Kaltsium on oluline ph määraja.

Eesti loodusgeograafia konspekt

0

Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel.

Agrokliima

-1

Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks *Ca3(PO4)2 – kaltsiumfosfaat on värvusetu kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu.

II A RÜHMA METALLID

0

Kaltsium - Ca hormoonide toimet.

Leelis- ja Leelismuldmetallid

-2

Kaltsiumkarbonaat on laialt kasutusel tervendavalt ja odavalt toidus oleva kaltsiumi või mao antratsiidina . Seda võib kasutada fosfaatide sideaine raviks Hüperfosfateemia vastu (peamiselt patsientidel, kellel on krooniline neerupuudulikkus). Seda kasutatakse ka ravimitööstuses, inertse täiteainena tablettides ja muude ravimites . Kaltsiumkarbonaat on teada IBS kannatajate seas , mis aitab vähendada kõhulahtisust.

Keemia - kaltsiumkarbonaat referaat

-1

Kaltsiumipuudus on ohtlik! Suurenenud on luuhaiguste hulk, eeskätt luude hõrenemine ehk osteoporoos, mille sügavam põhjus võib olla kaltsiumi ja D-vitamiini vaegus organismis.

Liigesehaigused, toitumine

-1

Kaltsiumvesinikkarbonaat - Ca(HCO3)2 , põhjustab mööduvat karedust , karstinähtust Kare vesi – põhjuseks vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad.

Keemia mõisted

-1

Kaltsiumnitraat on värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne aine, mis kõrgemal temperatuuril laguneb oksiidiks, nitraadiks ja vabaks hapnikuks.

II A rühma metallid

-2

Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks.

II A rühma metallid

-1

Kaltsium – annab luudele tugevuse, osaleb vere hüübimisel, tagab lihaste töö, reguleerib vee hulka.

Bioloogia eksamiks

-1

Kaltsiumkarbiid on vees hästi lahustuv aine.

Plahvatused kodustes tingimustes

-4

Kaltsiumisoolad on üldiselt raskesti omastatavad.

Referaat Tervislik toitumine