Isas mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Isassuguorganite süsteem - testised e munandid (2) (spermatosoidide produktsioon, androgeenide süntees ja sekretsioon) Munandimanus (2), seemnejuha (2), ja paaritu isaskusiti (juhade süsteem spermatosoidide väljutamiseks) seemnepõiekesed, prostata ja bulbouretraalnäärmed (lisasugunäärmed, mis annavad vedelikku ja toitaineid spermatosoididele, moodustavad põhiosa spermast) peenis (erektiilne kopulatsiooniorgan)

Emassuguorganid ja Isassuguorganid

0

Isasloom - lind Nii jäigi Utnapišti oma naisega ellu ja ta tõsteti kahetsevate jumalate poolt taevariiki ja pandi valvama jõgede suudmesse, salajasse paika maailma äärel.Gilgameš läheb tagasi koju ning mõistab, et ta ei sure täielikult, vaid temast jääb järele Uruki linn uhkete templite ja vägeva müüriga.

Gilgameš

0

Isas - ja emasõied on 0,55-0,65 g/cm3; kõva, hajulisooneline, Vahemere kirdeosa Lehed asetsevad vahelduvalt, suured, väikesed, asuvad eraldi kerajates valkjashalli malts- ja punakaspruuni riigid kuni Kesk- sõrmjalt hõlmised lihtlehed; puhkevad Pikk iga. õisikutes, emasõisikud on lülipuiduga.

Puud

0

Isasgametangium e. anteriid, male gametangium, antheridium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad *isasgameedid Kaksiktuumaline e. dikarüootne (seeneniit, rakk, arengufaas), dikaryotic - *dikaarüone sisaldav rakk või *seeneniit; vastavatest struktuuridest koosnev arengufaas seene

Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid

0

Isasloomadega on palju suurem, siis võib valemi lihtsustada: Ne = 4 N♂ 1 Homosügootsuse tõus põlvkonnas võrdub 2N e Kui populatsioonis on 120 000 lehma ja 600 pulli (kui käestpaaritamisel iga pull tiinestab 200 lehma aastas), siis efektiivne populatsioonimaht oleks

Populatsioonigeneetika kordamisküsimused

0

Isasõied on silmatorkava Suhteliselt pehme ja kerge, tihedus 450- Euroopa; Põhja- lühivõrsetel väiksemad ja lühemad Lühikese värvusega- hele- kuni 500 kg/m3; sirgekiuline, üleni valkjas; Ameerikas; Põhja- peensaagja, hambulise, lainelise, eaga.

Puud

0

Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses. Küpsenult avanevad isaskäbi soomused ja paiskub õhku õietolmu, mis tuulega kandub emaskäbidele.

Okaspuud

0

Isas - ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus. Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku.

BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE 11. klassi kokkuvõte

0

Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni.

Lumekakk

0

Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil.

Hall lepp

0

Isastel putukatel on paarilised, samuti väikestest torukestest koosnevad raiad, milles moodustuvad seemnerakud. Raiajuha kaudu satuvad nad seemnepõide, kust nad paaritumise ajal liiguvad suguti kaudu emaslooma suguteedesse.

Putukate siseehitus

0

Isas - viburiga) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia), sellest 1n zoospoorid (meioos), elavad Vees ja mullas ja maismaal, Parasiidid veeorganismidel, maismaal, vettekukkunud surevail organismidel.

Bioloogia konspekt

0

Isaskäbid on ovaalsed või piklikud Puit on küpspuiduline,st.ristlõike ,värvuselt kollased,rohekad,punkad Okkad kinnituvad ümardunud alustega välisosa ei erine tervel puidul värvuse või purpursed.

Puud

0

Isaskäbid on kerajad ja astsevad Puit sarnaneb kuuse või euroopa nulu mõõdunud aasta võrse okaste Tahab parasniisket Okkad on lamedad , lühikesed 0,5..2cm puidule,ilma selgelt eritatava vahel.

Puud

0

Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid tumepruuni d. Kasutamine Hallli lepa puit sisaldab palju värv ja parkaineid.

Puude ja põõsaste ettekanne

0

Isasurvad 3 - 6-kaupa võrse tipus, rippuvad, Et jugapuu on hävimisohus, on ta võetud Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, emasurvad madalamal 3-5-kaupa lehtede looduskaitse alla.

Materjalid metsanduseks

0

Isasloom - loom kes on isane • Istandus-suur taimekasvatus koht • Istik-ette istutatud taim • Ind-emaslooma perioodiline sugukihu • Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb

Erialane sõnastik

0

Isaskäbid on ovaalsed, paiknevad eelmise aasta okaste vahel, emaskäbid punakad või rohelised, õitsemise ajal püstised, hiljem rippuvad, paiknevad eelmise aasta võrsete tipul.

Ilutaimede hooldusjuhend

0

Isas - ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel (esineb kõikidel sugulistelt sigivatel diploidsetel organismidel). Kromosoomid ei muutu, muutuvad alleelikombinatsioonid.

Eksami piletid

0

Isas - ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad.

Taimede mitmekesisus

0

Isased 15 – 25 cm, emased 20-40 cm Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte.

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

0

Isassugurakkude eelrakud - Looteeas algab eellasrakkudel e spermatogoonid ovogoonidel meioos Viljastumisvõimeliste Tekivad seoses suguküpsuse Seostub suguküpsuse saabumisega rakkude teke.

Bioloogia gümnaasiumile

0

Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest.

Metssiga

0

Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed.

Mürgid

0

Isasõied on rippuvate urbadena, emasõied väikesed, üksikult või 2-3 kaupa, tuultolmlejad, enamusel liikidel valmivad viljad samal aastal, osadel teisel aastal.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Isaskäbi - 0,5-0,6 cm, kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist Kuusk 50 liiki Click to edit Master text styles Vajab head pinnast, varjutaluv Second level

Paljasseemnetaimed

0

Isaskäbid on rohekaskollased munaja kujuga ning koonduvad noore pikkivõrse alusele. Algselt rohekad või kollalaspunakad emaskäbid koonduvad noore võrse tippu.

Must mänd

0

Isas kalkunid on aktiivsed paaritajad kuid võivad vigastada emas kalkunite selga, kasutatakse kunsliku seemendust noor kalkunid viljastumis võimelised 4-5 kuuselt.

Linnukasvatus

0

Isaspähikud on kollakad, kerajad, asuvad okaste alusel ja moodustuvad sügisel, seemnealgmed moodustuvad samuti sügisel ja asuvad üksikult võrse tipu lähedal.

Dendroloogia eksami konspekt

0

Isaste võitlus - otsene võitlus või sperdimde asendusstrateegiad Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega.

Evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid

0

Isas - ja errrassugurakud ning uus organism are- liikide esindajatel erinev" Uhelt poolt s6ltub see 2. \fiir .. neb ildjuhul viljastunud munarakust.

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Isastel kakanditel on eesmised tagakehajalad muutunud sugutuselunditeks. Pea külgedel asuvad kakandilistel liitsilmad, mis koosnevad tillukestest osasilmadest.

Vee Zooloogia

0

Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas – täiendav info, 2011).

Eesti okaspuud

0

Isasid kes on praeguse ajastuga nii kaasas, et on peaaegu samasugused nagu teismelisedki ja nendega on lihtne suhelda ja neid panna mõistma meid.

Põlvkondade vahelised konfliktid

0

Isas - ja emastaimede vahel ei mõjuta oluliselt viljakust, kuid parim viljastumisaeg on siiski 3.-4. päeval pärast emasõite puhkemist.

Astelpaju

0

Isas - ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud.

Siniraag

0

Isaskusiti – algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel, jagunedes vaagna- ja käsnosaks.

Morfoloogia materjal

0

Isaste needus – emas sugupool ei pea väga muretsema, et kas tema munarakud jäävad viljastamata, sest seemnerakke on sedavõrd palju rohkem.

Etoloogia täiendmooduli konspekt

0

Isaslinnul on must sinaka helgiga elupaigana raiesmikke sulestik ning tal on valgeid sulgi ning soode ja tiibadel ja lüürakujulisel sabal.

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

0

Isasel on jooksuaeg jaanuarist kuni juuni-juulini ja tema puhul ei lõppe see paaritamisega :) Ta on hull terve selle perioodi ajal.

Tuhkur

0

Isasgameofüüt – vegetatiivsest 2. Isasgametofüüt – mitmest ja generatiivsest rakust koosnev protalliaalsest, anteriidi- ja tolmutera.

Botaanika (süstemaatika)

0

Isaslinnul on halle, roostepunaseid ja musti toone, emaslind on aga valdavalt pruun, vaid silmaümbrus on neil mõlemal ühtemoodi must.

Kevade värvid õpimapp

0

Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad.

Kaelkirjak

0

Isas - ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes.

Hobusekasvatuse loengud

0

Isas - ja emaslind on välimuselt sarnased. Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa.

Siniraag (Coracias garrulus)

0

Isashanede kehamass on 2,8...4,1 kg, emashanedel 2,5...3,8 kg. Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28...30 päeva.

Linnukasvatuse konspekt

0

Isas - ja emasloomad moodustavad reeglina Kašelotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest.

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

0

Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on.

RAVIMTAIMED

0

Isaste tundlad on rohkem arenenud kui emaste tundlad; emased munevad 50-350 muna SURUSÄÄSK kõikjal nektar parves täismoone

Kile- ja kahetiivalised

0

Isasloomadel nimetatakse seda hüpopüügiks, mis on keerulise ehituse ja sääsklaste süstemaatikas väga tähtsal kohal.

Pistesääsklased

0

Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks.

Kevade värvid õpimapp

0

Isased roo - ehk kaldaahvenad saavad meil suguküpseks 3-4, emased 4-5 aastaselt, maksimaalne vanus on neil 5-6 aastat.

Ahven

0

Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged.

Kiililised

0

Isasloomadel on tundlad varustatud pikkade ja tihedate karvadega. Emasloomadel on tundlad aga suhteliselt karvavaesed.

Pistesääsklased

0

Isassuguorganiteks on paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

0

Isasloomadel on sigivustsükkel. Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega.

Rebane

0

Isastele on kasulik, et emased investeeriksid järglastesse ressursse rohkem kui see on kasulik emasele endale.

Etoloogia täiendmooduli konspekt

0

Isasurvad 3 - 5 (10) cm pikad, emasurvad 4-5 cm pikad, viljad valmivad augustis ja jäävad kuni kevadeni puudele.

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

0

Isas - ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism.

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

0

Isaskusiti – algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel.

Morfoloogia küsimused ja vastused

0

Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg.

Bioloogia referaat - Elevandid

0

Isasgametofüüt on tolmutera, mis kosneb kahest rakust, emasgametofüüt – kaheksast rakust koosnev lootekott.

Botaanika (süstemaatika)

0

Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi.

Soode taimed

0

Isasvutil on kurgualune ja põsed pruunid, pugu ümbrus on ookerpruun, pea peal 3 kollakasvalget triipu.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Isaslooma jälg on 11x8 cm, emastel ja noortel väiksem. Karvkate on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun.

Eesti imetajad

0

Isaslind on kevadel agar sinitihasega ja teiste suluspesitsejatega pesaõõnsuste pärast võitlema.

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

0

Isas - ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad.

Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine

0

Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv.

Kordamisküsimuste vastused

0

Isasloomadel on tavaliselt intervall 1...3 aastat pikem, kuna eeldatatakse järglaste järgi hindamist.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Isasõisikud on kollased ja urbade laadi, mis väikeste koonustena okkaste kaenaldest välja piiluvad.

Kadakast üldiselt

0

Isasliblikal on pea ja rind kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikal on karvad tumehallid.

Kuidas areneb koiduliblikas?

0

Isaspähikuid on üks (harva kaks), see on pruunide õiekattelehtedega, tipmine, kuni 2 cm pikkune.

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

0

Isastel kiiver - basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja.

Kiiver-basilisk, väike uurimustöö põhikoolile.

0

Isasloomadel on kurgu all sinakas häälepõis, mis täispuhutult võib olla koguni pea suurune.

Pärandkoosluste loomastik

0

Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal.

Ämblike sigimine

0

Isas - ja emasgametofüüt on tugevast redutseerunud, koosnedes ainult mõnest rakust.

Botaanika (süstemaatika)

0

Isasel on seemnesarjad. Putukad on lahksugulised ja neil toimub kehasisene viljastumine.

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

0

Isaskäbid on tihedad moodustised eelmise aasta pikkvõrse alusel, soomuste kaenlas tekivad

TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED

0

Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest.

Sinivaal

0

Isasloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini.

Savann

-1

Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades.

Eestis kasvavaid puuliike

0

Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis

Lepp

0

Isastel 36 - 38 cm ja emastel 55-61 cm. Suuruse maksimum tundub muutuvat geograafiliselt.

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

0

Isasurvad on väävelkollased ja kuni 10 cm pikad, emasurvad on rohekad ja 2-3 cm pikad.

Puude ja põõsaste ettekande jutt

0

Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud,

Lepp

0

Isaskäbi - käbi milles on tolmukotid tolmuteradega Eos-paljunemis ja levimis vahend

9. kl bioloogia eksami kordamismaterjal

0

Isas - ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism.

EESTI TAIMESTIK

0

Isaslindude laul on kiire ning trillereist tulvil, meenutades pisut lõokese lõõritamist.

Tundra linnud Liigi kirjeldus

0

Isased hõbe - nahkhiired korraldavad hilissuvel korrusmajade vahel võistulaulmisi.

Eesti nahkhiired

0

Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.

Harilik mänd

0

Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks.

Vähilaadsed

0

Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid muidu on emas- ja isaslind sarnased.

Läänemeri

0

Isaslinnul on hästi näha nn. “roosi” – punast nahakurdu silmade kohal.

Lumepüü

0

Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum.

Lumekakk

0

Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk.

Tedre esitlus

0

Isaslooma pikkus on kuni 2,6 meetrit ja kaal kuni 300 kg. Emased on väiksemad.

Hülged

0

Isasurvad on 7¼8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega.

Haab

0

Isaskäbides on tolmukotid, milles valmivad tolmuterad isassugurakkudega.

Õistaimed referaat 10lk

0

Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas.

Bioloogia referaat

0

Isasepuhul on veel iseloomulikud tema roostepunane saba ja valge laup.

Kevade värvid õpimapp

0

Isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma.

Soode taimed

0

Isas - ja emasõied asetsevad ühe õisiku erinevatest osades.

Botaanika Eksam

0

Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad.

Linnud, powerpoint

0

Isasloom on emasloomast suurem ja raskem, kaaluga 8 kuni 28 kilo.

Eesti kärplased

0

Isas - kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu.

Valge toonekurg

0

Isaslinnu pea on metalselt läikiv tumeroheline, rind on kastanpruun.

Sinikael-part

0

Isasloomal on peas kaks väikest sarve, emasloomal need puuduvad.

Savann Referaat

0

Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas.

Teravilja praktikumide konspekt 2011

0

Isas - ja emasloomad toodavad seda oma pärakunäärmetes.

Referaat keemias "parfüümid"

0

Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed.

Referaat India kohta

0

Isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone.

Suguelundkonna ülevaade

0

Isast kõrgem on õpetaja. Inimene, kes ei õpi, halvustab Jumalat.

Judaismi kokkuvõte

0

Isasurvad on rippuvad, 5–8 cm pikad ja tekivad juba sügisel.

Arukask

0

Isas - ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane.

Pingviinid

0

Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600

Metsloom Põder

0

Isased iguaanid on võimelised värvi muutma vastavalt ümbrusele.

Iguaan

0

Isaslind on läheduses, aedades, määral laulu otstarvet.

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

0

Isaspähikud on ligistikku, lineaalsed, 3-6 cm pikad, pruunid.

Metsabotaanika

0

Isassuguroganid – anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid.

Paljunemine, areng, geneetika

0

Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb.

ASTELPAJU

0

Isastel kassidel on sigimisvõimeline periood kuni 15 eluaastani.

Lõuna-Ameerika kaslaseid

0

Isas - ja emassuguelundid ühes ja samas organismis.

Paljunemine

0

Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid.

Sigimisfüsioloogia

0

Isas - ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel.

Konspekt Botaanika raamatust

0

Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas.

Õis ja vili

0

Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad.

Merihumur

0

Isas - ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel.

Puu ja põõsad

0

Isased toimetavad on spermatofoorid emaste suguavade lähedale.

Vähid

0

Isasurvad on pika peened, emasõied on väga väikesed.

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

0

Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge.

Kaelkirjak

0

Isase agressioon on olnud agressiooni põhimõtteline mudel.

Agressiivne käitumine

0

Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1...5 cm pikkused.

Mänd

0

Isase huvi – paaruda võimalikult paljude emastega.

Etoloogia täiendmooduli konspekt

0

Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem.

Sootaimed

0

Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega.

ETOLOOGIA II MOODULI KONTROLLTÖÖ

0

Isaste silmad on emaste omadest kolm korda tundlikumad.

Jaanimardikas

0

Isashübriidid on sigimatud, emashübriidi aga sigivad.

Aretusõpetuse vastused

0

Isaskäbid on kollased ja emaskäbid algul rohekad.

Paljasseemnetaimed

0

Isasliblika ees - ja tagatiibu ääristab lai must serv.

Põualiblikad

0

Isasloomadel on osa aastast uhked, harulised sarved.

Punahirv

0

Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris.

Lõvid

0

Isaslind on punane, emaslind kollakasroheline.

Laanemets

0

Isas - kui emasvanemalt pärit homolooge.

RAKUBIO PRAKTIKUM eksamiks kordamine

0

Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.

Jugapuu

0

Isasurvad 7 - 8 cm pikad, rippuvad, tumepunased.

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

0

Isas - ja emasõied erinevatel taimedel

Õie ehitus

0

Isas käbid on algul punakad hiljem kollakad.

Paljasseemnetaimed

0

Isased 10 - 20 cm võrra emastest suuremad.

Imetajad: Delfiinid, Referaat

0

Isased loomad on üldjuhul suuremad kui emased.

Lõuna-Ameerika kaslaseid

0

Isaskäbid on 0,5- 0,6 cm pikad ja kollased.

Paljasseemnetaimed

0

Isasvutid on väga intensiivsed paaritajad.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Isaseid on vähem, neid hakatakse rohkem

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

0

Isaspuid on emaspuudest tunduvalt rohkem.

Haab

0

Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad.

Jäälind

0

Isasloom on emasest tavaliselt väiksem.

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

0

Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega.

Ämblikute sigimiskäitumised

0

Isasuguelundid – organa genitalia masculina.

Veterinaarne histoloogia

0

Isasõisikud on kollakad kuni sügavpunased.

Harilik ebatsuuga

0

Isasloomal on saba kitsam kui emasloomal.

Mereannid

0

Isastel 45 - 52 cm, emastel 3 cm madalam.

Koeratõud

0

Isas - ja emasurvad on eri puudel.

Puude ja põõsaste ettekande jutt

0

Isas - ja emasgameedi ühinemine.

Botaanika (süstemaatika)

0

Isas - ja 5-6-aastaseid emaskalu.

Vikerforell ja austrid

0

Isaslindudel on lisaks veel punane kukal.

Paigalinnud

0

Isassuguhormooniks on testosteroon seksageenid.

Endokriinnäärmed e. sisenõrenäärmed

0

Isassugurakud – spermid (spermatosoidid)

Bioloogia eksam 2011 + vastused

0

Isastel loomadel on hais vängem kui emastel.

Tuhkur

0

Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid.

Hall lepp

0

Isas - ja emasõied ühel taimel

Õie ehitus

0

Isaslindudel on seemnesarjad paarilised.

Linnukasvatus

0

Isas - ja emaslind on sarnased.

Linnud, powerpoint

0

Isaskonnal on häälitsemise võime.

Kahepaiksed ja roomajad

0

Isaslind on ka emaslinnust suurem.

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

0

Isaslõvi möire on madal ja hirmuäratav.

Lõvi - referaat

0

Isasvutid on mõnevõrra kergemad.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

-1

Isasuguorganid – Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.

Morfoloogia eksam

-1

Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg.

KAELKIRJAKUD

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti