Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Hingamissagedus on 40/min, EKG näitab üksikute ekstrasüstolitega siinustahhükardiat sagedusega 140/min, O2 andmisel on saturatsioon 85%. Teie kolleegi andmetel on vererõhk 180/80mm/Hg. Pärast edukat veeni kanüleerimist ja aeglaselt tilkuvat 0,9% NaCl-lahuse infusiooni ühendamist teete patsiendile põhjaliku läbivaatuse: kaelaveenid on normis, auskultatsiooniga teete mõlemas kopsus kindlaks vilinad ja räginad.
Hingamisahel –  mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb  ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O  molekulideks Makroergiline ühend – madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia  salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP,  CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt.
Hingamisteed – bronhiit, kopsuvähk • Vereringeelundid – vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) • Seedeorganid – mao talitlushäired, maohaavand • Suuõõs – paradontoos, suuõõne vähk • Nahk – kiire vananemine, jumetus • Suguorganid – viljatus, impotentsus • Inimloode – enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis • Psüühika – sõltuvus • Tervisekaotus – lühendab eeldatavat eluiga
Hingamiselundid – helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine • Fonatsioonielundid – hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine • Häälduselundid – häälikute moodustamine
Hingamiselundkond – elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada
Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema • Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) • Temperatuuri regulatsioon • Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine.
Hingamis - , veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; Piklikaju funkts: *aju ja seljaaju integreeriv funkts *tasakaalu ja koordinatsiooni regul *hingamise reflektoorne regul *südame talitluse reflektoorne regul *vererõhu reflektoorne regul *neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regul.
Hingamisahel - mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H 2O molekulideks. Makroenergiline ühend-madalamolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides.
Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH 2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glükolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides.
Hingamisgaasid – teistest peajagu ees olev kõige kasutatavam hingamisgaas sportsukeldujatel on õhk (suruõhk). Kuid selles valdkonnas kasutatakse ka teisi õhusegusid (gaasiseguga sukeldumine). Iga hingatavat gaasi või iga gaasisegu saab kasutada vaid kuni teatud kindla sügavuseni. Sellest allpool tekivad mürgitusilmingud.
Hingamissageduse muutused – • Düspnoe- hingeldus • Apnoe-hingamisseiskus • Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt • Hüpoksia-hapnikuvaegus veres • Hüperkapnia-CO2 liig veres • Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi.
Hingamisteede kaitseks on kiirabi töötajatel üldjuhul kasutada respiraator või gaasimask koos filtriga. Päästetöötajad saavad neile kahele lisaks kasutada ka suruõhu hingamisaparaate, mida testitakse kord aastas, mille tööaeg on piiratud õhutagavaraga balloonis ning mille kasutamine nõuab eriväljaõpet.
Hingamiskoti kohta on erakorralises meditsiinis laialdaselt kasutusel ambukoti mõiste (AMBU firma oli esimese hingamiskoti tootja). Näidustused:  hingamisseiskus (põhjuseks vereringeseiskus, mürgistus, pikaaegne hingamisteede kokkuvaje teadvusetuse korral, võõrkeha),  hüpoventilatsioon.
Hingamisahel - reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides - tulemina vabaneb NADH küljest H-aatom, mis liitub O2 ‘ga  tekib H2O - protsessi käigus vabaneb energia, mida kasutatakse ATP sünteesiks - kogu rakuhingamise ‘mõte’ on ATP sünteesiks vajaliku energia tekitamine
Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes.
Hingamispuudulikkuse tunnusteks on (vt tabel 5): • kui lapsel esineb tahhüpnoe • nahk on tsüanootiline; • esinevad inspiratoorsed sissetõmbed (kui laps hingab sisse, tõmbuvad roidevahemikud ja/või sternumi alumine osa sisse); • ninatiivahingamine igal sissehingamisel.
Hingamismahust – Rahuolek 10 -18 – Sissehingamismaht • Lastel 20 -30 – Väljahingamismaht • Väikelastel 30 – 40 • Vastsündinud 40 -50 • Rahuolek 500 – 600 ml • Kehaline töö (sõltub organismi O2 vajadusest – max VC
Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv? Selle üle, mida oksüdeeritakse, saab otsustada oksüsatsioonireakts-d tek CO2 ja kasut O2 suhte põhjal – respiratoorne kvotsient e hingamissuhtarv (RQ=VCO2/VO2). Süsivesikute oksüdatsioonil RQ=1,00
Hingamisfunktsioon - nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon – energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk.
Hingamisteed – bronhiit, kopsuvähk • Vereringeelundid – vererõhu tõus, pulsi Click to edit Master text styles kiirenemine, Second level Third level • Seedeorganid – mao Fourth level talitlushäired, Fifth level
Hingamiskeskus – hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine – rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja
Hingamisaparaat — vabade hingamisteede käsitlus hingamise abilihased — hingamishäired-düspnoe hingamise minutimaht — vabade hingamisteede käsitlus hingamise seiskumine — taaselustamine kliinilisest surmast
Hingamisahel – mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H20 molekulideks.
Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis. Ta kujutab endast närvirakkude kogumikku, millest suurem osa paikneb piklikus ajus, aga osa neuroneid on ka sillas ja keskajus.
Hingamiselund -  Organismi Elutegevuseks vajalik energia saadakse ainete kond varustamine (rasvad, süsivesikud jt) oksüdeerumisel, millega hapnikuga kaasneb süsihappegaasi teke.
Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O). Selle käigus salvestatud energiat saab kasutada teistes elutegevusprotsessides.
Hingamisteed on avatud, hingamine efektiivne, saturatsioon (täpsusta).  RR ja pulsisagedus püsivad piirides (määratle).  Haige on orienteeritud oma isikus, kohas ja ajas.
Hingamissagedus on puhkehetkel tavaliselt 12-16 korda minutis, hingamissagedus võib puhkeolekus aeglustuda 6 korrani, kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani minutis.
Hingamis - , neelamis-, köha-, aevastusrefleksid), kus on vaja mitmeid aferentseid süsteeme omavahel koordineerida; 4)osavõtt tugi-ja sihtmotoorika reguleerimisest.
Hingamisraskused on väga ohtlik märk Kui lapsed esinevad need sümptomid, tuleb ta kiiremas korras toimetada haiglasse, sest see haigustüvi võib tappa lapse 12-24 tunniga.
Hingamisahel – hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestel. Eespool saadud 12 NAHD2 molekulide arvelt sünteesitakse 36 ATP-d. Villu
Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk.
Hingamisteid või - puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu- protees, toidupalad, närimiskumm, desse.
Hingamis - , eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine.
Hingamise peatamine – kontrollsihtimise ja päästikule vajutamise ajal hingamine peatatakse, ennem seda hingatakse rahulikult: lask peab järgnema 5 sekundi jooksul.
Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud.
Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele.
Hingamispuudulikkusega kok - i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrval teiseks efektiivselt elulemust parandavaks ravivõtteks.
Hingamisahel – mitokondri sisemembraanide Karikloode (gastrula) – enamiku loomade (ka harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees.
Hingamisahel - mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees.
Hingamise peatamine – kontroll­ sihtimise ja päästikule vajutamise 1. Keskendumine – mõeldakse ai- ajal hingamine peatatakse, enne nult lasu sooritamisele.
Hingamisprotsessil on 3 etappi: 1. etapp (glükolüüs) toimub raku tsütoplasmas, 2. etapp (tsitraaditsükkel) ja 3. etapp (hingamisahel) toimuvad mitokondrites.
Hingamisaparaat — vabade hingamisteede käsitlus hingamise abilihased — hingamishäired-düspnoe hingamise minutimaht — vabade hingamisteede käsitlus
Hingamisahela komponentideks on dehüdrogenaasid (NAD-, FMN-, FAD- ja CoQ- dehüdrogenaasid), tsütokroomid (cytFe3+, cytFe2+), koensüüm Q ja raud-väävel tsentrid.
Hingamistüüp – suurte söödakoguste piimaks ümbertöötlemine nõuab suuri hapniku koguseid ja eeldab ka suurte süsihappegaasikoguste eemaldamist.
Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (V T). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht.
Hingamisseadmetega sukeldumine – sukelduja hingab vee all rõhu all olevat gaasi, millega teda varustatakse kas rõhuga balloonist või pinnalt rõhkvooliku kaudu.
Hingamisahela reaktsioonid – kogu protsessi 2 ADP + Pi 2 ATP käigus tekkinud energia salvestatakse ATP-sse; toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.
Hingamis - oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama.
Hingamisahela reaktsioonid – toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja NADH2 energia arvel saab sünteesida ATP molekule.
Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg).
Hingamisteede kaitse on esmatähtis, töötades suletud alal, nagu nt saasteärastuspunktis, mis asub telgis; kiirabiautodes ja meditsiinipunktides.
Hingamissagedus sõltub - vanusest, füüsilisest aktiivsusest, välistest tingimustest (õhu koostis, rõhk), vaimsest seisundist (une ajal, stress).
Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud.
Hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved ning enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud ning arenevad käelabad.
Hingamis – varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne – moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku.
Hingamisregulatsioon - piklik aju saadab signaari rindmikule ja diafragma lihastele.Signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape.
Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis. Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks.
Hingamisteede kahjustused - gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused).
Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244
Hingamis - , südametalitluse, tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine jm) keskused.
Hingamisahela reaktsioonid - 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) → 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel.
Hingamiselundid on kopsud, trahheed, lõpused, ning mõned selgrootud hingavad ka kehapinnaga, see hingamisviis on kõige lihtsam.
Hingamisregioonis on õhu puhastamiseks ja veeauruga küllastamiseks mõeldud ripsepiteel koos lima produtseerivate karikrakkudega.
Hingamispäev – sabat – algas juutidel reede õhtul päikese loojanguga ja kestis laupäeva õhtuse päikese loojanguni.
Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred.
Hingamisteede kaudu - orgaanilised lahustid, mis võivad olla aju- ning närvikahjustuste, hingamisteede vaevuste põhjuseks.
Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja ainevahetuse lõppsaadusena tekkinud süsihappegaasi eemaldamine.
Hingamistüüpi on piimaveised. Roiete suur vahe ja nende tahapoole viltuse asetuse tõttu on loomadel pikk rinnakorv.
Hingamishäiretega on tõepoolest ülekaalus mehed ja lihtsalt unetuseprobleemiga jõuavad arsti juurde enamasti naised.
Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees.
Hingamissagedus - TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin.
Hingamisorganid on ninaõõs (cavum nasi), ninaneel (pharynx), kõri (laryngx), trahhea (trachea), kops (pulmo).
Hingamis arütmia – sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb), väljahingamisel aga aeglustub.
Hingamiskott demand - ventiili või reservuaariga ja 15 l/min O2 – parem oleks kunstliku hingamise aparaadiga.
Hingamistoruga sukeldumine – sukelduja ujub enamasti napilt veepinna all ja hingab õhku 30 kuni 35 cm pikast torust.
Hingamise ajal on häälepilu laienenud, kõnelemise ajal aga häälekurdude pingutatuse tõttu ahenenud.
Hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2) CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1) CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2)
Hingamissüsteemiga on ühenduses teised funktsioonid: haistmine (ninaõõnes) ja hääle tekitamine (kõri).
Hingamisteed - kõige rohkem ülemistes hingmisteedes(mikro, streptokokid).kõiki mikroobe mis õhus.
Hingamis - ja vereringeelundeid, staatilise puhul väsivad lihased juba 15-20 sekundi pärast.
Hingamiselundkond - ( ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsud) gaasivahetus toimub kopsudes.
Hingamiselundkond - kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest.
Hingamis - või südamepuudulikkusest tingitud madal aju oksügenisatsioon kooma tekkimiseni.
Hingamiselundid - Vihmaussil talitleb hingamiselundina nahk, milles on tihe veresoonte võrgustik.
Hingamis - , südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused.
Hingamisteid – nina, kurku, bronhe ja mistõttu tuleb vaktsiini igal aastal harvem ka kopse.
Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini.
Hingamiseks nimetatakse protsessi, kus glükoosi lagundamisel hapniku abil saadakse energia.
Hingamissagedus on normaalne, kaelaarteri pulss tundub katsumisel löövat normaalse sagedusega.
Hingamissagedus - 16-18 korda minutis Gaasivahetus kopsudes toimub alveoolides e kopsusompudes.
Hingamiseks on lükata lõug ja suu veest välja ajal, mil käed on jõudnud reite juurde.
Hingamismehaanika — hingamiselundid hingamistsükli ajasuhe — vabade hingamisteede käsitlus
Hingamiskeskus on väga tundlik vere CO2 muutuste suhtes, O2 muutuste suhtes vähem tundlik.
Hingamisteede kaudu - gaasid ja benseen, tolueen, metanool, anesteetikud, CCl4. Kaladel lõpused.
Hingamisfaasid on ühepikkused, rahulikus rütmis vahetatakse kopsudest sisse-välja õhku.
Hingamisteed – ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu
Hingamise regulatsioon - Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas.
Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk.
Hingamise saaduseks on vesi. 4) Kuidas jaotatakse süsivesikud ehk sahhariidid? Tooge näited.
Hingamiselundkond - selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud.
Hingamispäev - iisraellaste usundis iganädalane puhkepäev, mil ei tohtinud töötada.
Hingamisrütmile vastavalt – selle rütm on tekkinud erinevatel põhimõtetel, taju ja märka seda.
Hingamiselundkond — Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, kopsud, kaks peamist bronhi.
Hingamisruumi olemasolu - kui kaheldakse tunnete ehtsuses ja sügavuses, palutakse endale aega.
Hingamissügavus — sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul.
Hingamisahela võtmereaktsioon – hapniku taandumist veeks: O2 + 4H→2 H2O O2 + 4H+ + 4 e- →2 H2O
Hingamiselundid - kopsud,õhukotid, vereringe-kopsu ja südame, kehasiseneviljastamine
Hingamisorganid – organa respiratoria Teostavad looma välise hingamise funktsiooni.
Hingamisprotsess on oma olemuselt substraadi hapendamine, kus bakterid saavad energiat.
Hingamissagedus — jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb.
Hingamis - ja seedeorganite limaskestade vigastused, • vitamiin C defitsiit.
Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine.
Hingamiselund - lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel).
Hingamislainete vahel on patsiendil võimalus spontaanseks hingamiseks (CPAP). Etteantavad
Hingamisahel – NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule.
Hingamise hindamine on raskendatud halva valgustuse ja tugeva ümbritseva müra korral.
Hingamiskeskus – närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi.
Hingamismaht – HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht.
Hingamismaht hm on 1 tsükli jooksul sisse/välja hingatav: 0,5 liitrit puhkeolekus
Hingamise tempo on kiirenenud, saades siiski normaalselt ilma pausideta rääkida.
Hingamismaht on ühes hingamistsüklis sisse- või väljahingatud õhu ruumala.
Hingamisteede põletus on tõsine riskitegur ning tihtipeale lisab patsiendile surmaohtu.
Hingamistehnika on väga tähtis, et tunda end mugavalt ja vabastada end pingest.
Hingamisteed - ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid.
Hingamis - hingavad läbi kogu hingavad läbi kogu kehapinna, kehapinna.
Hingamismaht - on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk
Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem.
Hingamiseks on vajalikud ka trahheed, mis viivad õhu siseelundite juurde.
Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest.
Hingamis - ja vereringeelundid Ülemised hingamisteed on väga kitsad.
Hingamis - , ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne.
Hingamis - ja südameseiskuse korral alusta viivitamatult elustamist.
Hingamispäeva ehk meie mõistes pühapäeva, tähistavad nemad laupäeval.
Hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum.
Hingamistüüp - PIIMAVEISED 2. Seedetüüp-LIHAVEISED 3. Vahepealne tüüp
Hingamiskeskus - piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
Hingamisliigutused on ühtlaselt rahulikud ja korduvad ühtlaste vaheaegadega.
Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakestel - Sisse NADH2, tekib H2O
Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.
Hingamiskeskus - hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus, mis asub peaajus.
Hingamisahel - ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend
Hingamiselundite refleksideks on köharefleks, aevastusrefleks, luksumine ja haigutus.
Hingamisjuur on pealt kaetud korgiga, milles asuvad väikesed lõved.
Hingamiselundid – hääle tekitamine ja vajaliku õhuvoolu tagamine.
Hingamis - , südametalitluse ning kaitsereflekside keskused.
Hingamisahel - toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes.
Hingamismaht - ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht
Hingamisteena on neel alati avatud, välja arvatud neelamise ajal.
Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud.
Hingamisahela reaksioonid - toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestel.
Hingamisahel - Reaktsioonid toimuvad mitokondrite harjakestes.
Hingamise regulatsioon – Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas.
Hingamissagedus - inimese hingamissagedus on 12-14 korda minutis.
Hingamisahela reaktsioonid – toimuvad motokondri harjakeste membraanidel.
Hingamise regulatsioon - Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel.
Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid.
Hingamiseks on paljudest lehtedest koosnevad raamatkopsud.
Hingamisharjutused on üks meelte rahustamise paremaid vahendeid.
Hingamiskeskusel on keskne juhtiv osa hingamise regulatsioonis.
Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed.
Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops.
Hingamisteed –  kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria
Hingamis - või südamehaiguste käes kannatajatele.
Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused.
Hingamiskaod on väiksemad, kui päikeselembeliste omad.
Hingamisteedeks nimetatakse õhu liikumise teid organismis.
Hingamises – hingamise kiirenemine vi aeglustumine.
Hingamis - ja vereringeelundid on vähem arenenud.
Hingamis - ja seedeelundkonna ning silmade areng.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamistakistus — vabade hingamisteede käsitlus hingamisteede käsitlus — taaselustamine kliinilisest surmast hingamisteede sulgus — hingamishäired-düspnoe; taaselustamine kliinilisest surmast hingamistoruga sukeldumine — veega seotud õnnetused
Hingamisteed - kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria.
Hingamis - ja ringeelundid lameussidel puuduvad.
Hingamiselundkond – elundkond, mis tagab gaasivahetuse.
Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga.
Hingamispäeval on keelatud töö tegemine, reisimine.
Hingamistüüp – intensiivse ainevahetusega tüüp.
Hingamispäeval on kindel vahemaa mida tohib läbida.
Hingamistsüklite arv on täiskasvanul 12-16 korda minutis.
Hingamis - RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED
Hingamissubstraadiks on kudedes energeetilised varuained.
Hingamisahel – on elektronide transpordi ahel.
Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees.
Hingamisoraganid – Hobune hingab sõõrmete kaudu.
Hingamisraskused on ka hingamispuudulikkuse märgid.
Hingamissagedus on normaalsest sagedasem hingamine.
Hingamissagedus – hingamisliigutuste arv minutis.
Hingamis - või tunne lämmatava (düspnoe)
Hingamiselundid – ehitus ja iseärasused lastel.
Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga.
Hingamisrütm — hingamissageduse regulaarsus.
Hingamis - ja vereringekeskuse pärsitus.
Hingamisagedus - hingamisliigutuste arv minutis
Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus.
Hingamiselundkond – varustab organismi hapnikuga
Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju.
Hingamis - krampe, halvatuse ja surma.
Hingamisarütmia on ilmekas noortel inimestel.
Hingamisteed –  viiruslik nohu, gripp
Hingamiselnudkond – Hingavad difusiooni teel
Hingamishäired - kael ei liigu normaalselt;
Hingamisteed – bronhiit, kopsuvähk
Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed.
Hingamisteed - algavad ninaõõnega.
Hingamisteed - viiruslik nohu, gripp
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamiskiirus on aga omakorda otseses sõltuvuses ümbritseva õhu ja produkti enese temperatuurist. Kõige parem on kui aiasaaduste temperatuur koristamise hetkel erineks võimlikult vähe optimaalsest säilitustemperatuurist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamissüsteem - kopsud, hingamisteed Gaaside vahetus vere ja väliskeskkonna vahel, PH-regulatsioon.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamisgaasid — veega seotud õnnetused hingamisgaasiemboolia (AGE) — veega seotud õnnetused
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamissagedus on üle 25/min. Näete, kuidas poiss iga hingetõmbe ajal pingutab, et õhku saada.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamiselundid – ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamismaht – õhuhulk, mis jõuab kopsudesse ühe sisse- ja väljahingamisega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamislihased - roietevahelised lihased + diafragma.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Hingamismask - poolmask või täismask;
Vote UP
-3
Vote DOWN
Hingamissagedus - sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel Inspiratoorne reservmaht- pärast tavalist sissehingamist täiendavalt sissehingatud maksimaalne õhu maht Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht
Vote UP
-2
Vote DOWN
Hingamisseiskus – kõik üledoosi saanud isikud surevad hingamisseskuse tõttu.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun