Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Filmikunst on ühiskonda mõne võrra paremuse poole aidanud, sest inimesed võtavad ju õppust kõigest mida nad oma silmadega näevad.
Filmi mõte on välja tuua, kuidas orjuseks saab nimetada iga sõltuvust või sõltuvussuhet. Filmis on välja toodud mitmeid mõtteid ning väljendatud erinevaid probleeme. Minu arvates on kõige olulisem see mõte, mis võrdleb 19.sajandit tänapäeva, 21.sajandiga. Me oleme tänapäeval kõik orjad, kas ühel või teisel viisil. See film toob meid maa peale ning annab mõista, et kuigi me arvame, et me pole orjad, kuid siiski oleme.
Film on välise sekkumise poolt haavatavam kui teised meediakanalid ja film võib olla konformistlikku .surve objektiks, kuna mängus on niivõrd suur kapital Kolm pöördepunkti filmiajaloos on filmitööstuse ja filmikultuuri amerikaniseerumine I MS järgsetel .aastatel , televisiooni tulek ja filmi eraldumine kinost TV võttis ära suure auditooriumi filmist – jättes alles peamiselt noorema publiku
Film on väga tõsieluline ja räägib ka sellest, kuidas inimesed suhtuvad erivajadustega inimestesse. Minu arvates pole selles filmis midagi ilustatud, kõik on nii nagu tegelikus elus ka on. Erivajadustega inimesed on tihtipeale väga hea iseloomuga ja sõbralikud, kuid paljud ei taha nendega tegemist teha tänu nende puudele või siis välimusele.
Film project – jäädvustas peale tseremooniate veel seda, kuidas kaevandus inimeste ellu tungib (sinna piirkonda ehitati mingi kaevandus). Subtiitrite eelis on see, et filmitavatele andis see nö hääle, oma sõnadega anda edasi seda, mida nad tunnevad), dubleerimine juba vahendab sellist värki.
Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõškin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogožin), Ain Lutsepp (kindral Japantšin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas.
Film on ehitatud üles kolme naise, hotellihoidja ning helilooja sekretäri Schindleri vestlustena, kus viimane peab välja selgitama Beethoveni igavese armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma.
Filmikompaniile sisse on näitlemise juures mõistsin, et tegelikult on tõi." eneseväljenduse paljudel siiski veel "Kas te olete oma eluga võimalus, mis mul raskem elu ja ma loodan täiesti rahul?" kontoritöö juures veel kunagi oma emaga Pr. Collins: "Hetkel olen arvatavasti puuduks.
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv ja dramatiseeriv komponent, mille eesmärgiks on rikastada filmielamust ja juhtida vaataja emotsionaalselt läbi loo. Tuletades meelde mõnd filmi, hakkab sageli kõrvus kõlama üks või teine iseloomulik tunnusmeloodia.
Filmikunstis on Eesti alles uus ja noor nägu, kuid siiski suudab ka Eesti väga häid filme teha ning ka koostöö teiste filmigruppidega pole Eestlastele võõras ning võib ka öelda, et Eestis on tavaliseks saanud koostöö tegemine teiste riikide filmigruppidega.
Filmi režissöör on Dorian Supin ja film tuli kinodesse 27.august 2015. Arvo Pärt on väga andeks muusik ja ainukene helilooja Eestis, keda tunneb terve maailm. Arvo päridil on välja kujunenud isikupärane muusikastiil, mida ta nimetas Tintinnabuliks ehk kellukeseks.
Filmiloomingu puhul on asjad muidugi keerulisemad kui kirjanduse puhul, kuivõrd film on kollektiivne looming, autorikaitse subjekte on filmis vähemalt viis (mõnikord ka rohkem), ühe või teise kunstniku panus tervikteose loomisel raskesti mõõdetav.
Filmiarhiivi põhiülesandeks on üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide (edaspidi arhivaalid) kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine ning arhiivijärelevalve teostamine.
Filmi režissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil „Pygmalion“ ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima režissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad.
Film on esmakordne võimalus näha, milline olukord Iraagis pärast Saddami reziimi kukutamist ja operatsiooni Kõrbe Torm II valitseb; kuigi mõned kriitikud on maininud, et film on liiga kallutatud USA seisukohtade poole.
Filmi ekspositsiooniaeg on umbes aasta, kusjuures kasutatakse spetsiaalseid filtreid, mis lasevad läbi ainult ultraviolettkiirgust . Pärast sellist "võtet" asetatakse film baktereile sobivasse kasvukeskonda, kus spoorid arenema hakkavad.
Filmikultuuri on palju sisse toodud motiive sellest, kuidas tehnika vallutab maailma ning inimesed muutuvad samuti järjest enam robotiks või küborgiks kui jääb tavaliseks inimeseks, kellel on oma individuaalsed omadused.
Film on valminud 2006.aastal režissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses.
Filmi must - valgelisus muudab ta veel süngemaks ja melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi.
Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest.
Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist. Ideaalselt on omavahel põimitud tolleaegne poliitiline olukord ja eestlaste vaimne tahe saavutada vabadust.
Film on loodud, et näidata kuidas kadusid tummfilmid ja millist mõju see avaldas kuulsale tummfilmistaarile, et kuidas ühe kuulsuse elu muutub, kui mõeldakse välja midagi täiesti uut ja populaarset.
Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja silmades olulisemalt kõrgema määraga.
Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter.
Filmi tegevuspaigaks on suurlinn, lõpuks jõutakse kõrge korrusmaja katusele, kus katuse äärel esitab Caesar endale küsimuse: „Kas elu või surm?“ Palju kujutatakse inimest üksinduses – tema mõttemaailma.
Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, „Kevade“, „Uku aru“ Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3
Film on hea õpetus sellest, et puuetega inimesed on tegelikult täpselt samasugused nagu kõik teised ja neid ei tohiks nende puude tõttu erinevalt kohelda ning neisse üleolevalt suhtuda.
Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning tugeva psühholoogilise sisuga, mis tundub alguses keeruline mõista, kuid hoolsasti vaadates, hakkab vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama.
Filmist on tehtud kommenteeritud versiooniga DVD, kus antakse ülevaade filmi tegemisest ja põhjendatakse, miks üks või teine asi jäeti stsenaariumist välja või mis leidis tee sinna.
Filmide kasutamisel on otstarbekas nii enne kui ka peale filmi vaatamist teha arutelu ja analüüsida, mida antud filmist on õppida, millised on järeldused ja rakendamisvõimalused töökontekstis.
Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu
Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri.
Filmimaailm on väga kirju ja ilmselt leiutatakse ning täiustatakse seda veelgi, seega võib kinoskäik olla mõnus elamus ning argimured saavadki, kasvõi ajutiselt, unustatud.
Filmi vaadates on inimese eest kõik ära tehtud: tegelaste välimused, näoilmed, emotsioonid ja tegevuskohad on silme ees ning kujutlusvõimet ei pea seega absoluutselt kasutama.
Filmides on alati kujutatud sataniste isikutena, kes toovad oma rituaalide ajal ohvreid ja tegelevad inimeste piinamise ja tapmisega, panevad peale loitse, mis on hävitavad.
Filmitegijad on peale tulnud, kuid siiski tänapäeva populaarsemateks vesterniteks on kujunenud „Appaloosa“, „Deadwood“ ja „The Assassination of Jesse James…“. (5)
Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea.
Filmi tegemine on väga täpselt planeeritud projekt, pisidetailid panevad kokku just lavastus firmad (production company). Produtsendi tööks on palgata meeskond.
Filmide puhul on seda kerge märgata, “Viimne reliikvia” kirjeldab küll Eesti elu keskajal kuid selles peegeldub ka palju 1970. Eesti kohta, mil film valmis.
Film on vahepealne nähtus. Film kestab ajas, võrdlus jutustusega näib loomulik, kuid semiootik Christian Metz arvab, et see analoogia on lihtsustav.
Filmimuusika koosneb – muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja – helirežissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning
Film on uuenduslike eriefektide, heli ja apokalüptilise(maailmalõpu) teemaga, mis on hiljem mõjutanud katastroof-filme teemal looduse kättemaks.
Film on üsnagi hästi tehtud ning meenutab mulle Manoj Shyamalani filmi „Purunematu“, mille süžee on mõneti sarnane „Dorian Gray“ omaga.
Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi. Kavas on filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss Emajõe festival
Film on üleloomulik seoses Clara võimetega, kuid siiski realistlik, sest kajastab Tšiilis olevat elu ja olu. Riigipööret ja võimu muutmist.
Filmi põhimõttele on raske alguses pihta saada, sest peab tugevalt pühenema, mis oleks arvatavasti lihtsam raamatut lugedes, sest selleks kulub kauem aega.
Filmituna gümnaasiu - miklassides, käsitleb see tavapäraseid õpetajate poolt tõstatatud teemasid, mis puudutavad trotslikke õpilasi ja trotslikke klasse.
Filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks.
Film on välise sekkumise poolt haavatatam kui teised meediakanalid ja film võib rohkem olla surve objektiks, kuna mängus on suur kapital.
Filmi puhul on mitu lähenemisviisi sarnased antropoloogia töövõtetele (pikaajaline kohalolek, keele ära õppimine). Flaherty maksis neile.
Film on vändatud ka komöödiast „Suveöö unenägu”. Kuulus näitekirjanik William Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil.
Filmi režissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi.
Filmi sisu on sellest kuidas eestlastelt taheti ära võtta iseseisvus ning kasutada neid ära. Eestlasi tahtsid hävitada Liivi Ordulased.
Films based on Jay Ward creations, George of the Jungle and Dudley Do-Right although he did not reprise his role in the former's sequel.
Film on kronoloogiline ülevaade Mousekewitzite, juudi hiireperekonna elust ja põnevatest seiklustest Ameerikasse rändamisel.
Filmi esilinastus – 10. oktoober 2009 Osades - Taavi Eelmaa, Ravšana Kurkova, Rain Tolk, Tiina Tauraite, Raivo E. Tamm ja Katariina Lauk.
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada.
Film – Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas? neanderdallased 2. Kui pikad nad olid?
Filmides on vaja tugevaid ja ennast maksma panevaid tegelasi kuid reeglina on naised õrnemad ning mitte üldse nii tugevad.
Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust.
Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla.
Film on hea seepärast, et sa näed, millised tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad.
Film on ärgitab filosofeerima elu ja usu üle kasvõi näiteks siis, kui Antonius lausub, et usk on suur kannatus.
Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna.
Film on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse peamiselt tänu režissöör Lars von Trieri eksperimentaalfilmidele.
Filmiest on pärit legendaarne kaader, kus mertoorestist kerkiv tõmbetuul lennutab näitlejatari valge kleidi õhku.
Filmide register on arendatava infosüsteemi andmehoidla, kuhu salvestatakse süsteemi sisse ostetud filmidega seonduv info.
Film on alati konstrueeritud mingitest tükkidest, aga montaaziga kunai esitata päris ajalist-ruumilist suhet.
Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene.
Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi.
Filmi tegemine on väga suur töö. Selle tegemisel osaleb väga palju inimesi ning sellesse panustatakse samuti palju.
Filmitegijale on väga suur väljakutse proovida filmiga edasi anda sotsiaalseid ja ajalooliselt olulisi sündmuseid.
Film 50 - datel oli tugeva surve all, kunstiväärtusega filme ei loodud kuna kunstiväärtus oli väga nõrk.
Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini tänavad ja Hitleri punker.
Film on oma nime saanud samanimelise maali järgi , mida maalis hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer.
Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata.
Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista.
Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja.
Filmistsenaarium - iseseisev kirjandusteos; pooltoode, algmaterjal, millest rezissöör hakkab alles midagi looma.
Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk.
Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada.
Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest.
Film on ülesehitatud tema loomingule ja vihikule või märkmikule mida tema nimetas töövihikuks.
Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist.
Film on rõõmus ja kaasahaarav, kuid samas ka kohati kurb. Filmi kohta pole ühtegi halba sõna.
Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist on tumenemine võrdeline saadud doosiga.
Film on loodud 2010. aastal ja põhineb Mark Zuckerbergi elulool, režissöör on David Fincher.
Film - making is very expensive, even about 15 minutes long film can cost over 30,000 pounds to
Filmi peategelane on Minna. Minna on kena ja hakkaja, kes palke koorides jääb silma Keldriaugu peremehele.
Filmi muusika on komposeeritud Harry Gregson-Williamsi poolt, kes on inglise helilooja ning dirigent.
Film on kokku umbes 7 tundi pikk, sisaldab tuhandeid näitlejaid ja 120 000 lisanäitlejat.
Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast.
Film on raamatust erinev, kuid see võib-olla kuna on tahetud teha lugu tänapäevasemaks.
Filmianalüüs on sotsioloogiakursuse kohustuslik grupitöö, mis koostatakse iseseisva kodutööna.
Filmi režissööriks on Lena Koppel, kes on sündinud Rootsis ning õppinud filmi Berliinis ja Zürichis.
Film kinolinal on teatavasti liikuvad pildid – pildid, mis ajas kiiresti järgnevad üksteisele.
Filmi seanss on reaalselt pihta hakanud (reklaamide näitamine enne filmi algust on lõpetatud).
Filmides on igasugu lahedat tehnikat, siis selles mitte, tavalised kopad ja kahtlased autod.
Film - makers from all over the world have used the beautiful landscape of the island.
Filmi peategelasteks on Clint Eastwood, Lee Van Cleef ja Eli Wallach, režissööriks on Sergio Leone.
Filmile on teosest tehtud ka mitmeid näidendeid, raadiokuuldemänge ning isegi muusikal.
Filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist
Filmi režissöör on David Fincher ja peaosades Brad Pitt, Edward Norton ja Helena Bonham Carter.
Filmi režissöör on Veiko Õunpuu, kunagine maalikunstnik, esseist, produtsent ja hevikitarrist.
Filmi ülesehitus on põhjalik, kõik on väga hästi läbi mõeldud ja loogilises järjekorras.
Film on the streets, how they are coming from factorys and called this actuality.
Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid.
Film on toodetud USA’s , valminud 2000 aastal ning kestab 1 tund ja 2 minutit.
Filmist on võimalik välja tuua erineval positsioonil olevaid sotsiaalseid gruppe.
Filmi alguses on Salieri hullumajas ja proovib enesetappu teha, kuid see ebaõnnestub.
Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi.
Filmi keskmes on teismeline noormees Donnie ja tema pere ning nendevahelised suhted.
Filmi üldmuljed on head kuna see konkreetne film erineb oluliselt teistest filmidest.
Filmikaader - üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist
Film on nii isiklik kui vaatlev/ühiskondlik. VIDEO KUI POLIITILINE RELV
Filmile on iseloomulik erinevate tegevuspaikade näitamine samal ajahetkel.
Filmiloolisesse konteksti – võrrelda või vastandada mõne filmiloo kuruse raames vaadatud
Film on kasutusel seansil, millal mingi konkreetne kinosaal on seansiks
Filmikunstis on võimalik esitada selliseid „võimatuid“ reaalsuse aspekte.
Film on tehtud Eduard Bornhöhe raamatu „Kuulsuse narrid“ ainetel.
Film on kunstiteos, millel on tihti vähe ühist argise tegelikkusega.
Filmi iseloomustades on kõlanud tihti lause, et see on ilus ajalooline film noortele.
Filmil on propaganda tähendus: lülitab inimese mõttemaailma välja.
Film on kindlasti õpetlik nii mõttelt kui ka ajalooliselt sisult.
Film on valminud ja seda hakatakse kinodes näitamiseks reklaamima.
Filmindussõnavara ilu - ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest
Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire.
Film on jagatud neljaks osaks, algab kevadega ja lõppeb talvega.
Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele.
Film on vürtsitatud naljakate ja humoorikate inglise naljadega.
Film on valminud aastal 1964 ja režissööriks on George Cukor.
Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid.
Filmi režissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag.
Film on keskendunud mehelikule võitlusele, raamat armastusee.
Filmianalüüs on ühes peatükis, mis on jagatud kaheks alampeatükiks.
Filmi aluseks on Sass Henno teos ning filmi pealkiri on Esimene arest.
Filmist on kadunud komejanditegemine, mis jutustuses on tähtis.
Filmitegijad - Režissöörid: http://www.efis.ee/ (vaadatud november
Film on 1 minut ja 40 sekundit pikk ja sisaldab 700 kaadrit.
Film on 51 minutit pikk ega mahu tervikuna ühte koolitundi.
Filmitööstus on karm äri. avatumaks inimeseks, seda väga soovinud.
Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal.
Filmimuusika koosneb - muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest.
Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel.
Film on kestnud ettenähtud aja ja jõudnud subtiitriteni.
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element.
Film on väga paeluv ja ootamatu ning mitte ettearvatav.
Filmikunst - 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli.
Film on konstrueeritud, näidatakse kahte ajatasandit.
Filmi analüüs – Ludwig van Beethoven „Keelatud armastus“
Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat.
Film on Lasnamäe vilm, kuid romaan on Mustamäest.
Film on päris täpselt romaani järgi kirjutatud.
Filmitegija on tagashoidlikum ja sekkub filmi ise vähem.
Filmi põhiideeks on kaks inimest, kes teineteist täiendavad.
Filmidel on inimestele nii halvad mõjud kui ka head.
Film on katse esitada poeesiat visuaalsel kujul.
Film on Filmi võib kasutada loodud seanssidel.
Film on väga kaasahaarav ja põneva süžeega.
Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele.
Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad filmid.
Filmimis - päev võib kesta nt 48 tundi järjest.
Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti.
Film on minu arvates heaks õppematerjaliks.
Filmi lõpus on ka vesternile omane duell, kus parim
Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat.
Film on valminud Sass Henno romaani järgi.
Film on tehtud samanimelise romaani järgi.
Filmikunst on saanud meie elu lahutamatuks osaks.
Film on algusest lõpuni väga huvitav.
Film on tehtud Homerose eepose "Ilias"
Film on linastunud enam kui 80 riigis.
Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika.
Filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi.
Filmides on muusikal väga tähtis roll.
Film on tehtud Vabadussõja alusel.
Film on võitnud mitmeid auhindu.
Filmi keskmeks on perekond emast ja pojast.
Filmidel on oma elu ja oma väärtus.
Filme on toodetud juba sajandeid.
Film on tehtud raamatu põhjal.
Film - Issõ. Tallinn: Valgus.
Filmi režissöör on inglane Oliver Parker.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun