Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Faehlmannil on olnud see mõte üsna vara, loomise idee võis olla juba enne „Kalevalat”. 1839 pidas Faehlmann ÕESis ettekande “Muinaslugusid”:  räägib Kalewiidist – hiid-Kalevist. On seesama lugu, kus üks mees pidi maskeeruma jne. Esitab sisuliselt valmis eepose, loo, kust tunneme ära suure osa tulevasest struktuurist.
Faehlmanni kalevipoja - ainelise töö jätkaja ja eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” looja (ilmus tervikuna esmakordselt 1857 – 1861 ÕES-i toimetistes). See on eesti rahvuskirjanduse esindustekst, mida on tervikuna tõlgitud saksa, ungari, läti, vene, soome, tšehhi, leedu, inglise, rootsi ja prantsuse keelde.
Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust – oodi ´´Suur on, Jumal, su ramm´´ ja värssdialoogi ´´Piibu jutt´´. ´´Piibu jutus´´ mõtisklevad kaks sõpra Jaan ja Mihkel maise õnne ja elu kaduvuse üle. Ta kirjutas ka kümmekond epigrammi.
Faehlmanni jutu - ja luulelooming moodustab XIX sajandi esimese poole eesti kirjanduse kunstiväärtuslikuma osa. „Kalevipoja“ kirjutamise algatus ja müüdid on esimesi katseid kasutada rahvaluule rikkusi kirjandusliku algmaterjalina.
Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. Eesti rahvaluule väljapaistvate näidetena hinnati neid müüte väga kõrgelt välismaal.
Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. 1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmanni - Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve-sõjahüüuna “Taara, avita!”, siit ka Taara-nimeline jumal.
Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule.
Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas.
Faehlmanni –  ja  Fr.R.Kreutzwaldiga. • 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli  esimeseks soome keele ja kirjanduse  professoriks.
Faehlmann – esimestest eesti haritlastest, estofiil, ülikooli eesti keele lektor, tema eestvedamisel loodi 1838 Õpetatud Eesti Selts.
Faehlmann on kirjutanud väga palju ja väga erinevaid kirjutisi alates üksikutest luuletustest kuni proosade ja kunstmuistenditeni.
Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta inimest laiskuse, hooletuse ja teiste pahede eest.
Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks.
Faehlmanni - Kreutzwaldi ühistegevusena rahvaluule baasil, mida oli kogutud ja kirjanduslikult töödeldud.
Faehlmanni müüdid - Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid.
Faehlmann – juba ülikoolis arstiks õppides koondas enda ümber eesti tudengite sõpruskonna.
Faehlmann –  ülikooli eesti keele lektor J.Köler – maalikunstnik P.Karell – arst
Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut.
Faehlmann – arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja
Faehlmann on kirjutanud oode, valme, lühijutte, müüte ja kogunud Kalevipoja aineid.
Faehlmann - oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid.
Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES.
Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus.
Faehlmann on eepose eeltööde juures olnud oluline isik – ettevalmistav persoon.
Faehlmanni kunstmuistendid – panid aluse rahvusmütoloogiale, Vanemuine ja Ilmarine, Endla järv.
Faehlmann – õppis ülikoolis arstiks; hiljem sai temast eesti keele lektor.
Faehlmann on kõige pessimistlikum, on veidi närviline inimene.
Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja kirjutatud kalendrite tarbeks.
Faehlmann - http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert
Faehlmann – Sai TÜ eestikeele lektoriks.
Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule.
Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun