Elektron mõiste | Sõnu seletav sõnastik

2

Elektronkate – aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) – ühe aatomi mass aatommassiühikutes

Keemia mõisted

1

Elektronegatiivsus - suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab.

Keemia mõisted

0

Elektronika - ploki poolt juhitud sünkroonmootor Kütuse element – Fuel Cell Kütuseelemendid on vastavalt töötemperatuurile: 1. madaltemperatuursed (kuni 80 °C), 2. keskmise- (kuni 500 °C) ja 3. kõrgtemperatuursed (600–1200 °C) Vastavalt tööprintsiibile ja elektrolüüdi keemilisele koostisele on tänapäeva kütuseelemendid jaotatavad neljaks põhitüübiks: 4. polümeerelektrolüütmembraaniga kütuseelement

Fuel Cell - kasutus autodel - väikelaevadel

0

Elektroni energia on seda suurem, mida suurem on – kvantarvudesaame tuuma ümber tiirlevast üksikust elektronist Kokkuvõttes summa n+l järgneva pildi: 3. – Aatomis ei saaväljas kaht elektroni, millel oleks Sümmeetrilises olla määrab energiataseme paar n,s – samasugune kvantarvude nelik (Pauli keeluprintsiip) ebasümmeetrilises kolmik n,l,s ja – välise (magnet)välja olemasolul kogu nelik n,l,m,s

Aatomi- ja tuumafüüsika

0

Elektronegatiivsuse faktor - mida elektropositiivsem on üks ja elektronegatiivsem on teine element, seda suurem on võimalus, et toimub intermetalse ühendi moodustumine, selle asemel, et moodustuks tahke lahus; • asendatava ja asendava aatomi valents - kui kõik muud faktorid on samad, siis suurema valentsiga metall lahustub põhiaines paremini kui asendatavast elemendist väiksema valentsiga metall;

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Elektronkordistit nimetatakse fotokordistiks. Sisuliselt on tegemist fotorakuga, mille fotokatoodi poolt emiteeritud primaarelektronid kiirenduspinge mõjul löövad dünoodideks nimetatud abikatoodidest välja uusi elektrone, nii et elektronide voog laviinitaoliselt võimendub (kuni 100 miljonit korda e. 160 dB). Seadis leiab ka praegu kasutust, näiteks teadusotstarbelises mõõtetehnikas.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Elektronkihtidel on alakihid  S-alakiht  P-alakiht  D-alakiht  F-alakiht S-alakiht  Esimene  Kõige madalama energiaga  Sisaldab vaid üht s- orbitaali P-alakiht  Järgneb s-alakihile  Energia kõrgem kui s-alakihil  Sisaldab kolme p- orbitaali  porbitaalid paiknevad omavahel  risti (x, y ja ztelge

Tänapäeva aatomimudel

0

Elektronkate – aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht – kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik.

KEEMIA PÕHIMÕISTED

0

Elektron – laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Elektronide liikumiskiirused on üldiselt küllalt suured, kuid tingituna elektrivälja puudumisest baasis liiguvad nad seal difusioonselt (korrapäratult) ja eri laengukandjate teed baasi läbimisel on erineva pikkusega. Tulemus on see, et sisendsignaali toimel üheaegselt emitterist baasi läinud laengukandjad jõuavad kollektorisse erinevatel ajahetketel.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

1

Elektronvalem – elektronide paigutus energia järgi aatomis MO-meetod – keemiliste sidemete tekkimine lähtudes kvantmehaanika seadustest.

Orgaaniline keemia KT 1

0

Elektronkonfiguratsioon – elektronide jaotus orbitaalidel Pauli printsiip – samal orbitaalil ei saa olla rohkem kui kaks, vastasmärgiliste spinnidega, elektroni Hundi reegel – kui asmas alakihis on rohkem kui üks orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele

Keemia alused kordamine

1

Elektronide väliskiht – elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul.

Füüsika riigieksami konspekt

0

Elektronkiht - kuni 2 elektroni o 2. elektronkiht – kuni 8 elektroni o 3. elektronkiht – kuni 18 elektroni o 4. elektronkiht – kuni 32 elektroni o eelviimane elektronkiht – kuni 18 elektroni o viimane elektronkiht – kuni 8 elektroni • Elektronkihid jagunevad omakorda alamkihtideks ehk orbitaalideks.

Keemia Konspekt 1

0

Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda rohkem on ühine elektronpaar tõmmatud antud aatomi poole.

Lühikokkuvõte

1

Elektronskeem - aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides

Keemia

0

Elektronmikroskoop on seade esemest kujutise saamiseks elektronilainete abil, mille lainepikkust λ saab kiirendava pinge U tõstmise teel vähendada, sest λ = h /(2meU)1/2. Rastermikroskoobis teravustatakse elektronkiir objekti pinnale mikrotäpiks ja seda täppi nihutatakse rida- realt üle uuritava pinna.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) – on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid.

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

0

Elektroni akseptor on hapnik, või anaeroobne, kui viimane akseptor on orgaaniline või anorgaaniline (v.a. hapnik). Substraatide katabolism Bakterid on võimelised kasutama süsiniku ja energia allikana süsivesikuid, rasvhappeid, aminohappeid, puriine, pürimidiine ja suur hulk teisi substraate.

Aeroobsete ja Anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused

0

Elektronmikroskoopias on eriti oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiha ja järgneva preparaadi tsütokeemiline töötlemine. 6.) Mis piirab ainuraksete organismide suurust? Üherakulistel organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel.

Raku ehitus ja talitus

1

Elektronoktett – Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett.

Keemilised sidemed.

0

Elektronegatiivusus – 1,3 4) Keemilised omadused • Lahustub aeglaselt kõigis hapetes • väga aktiivne • Skandiumoksiid on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt). Amfoteersed oksiidid vees ei lahustu.

Skandium

1

Elektronpilv – elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.

Keemia põhiteadmised

0

Elektron on negatiivselt laetud osake, siis liikumisel väliskihilt sisemisele kihile väheneb elektroni potensiaalne energia, energeetilise tasakaalu taastekitamiseks eraldub ülejääv energiahulk footonina, eralduvat elektromagnetilist kiirgust nimetatakse karakteerseks.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Elektronide doonorid – aatomid, kus on mitteseotud elektronpaar Elektronide aktseptorid – rühmad, mis on võimelised vastu võtma elektrone Keemiliste sidemete polariseeritavus – see määr, mille võrra molekuli ümbritsev keskkond muudab laengute esialgset jaotust molekulis.

Orgaaniline keemia KT 1

0

Elektronide arv – ½ sideme moodustanud elektronide arv Eristamaks formaalset laengut iooni tegelikest laengutest, pannakse ta sulgudesse või eristatakse muul viisil (näiteks ringiga). Meeles tuuleb pidada, et • Molekuli kõigi aatomite formaalsete laengute summa on null.

Keemia alused konspekt

1

Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Mõisted

0

Elektronidel on elem.laeng -1,6*10ˇ-19 C. Ja prootonitel+1,6*10ˇ-19 C. C-üks kulon on laeng, mida , mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui voolutugevus juhtmes on 1A. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.

Elekter

0

Elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. Elektronkihis olevaid elektrone saab olla maksimaalselt 2n2. Näiteks esimesel orbiidil saab olla maksimaalselt 2 elektroni, teisel 8, kolmandal 18 jne. Peale peakvantarvu on olemas teisi kvantarve, näit.

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

0

Elektron on negatiivse laenguga (e–) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul on elektriliselt neutraalne, on lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt ja samal ajal säilitab selle elemendi keemilised omadused.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

1

Elektron - negatiivselt laetud osake.

Orgaaniline keemia -mõisted eksamiks

0

Elektron - ioon-relaksatsioonpolarisatsioon. Näited: senjettsool, baariumtitanaat jne 3.4 GAASIDE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Väga väikese tiheduse tõttu on polariseerumus nõrk ja dielektriline läbitavus  erineb väga vähe ühest.

Elektrimaterjalid - konspekt

-1

Elektron - ja ioonpolarisatsiooniga seotud vool on väga lühiajaline ja seda ei suudeta tavaliselt fikseerida. Kadudega polarisatsiooniga seotud vool on kestvam ja seda nimetatakse absorbtsioonivooluks. Juhtivusvoolu põhjustavad dielektrikus olevad vabad laengukandjad (ioonid, molioonid ja väga harva vabad elektronid) Juhtivusvoolu määramine: E δ = n q vk Kui dielektrikus on ainult ühemärgilised laengukandjad, siis vk1 +q1 j

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Elektronpost on populaarsemaid Interneti-rakendusi. Lisaks ettevõtte üldisele elektronposti aadressile (nt [email protected]), on otstarbekas moodustada ka erinevate osakondade ja rühmade (nt erinevad projektrühmad) e-postiloendid.

Suhtekorralduse eksami materjal

0

Elektronandmevahetus - organisatsioonide (ettevõtete) vahel standardselt vormindatud elektrooniliste dokumentide (arved, tollideklaratsioonid, päritolusertifikaadid jne. ) IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (2)

Arendamine

0

Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone.

Kovalentne ja iooniline side

0

Elektronide arv on aga 4N. Seega on kõik valentstsooni nivood täidetud ja juhtivustsooni nivood tühjad (selline on pilt 0 K juures). Valentstsooni elektronid liikuda ei saa, küll aga saavad liikuda kristallis juhtivustsooni elektronid.

Funktsionaalsed materjalid I kontrolltöö vastused

0

Elektronide energiatasemed on muutumatud, aga tahkistes muunduvad aatomi väliskihi elektronide ehk valentselektronide energiatasemed mitme elektronvoldi laiusteks energitatsoonideks. Lubatud energiatsoonid on üksteisest lahutatud keelutsoonidega.

Metallid, dielektrikud, pooljuhid

0

Elektronmagnetväli – elektomagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhuks on elektriväli ja magnetväli Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad.

Elektromagnetlained Füüsika 11. klass

0

Elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. Polaarne kovalentne side • Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

0

Elektronide kiirus on ekraani läheduses väike ning tekib ruumilaeng, mis hajutab elektronkiirt. Ruumilaengu kõrvaldamiseks kaetakse toru sisekülg voolujuhtiva grafiitemulsiooni kihiga (nn akvadaagiga), mis ühendatakse teise anoodiga.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Elektronpaar aktseptor - teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub võrdselt, mõlemale aatomile, esineb mittemetallides lihtainena.

Mõisted ja konspekt

0

Elektronafiinsus ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel). iseloomustab mittemetallilisi omadusi: mida suurem on elektronafiinsus, seda mittemetallilisem element.

AATOMIEHITUS, OMADUSED

0

Elektronafiinsus on aatomitel, mille p-allkihis on minimaalne arv täitmata olekuid (s.o üks) -- halogeenidel. Elektroni haaramisega saavutab halogeen samasuguse elektronkatte struktuuri, nagu on tema naaberelemendil inertgaasil.

Elektrimaterjalid - konspekt

-1

Elektron - relaksatsioonpolarisatsioon IV. Strukuur- ehk migratsioonpolarisatsioon V. Spontaanne polarisatsioon 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? Kõvamagnetmaterjalideks loetakse aineid, mille jääkmagnetism (remanentsmagnetism) Br on suur ning koertsiivjõud Hc > 4 kA/m 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? Hüstereesisilmuste otspunktide ühendamisel saadakse peamagneetimiskõver.

Eksamivariant 2

0

Elektronegatiivsus on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt.

Üldkeemia EKSAM 2009

0

Elektronide lõppaktseptoriks on nitraat, mis redutseerub mitmes etapis kuni gaasiliste produktideni: NO, N2O, N2. Denitrifitseerijatel on ka nitriti edasine redutseerimine gaasideni seotud ATP sünteesiga membraansel fosforüülimisel.

Mikrobio II eksamiks kordamine

0

Elektronide mass on võrreldes tuuma massiga nii väike, et seda ei arvestata. Näiteks kõige enam levinud süsiniku isotoop 12C omab 6 prootonit ja 6 neutronit ja 6 elektroni. Aatommmass on 6+6 = 12. Mendelejevi tabelis:

Raku- ja molekulaarbioloogia

0

Elektronide transpordiahel – elektronid, mida kannavad tsitraaditsüklis moodustunud taandatud koensüümid, läbivad valkude ja koensüümide ahela (hingamisaehla), et moodustada prootonigradient läbi mitokondri membraani.

Biokeemia II testiks

0

Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool.

Elektroonika kordamisküsimused

0

Elektronide liikumiskiirused on üldiselt küllalt suured, kuid tingituna elektrivälja puudumisest baasis liiguvad nad seal difusioonselt (korrapäratult) ja eri laengukandjate teed baasi läbimisel on erineva pikkusega.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Elektronmotoorjõud - Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. On võrdne vooluallika maksimaalse klemmipingega.

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

0

Elektronseisundeid ehk auke (elektroni puudumine keemilises sidemes). Dielektrikutes ehk isolaatorites on energiatsoon elektronide poolt täielikult hõivatud, liikumisvabadus puudub, pole vabu naabertasemeid.

Füüsika konspekt

0

Elektron - fundamentaalne elementaarosake, - laenguga, moodustab koos N/P aatomeid.14.Miks aatomeid tuleb enne kiirendamist ioniseerida? Neutraalset osakest ei saa elektriväljaga kiirendada.

Elementaarosakesed

0

Elektronegatiivsus - on suurus, mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone, st elektronegatiivsus on elemendi aatomite võime tõmmata enda poole ühist elektronpaari.

Eksami teemad ja vastused

0

Elektron on ergastatud seisundis siis kui ta neelab footoni ning saades sellega energiat juurde tõuseb kõrgemale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad minimaalsetest.

Kvantmehaanika. Kristallid

0

Elektronide kiirus on valemi hv= A+ põhjal määratud ainult valguse sageduse ja väljumistööga, mis sõltub metallist ja tema pinnast. Valguse intensiivsusest elektronide kiirus ei sõltu.

0

Elektronegatiivsus – iseloomustab jõudu, millega aatom tõmbab enda poole sidemeks olevaid elektrone (ühist elektronpaari). Kovalentne keemiline side – aatomitevaheline side molekulis.

Keemia põhiteadmised

0

Elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga.

Aatom

0

Elektronegatiivsus on elemendi võime siduda elektrone, mis sõltub tuuma laengust, aatomi raadiusest. - kasvab perioodis vasakult paremalt, rühmas alt üles Valents näitab sidemete arvu.

Keemiline side

-1

Elektronegatiivsus – elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes K˂Na˂Li˂Be=Al˂Si˂B˂P˂C=S˂Br˂N=Cl˂O˂F Polaarne side – elektronpaar ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt Iooniline side – erinevate elektrilaengute tõmbumisel tekkinud side Dipoolmoment µ – laengu jaotus molekulis µ=e laengu suurus*d erinimeliste laengukeskmete vahekaugus (debaid)

Orgaaniline keemia KT 1

0

Elektronide pilv ehk elektrongaas. Tänu vabade elektronide hulgale juhivad metallid ka elektrit, sest vabad elektronid on võimelised elektrivälja mõjul metallis suunatult liikuma.

Tahkiste struktuur

0

Elektronmuusika - (konkreetne muusika) muusika, mille loomisel kasutatakse erinevaid elektrilisi vahendeid (heligenekad, kajamasinad jne), mille helid lindistatakse ja monteeritakse.

Konspekt 20. sajandi muusikast, hilisromantismist, impressionismist ja ekspressionismist

0

Elektronvaesed tsentrid – (osaliselt)vabad orbitaalid – elektrofiilid+(Lewis’e happed) Elektronrikkad tsentrid – (osaliselt) vabad elektronpaarid – nukleofiilid-(Lewis’e alused.

Orgaaniline keemia KT 1

0

Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni.

Referaat Laserist

0

Elektronegatiivsus – avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari.

Keemiline side, selle liigid, energia reegel

0

Elektronegatiivsus e. võime tõmmata ühist elektronpaari suureneb liikudes vasakult paremale ja alt ülesse 9. Iooniline side saab toimida vaid vastaslaenguga ioonide tõmbumisel.

Keemia KT konspekt

0

Elektronmaterjalide tehnoloogias on tendentsideks üha kõrgema puhtuseastmega materjalide loomine ja nn. kunstlikult kujundatud materjalid – üliõhukesed kihilised struktuurid ja nanopulbrid.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda rohkem on ühine elektronpaar tõmmatud antud aatomi poole.

Keemiline side

0

Elektroni aktiivsus - H2 → 2H+ + 2ē E° = 0 V • Nernsti võrrand- Oks + nē ↔ Red Fe3+ + ē → Fe2+ • pH- mida suurem on H+ , seda väiksem on pH—happeline keskkond.

Keskkonnakeemia

0

Elektronkatte püsivus - ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, kuid ka radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse- ebapüsivuse uurimisega.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt sama suur, kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt võrdne.

Referaat elementaarosakestest

0

Elektronlained on olemas. Kui elektronlained muunduvad seisulaineiks aatomis, siis peavad nad olema väga lühikesed, aatomi mõõtmetele (10-10 m) lähedase pikkusega.

Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks

0

Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute – arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid.

Arvuti referaat

0

Elektron - 1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.

Üldkeemia kokkuvõte

0

Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini.

Bioloogia kordamine

0

Elektronkella näidud on 1 : 07 : 12; 4 : 20 : 35; 7 : 33 : 58; 10 : 47 : 21; 14 : 00 : 44 Milline on järgmine näit, kui eelnevad on esitatud kindla seaduspärasuse

Nupukas - Nuputamisülesanded

0

Elektronmuusika - aparaatide abil sünteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest häältest loodud muusika "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul", 1956)

Minimalistlik muusika

0

Elektronafiinsused e on suurimad tabeli paremas ülanurgas (flour, hapnik). Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile.

Keemia aluste KT3

0

Elektron 10 – 30 ühe tähe trükivärv 10 –9 Maa 6×10 24 vase aatom 10-25 inimene 80 Päike 2×10 30 punane verelible 10 -13 supertanklaev 4×10 8

Mehaanika

0

Elektronegatiivsus - elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt.

Spikker orgaanilise keemia I eksami jaoks

0

Elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid.

Mittemetallid ja nende saamine

0

Elektronmikroskoopiline analüüs on näidanud, et nii kõrgemate kui madalamate eukarüootide rakkudes on tuumake seotud tuumaümbrisega, arvatavasti tuumapooride juures.

Rakubioloogia

0

Elektron - Elektrooniline liste teenuste Pääs kogu dokumendi- teatme- kataloog kogu kasutaja- Internetti veebisait vahendus teenindus koolitus

Digikogud ja digitaalraamatukogud

0

Elektronafiinsusi on positiivsed. Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid.

Keemia alused konspekt

0

Elektronegatiivsus – Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.

Keemilised sidemed.

0

Elektronegatiivsus – keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone.

Üldine ja anorgaaniline keemia

0

Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus

Uurimistöö laserid ja nende kasutamine

0

Elektron - relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti.

Üldgeodeesia eksami vastused

0

Elektronskeem – koosneb keemilise elemendi sümbolist, mille kärel märgitakse elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaupa.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias elektronide paiknemine aatomis,molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

AATOMI EHITUS

0

Elektron - aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist. Voolu tiheduse seos laengute kontsentratsiooni ja liikuvusega.

Elektroonika Alused

0

Elektronideks nimetatakse aatomi osakesi, mis on negatiivse laenguga ja prootonitest ja neutronitest ligikaudu 2000 korda väiksemad.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

0

Elektronmikroskoop - leiutati 1931.a. Rakkude suurus: Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0,1 - 0,3 µm suurune.

Rakud

0

Elektronpaari tekkeks on 2 võimalust: kumbki aatom annab ühe elektroni; üks aatom aanab elektronpaari ja teine aatom annab vaba orbitaali.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Elektronide voo ehk elektri. Elektroodides toimuvate elektrokeemiliste protsesside ja elektrolüüdi takistuse tõttu tekib ka soojus.

Akud ja Kuivelemendid

0

Elektronkordisti on elektrovaakuumseadis, mille töö põhineb primaarelektronide voo võimendamisel sekundaarelektroniemissiooni abil.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Elektronide allikaks on ferredoksiinid ja flavoproteiinid, mis on saanud elektronid näiteks püruvaadi oksüdeerimisel atsetüül-CoA-ks.

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

0

Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) – on kõva ja moodustab taimele tugeva toese.

Raku ehitus ja talitlus

0

Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi suuruse.

Aatom

0

Elektrontihedus on nihutatud molekulis tulenevalt elektronide nihutatud paiknemisest tekib nn dipool. Distilleeriutd vesi, piiritus.

Kevadsemestri füüsika konspekt

0

Elektronegatiivsus - elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus.

Keemia eksamiks mõisted

0

Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis

Keemia eksami kordamisküsimused

0

Elektronide lõppaktseptorit - O2 aeroobide jaoks, nitraat denitrifitseerijatele, CO2, sulfaatioon või mingi orgaaniline molekul anaeroobidele.

Organismide toitumistüübid ja autotroofne toitumine. 3.1. Organismide

0

Elektronkonfiguratsioon on 1s .Vesinik on tüüpiline mittemetall .Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element.

Erinevad gaasid ja kasutus

0

Elektronegatiivsemal aatomil on seetõttu negatiivne osalaeng δ -, teisel aatomil on sama suur postiivne osalaeng δ +. See on polaarne side.

Keemiline side

0

Elektronegatiivsus – Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.

Halogeeniühendid

0

Elektronvalem - aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.

10.klassi keemia

0

Elektronide lõppaktseptor on sulfaat, mis redutseerub sulfiidini. Hüdrogenaas on oluline mitte ainult H vaid ka laktaadi oksüdeerimisel.

Mikrobio II eksamiks kordamine

0

Elektronpolarisatsiooniks nimetatakse elektriväljas aatomite elektronkatete elastset deformatsiooni ja piiratud nihkumist tuumade suhtes.

Elektrimaterjalid - konspekt

0

Elektronkiiretoru on üks elektronseadmete liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks.

Elektroonika piletid

0

Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks.

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

0

Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone.

Keemiline side

0

Elektronipaar - kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve.

Keemilised sidemed

0

Elektronegatiivsuste erinevus on niivõrd väike Polaarne kovalentne side – tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahele.

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi.

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

0

Elektron - kiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida realt läbi kõik ekraani punktid.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Elektronegatiivsus - on suurus, misnäitab keemilist elemendi aatomi võimt tõmmata sidemes enda poole ühist elektronpaari.

Mõisted ja konspekt

0

Elektronhaare – elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt – elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Elektronide väljumistöö - nim elektronide väljumistöö on minimaalne footoni energia, mis antud aines kutsub esile fotoefekti.

Kvantoptika

0

Elektronkiir - , laser- ja plasmajugatöötlus kuu- luvad kontsentreeritud energiavooga töötlemis- meetodite hulka.

Materjalid

0

Elektronegatiivsuste erinevus on suhteliselt väike. Suurema elektronegatiivsuste erinevusega elementide vahele tekib iooniline side.

Keemiline side, pooljuhtmaterjalid, radioaktiivsus

0

Elektronide aktseptoriteks on nitraat või nitrit, osalevad regulatsioonis Nar (nitrate reduction) transkriptsiooni regulaatorid.

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

0

Elektroni trajektoori on võimalik teoreetiliselt simuleerida kasutades Monte-Carlo meetodit ja kujutada seda graafiliselt:

I KT Kordamisküsimuste vastused

0

Elektronvolt - eV, töö mida elektriväli teeb elementaarlaengu viimisel ühest väljapunktist teise kui pinge 1V

Elekter

0

Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Elektronegatiivsus - iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.

Keemia spikker "Keemiline side" (At nr 2)

0

Elektronkihiks nimetatakse kihti, mis on aatomi kõige välimisem kiht, kus võib olla maksimaalselt 8 elektroni.

8. klassi keemia KT

0

Elektrondoonor - aktseptor komplekside värvused on tihti liiga intensiivsed kvantitatiivsete mõõtmiste jaoks.

Spektrofotomeetria

0

Elektronegatiivsus – iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest.

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

0

Elektronvolt on töö, mida tuleb teha, et üks elektron viia ühe voldi võrra negatiivsemale potentsiaaline.

Bioenergeetika eksam

0

Elektroniga väliskiht on elektronokett. Kui aatom loovutab või liidab elektrone, omandab ta laengu ja muutub iooniks.

Perioodilisussüsteem

0

Elektron – J. Thomson 1897.a. 2. Prooton – E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron – J. Chadwick 1932.a.

Elementaarosakeste füüsika

0

Elektronvalem – elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel.

Aatom

0

Elektronühendid - moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupimetallide ja 2-5- valentsete metallide vahel.

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

-1

Elektronegatiivsus – Elektronide arvu väliskihis näitab A-rühmade elementide rühma number, aatomiraadius muutub perioodis paremalt-vasakule(vasakul suurim), elektronkihtide arvu näitab perioodi number ja elektronegatiivsus kasvab perioodilidudtabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale.

10.klassi keemia

0

Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari.

Keemia ja teaduslik meetod

0

Elektronil on negatiivne elektrilaeng, mis on suuruselt võrdne, kuid vastasmärgiline prootoni laenuga.

Keemia - aatomid, molekulid

0

Elektronkiiretoru on kuvamiseks, kommutatsiooniks vm otstarbeks kasutatav elektronkiirega elektrovaakuumseadis.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Elektronühendid – kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Elektron - 1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone.

Aatomi ehitus

0

Elektron – üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte.

Keemia põhimõisted

0

Elektronmuusika - elektripillidega tehtav muusika Konkreetne muusika- kino ja teatrikunstis kasutatakse.

Neoklassitsim,Ekspressionism, Avangardism,Impressionism

0

Elektronegatiivsus – näitab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone polaarses kovalentses sidemes.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e−).Negatiivse elektrilaenguga.

Mõisted

0

Elektronmikroskoopilised vaatlused on näidanud, et erinevalt eukarüootide rakkudest ei ole bakterirakul tuumamembraani.

Viirused ja Bakterid

0

Elektronvolt - energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt.

Aatomifüüsika töö spikker.

0

Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes.

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

0

Elektronegatiivsus - suurus mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga keemilises ühendis elektrone.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Elektronegatiivsus - Elektronegatiivsuste mis elektronpaari te =0 erinevus alla 1,7; kuid vastu võtab.

Üldine ja anorgaaniline keemia

0

Elektronegatiivsus - sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites (L.Pauling, 1932).

Üldkeemia kokkuvõte

0

Elektronkiht - 3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone – 8 Elektronpaarid – 6 Väliskihi elek.

10kl. Kontrolltöö nr. 2 - aatomiehitus

0

Elektroni afiinsus on energia, mis vabaneb elektroni lisamisel elektriliselt neutraalsele elemendile.

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

0

Elektronide lõppaktseptoriks on hapnik ja membraanil moodustub prootongradient, mis energiseerib ATP sünteesi.

Mikrobio II eksamiks kordamine

0

Elektronnegatiivsus - kaitsefunk-madalate/kõrgete temp eest, antikehad; rakusisene ainete liikumine.

Spikker üldbioloogia tööks

0

Elektronpost – e-post Ja nii edasi – jne Tartu Ülikool – TÜ Tallinna Maksuamet – TMA

Eesti keele lühendid

0

Elektronide liitmist nimetatakse redutseerimiseks. Element, mis võtab elektrone nim. oksüdeeriaks.

Mis on metallid ?

0

Elektronkiht - elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest.

Keemia põhimõisted

0

Elektron – negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma.

Aatom

0

Elektronafiinsus – energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega elektroni.

Spikker keemia alustes

0

Elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri.

Kovalentne ja iooniline side

0

Elektronipaar - ühel orbitaalil asuvad kaks elektroni, mis moodustavad ühise elektronpilve.

Keemia põhimõisted

0

Elektronmagnetlainete skaalaks nimetatakse elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi.

Mehhaaniline liikumine

0

Elektronmikroskoobis on leitud, et bakteriofaagil on ovaalse kujuga pea, mille lülge kinnitub saba.

Kordamisküsimuste vastused

0

Elektron - läbimõõduga teravikust eraldub jäävad valguse lainepikkuse suurusjärku

Aatomi- ja tuumafüüsika

0

Elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber

Kvantmehaanika

0

Elektrontrantsportahel - NADP trantrspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule Tulemus NADPH2; O2; ATP

Aine ja energiavahetus

0

Elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevad elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest.

Keemia põhimõisted

0

Elektronkatteks nimetatakse aatomi tuuma ümbritsevaid elektronide kihte ja elektrone kokku.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

0

Elektronmikroskoop – kõhulahtisus (virione tuvastada), veiste ebarõuged (kärnas virionid).

Veterinaarne viroloogia

0

Elektronpaari loovutaja on DOONOR. Tühja orbitaaliga ioon – elektroni vastuvõtja - on AKTSEPTOR.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Elektronpost - kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast

Arvutivõrgud.Elektronpost.Internet.

0

Elektrongaas – metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum.

Metallide füüsikalised omadused, metalliline side

0

Elektronide loovutamist nimetatakse oksüdeerumiseks. Element, mis annab elektrone on redutseerija.

Mis on metallid ?

0

Elektronmuusika - muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid

20 sajandi muusika

0

Elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem.

Neutron, prooton, elektron

0

Elektron on väga väikese massiga võrreldes aatomi tuumaga ja negatiivse laenguga

Sissejuhatus Keemiasse

0

Elektroni doonor on vesinik, elektroni aktseptor on CO2, ranged anaeroobid, kemolitotroofid

Konspekt aastast 2005

0

Elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka

Tahkise struktuur

0

Elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised.

Antioksüdandid

0

Elektronide laeng on negatiivne ja elektronid asuvad elektronkihtidel aatomituuma ümber.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

0

Elektroneuromüograafia on elektromüograafia ja elektroneurograafia kombineeritud kasutamine.

Psühhosomaatika

0

Elektronegatiivsus – elemendi aatomi võime tõmmata enda poole ühist elektronipaari;

Loengu materjal

0

Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel

Keemia KT konspekt

0

Elektronkihid - võivad sisaldada erineva arvu elektrone:1. kihis kuni 2 elektroni.

Eksami teemad ja vastused

0

Elektronegatiivsus – Elektronegatiivsus iseloomustab aatomi võimet siduda elektrone.

Mõisted

0

Elektronegatiivsus - suurus, mis näita aatomite võimet tõmmata enda poole elektrone.

Mõisted

0

Elektron - ja aukjuhtivus - pooljuhid; • ioonjuhtivus – elektrolüüdid;

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

0

Elektroni doonoriks on NADP(H). Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust.

Taimefüsioloogia

0

Elektronide lainepikkus on seda väiksem, mida tugevamas elektriväljas on nad kiirendatud.

Füüsika 12. kl küsimused - küsimused/vastused

0

Elektronide väliskiht – ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.

Keemia mõisted

0

Elektronafiinsus - energia, mis kulub või eraldub, kui aatom (ioon) liidab enesega

Keemia alused konspekt

0

Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos.

Arvuti referaat

0

Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake.

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

0

Elektronvalem on 2s22p2. • Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall.

MITTEMETALLID (Lämmastik, fosfor, süsinik ja räni)

0

Elektron – negatiivse laenguga (e–) aatomi stabiilne elementaarosake.

Konspekt eksamiks

0

Elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva

Keemia alused kordamine

0

Elektronid n - ossa. Fotodioodi skemaatiline konstruktsioon on joonisel 2.4.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem.

Kordamine - Elekter ja aatom

0

Elektronil on nii osakestele iseloomulikud omaduses kui ka laineomadused.

Kvantfüüsika ja fotoefekt

0

Elektronkahur - katood. Katood - on V kujuliselt painutatud 0,1 mm W traat.

Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2.KT

0

Elektronegatiivseks – toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon e inversioon.

Füsioloogia

0

Elektronidel on lainelised omadused! 22.11.12 22 Elektroni laine olemus.

Aatomi- ja tuumafüüsika

0

Elektronpaari doonor - aatom mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari.

Mõisted ja konspekt

0

Elektron on lepton. Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene.

Elementaarosakeste Füüsika

0

Elektronidel on kindlad lubatud seletas orbiidid vesinikaatomi spektri.

Aatomi mudelid

0

Elektronide kogumit nim. elektrongaasiks, mis täidab ioonide vahelise ruumi.

Alalisvool, voolu tekkimise tingimused:

0

Elektronide kvantarvud on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni.

Kvantmehaanika. Kristallid

0

Elektronidel on lisaks negatiivsele laengule ka magnetilised omadused.

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

0

Elektronorbiitidel on kindlad raadiused, sest elektronidel on laineomadused.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Elektron on aatomi koostisoas, millel on negatiivne elektrilaeng.

Kordamine - Elekter ja aatom

0

Elektron - aukpaaride kontsentratsiooni sõltuvus temperatuurist.

Elektroonika Alused

0

Elektron on (-) laengu kandja, võib lahkuda oma kohalt aatomist.

Märgamine ja kapillarsus

0

Elektronegatiivsus – aatomi omadus, võime siduda elektone tuuma ümber.

Sissejuhatus Keemiasse

0

Elektrongaasi mudel – metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest.

10klass, I kursus

0

Elektronmikroskoobid on näh , et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga.

12 klassi Bioloogia.

0

Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. • Väga väheaktiivne mitemetall.

MITTEMETALLID (Lämmastik, fosfor, süsinik ja räni)

0

Elektron - J. Thomson 1897. a 2. Prooton- E. Rutherford 1919. a

Elementaarosakeste füüsika

0

Elektronegatiivsustega – abiks eelmisel slidel oleva ülesande lahendamisel

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Elektronkate – koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Elektronpost - võimaldab edastada sõnumeid ja koos nendega faile.

Arvutivõrgud.Elektronpost.Internet.

0

Elektronlamp - trioodiga. Nende ehitus on kujutatud joonisel 4.19.

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

0

Elektronskeem - väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele.

Keemia eksamiks mõisted

0

Elektronkiht on ümber tuuma asuv kiht, millel asuvad elektronid.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

0

Elektrontrantsportahel - NADP trantspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule

Tasemetööks kordamine bioloogias

0

Elektron - negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake.

Eksami abimees!

0

Elektronnivelliirid - on kompensaatornivelliirid sisearvuti ja mäluga.

Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

0

Elektronorbitaalide teooria - elektronide jaotustiheduse kuju nim. Orbitaaliks.

Üldkeemia EKSAM 2009

0

Elektronpost on tavalise postiside (e. tiguposti) võrguvariant.

Arvutite riistvara

0

Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt.

Keemia mõisted

0

Elektronegatiivsus – elemendi võime elektrone enda poole tõmmata

Keemia mõisted

0

Elektronkiht on täis, siis aatom ei ole keemiliselt aktiivne.

Gümnaasiumi bioloogia

0

Elektronmikroskoobis on nähtav pärlitega kaelakee taoline struktuur.

Rakutuum

0

Elektroni paan on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses.

Keemia õppematerjal.

0

Elektronipaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses.

Keemia põhimõisted

0

Elektronnegatiivsuste erinevus on väga suur (üle 2) on sidee pigem iooniline.

Keemia alused KT1

0

Elektronvalem - väljendab elektronide jaotumist alakihtidele.

Keemia eksamiks mõisted

0

Elektronegatiivsus – näitab elektronide külgetõmbamisvõimet.

Keemia kordamine - metallid

0

Elektronegatiivsuste erinevus on suur ning seetõttu vee molekul on dipoolne.

Üldbioloogia

0

Elektrongaasi mudel - selgitab metallides olevat metallilist sidet.

Mõisted ja konspekt

0

Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus.

Aatom

0

Elektronegatiivsus - aatomi võime tõmmata enda poole elektrone.

Halogeenid

0

Elektronegatiivsus - sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloom.

Keemikud

0

Elektronegatiivsus on suurem) ja tekib polaarne kovalentne side.

Halogeeniühendid

0

Elektronegatiivsus – elektronide enda poole tõmbamise võime.

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

0

Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem.

Nimetu

0

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Põhikooli Füüsika

0

Elektronid e - Neutronid n0 Et aatom on neutraalne, siis

Aatom

0

Elektronjuhtivusega pooljuht – n-pooljuht. Elektrone lisand on doonor.

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

0

Elektronikihtidearv – nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk.

10kl. Kontrolltöö nr. 2 - aatomiehitus

0

Elektronpaar – vastasmärgiliste spinnidega elektonid

Orgaaniline keemia KT 1

0

Elektron - negatiivse laenguga osake aatomituumas.

Eksami teemad ja vastused

0

Elektroni mass on väga väike, ainult prootoni massist.

Keemia - aatomid, molekulid

0

Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri.

Kordamisküsimuste vastused

0

Elektron – negatiivse laenguga aatomituuma osa.

Gümnaasiumi bioloogia

0

Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed.

Mineraalid ja nende omadused - Konspekt

0

Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog.

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

0

Elektronegatiivsus - määrab ära tekkiva sideme iseloomu

Keemiline side

0

Elektroni lõppaktseptor on hapnik ja hingamisel moodustub vesi.

Mikrobio II eksamiks kordamine

0

Elektroni spinn on seotud tema magnetiliste omadustega.

Keemia alused konspekt

0

Elektronkiht on elektronkattes paiknevad elektronid.

Tasemetöö loodus õpetus

0

Elektron - asukoht tuuma ümber elektronkattes.

Prooton ja Neutron

0

Elektronarvuti on informatsiooni töötlemise vahend.

Arvutiturvalisus

0

Elektronegatiivsus - elektronide külgetõmbamise võime.

Sidemed ja võred

0

Elektronmikroskoom - Valguskiirt asendab seal elekrovool

Rakuteooria kujunemine

0

Elektron - nivoode ala. 11. Defineerige segu.

Eksami piletid

0

Elektron on aatomi negatiivse laenguga osake.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

0

Elektron – Negatiivse laenguga aatomiosake.

Põhikooli keemia üldine kordamine

0

Elektronidel on võimalik orbiitide vahel valida.

Füüsika aatomimudel, valguskiirgus, kvantteooria, spektrid

0

Elektronkate on tuuma ümber liikuvad elektronid.

Tasemetöö loodus õpetus

0

Elektron - neg. laenguga aatomi koostisosa.

Keemia mõistete seletused

0

Elektronegatiivsus on võime siduda endaga elektrone.

Alkaanide keemised omadused ja üldine kokkuvõte

0

Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes.

Keemia konspekt eksami jaoks

0

Elektronkate – tuuma ümbritsevad elektronid.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Elektronlained on valguslainetest palju lühemad.

Füüsika 12. kl küsimused - küsimused/vastused

0

Elektroni lainepikkus on võrdeline orbiidu raadiusega.

Aine aatomistruktuur

0

Elektronidel on erinev potentsiaalne energia.

Materjaliuurimise KORDAMISKÜSIMUSED 2.KT

0

Elektronipaaride ehk Cooperi paaride tekkimisega.

Ülijuhtivus

0

Elektronoketiseadus – looduse poolt paika pandud.

Sissejuhatus Keemiasse

0

Elektron - konfiguratsioon elementides.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Elektron – laeng - ; mass ligikaudu 0

Aatomi ehitus

0

Elektron – negatiivse laengu kandja.

Elektroonika

0

Elektronide arv on võrdne prootonite arvuga.

Neutron, prooton, elektron

0

Elektronlaine aatomis on seisulained ja keralained.

Lainepikkus ja rutherfordi mudel

0

Elektronmuusika – elektrooniline aparatuur.

Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism

0

Elektronvalem – tähtedele tleb ülemine.

10kl. Kontrolltöö nr. 2 - aatomiehitus

0

Elektron - positron paaride tekkimine

Gammakiirguse kokkuvõte

0

Elektronskeem – kaarekesed Cl+17 |2)8)7)

10kl. Kontrolltöö nr. 2 - aatomiehitus

0

Elektron on elementaarlaengu kandja.

Elektrodünaamika

0

Elektron - ioonjuhtivus – plasma.

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

0

Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid.

Variandid

0

Elektronide arv on võrdeline valgusvooga.

Füüsika 1

0

Elektronpaare on see side mittepolaarne.

Spikker üldbioloogia tööks

0

Elektron - positronpaari tekitada.

Tuumafüüsika

0

Elektronkate - moodustavad elektronid.

Keemia eksamiks mõisted

0

Elektronkiire - JA VEDELKRISTALLKUVARID

Monitorist, graafikakaardist...

0

Elektron - kulla ja hõbeda segu.

Egiptus ja Mesopotaamia

0

Elektroniks – juhtivuselektroniks.

Füüsikaline maailmapilt

0

Elektronkihtidel on erinev arv elektrone.

Gümnaasiumi bioloogia

0

Elektroni leiulaine on tema "koht" aatomis.

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

0

Elektroniaktseptoriks on molekulaarne hapnik.

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

0

Elektronkiht – kuni 2 4 elektroni.

Aatom

0

Elektronvolt on energia mõõtühik.

Konspekt tähtsamatest aatomifüüsika mõistetest ja katsetest

-1

Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). • Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad.

MITTEMETALLID (Lämmastik, fosfor, süsinik ja räni)

-1

Elektronpilve tihedus on suurem. Orbitaalid on erineva kujuga. tänapäevase mudeli kohaselt liiguvad elektronid ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat asukohta.

AATOMI EHITUS

-1

Elektronvalem – aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutus, mis näitab elektronide energiatasemeid ja –alatasemeid ning elektronide arvu nendel.

Üldine ja anorgaaniline keemia

-1

Elektronkatte ehitus - koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

-1

Elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest.

Üldkeemia eksam 11/12

-1

Elektrontehnoloogia valdkonnas on Austria teinud endale rahvusvaheliselt nime ennekõike kiipide ja elektrooniliste seadmete valmistajana.

Austria referaat

-1

Elektronkihtide arv on 3 (S on 3.perioodi element). Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement).

Keemia konspekt

-1

Elektronide triivkiirus on väike võrreldes elektronide kaootilise liikumise kiirusega.

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

-1

Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Mõisted

-1

Elektronpilv on elektronide negatiivse laengujaotustihedus aatomis.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

-1

Elektronpilve likvideerimiseks on toru siseküljele kantud grafiitemulsiooni kiht.

Elektroonika alused (konspekt)

-1

Elektronpilve tihedus on jaotunud mõlema tuuma suhtes sümmeetriliselt.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

-1

Elektronpilv – elektroni leidumise tõenäosus ruumis.

Eksami teemad ja vastused

-1

Elektronpilv on aatomite vahel ühtlaselt jaotunud.

ALKAANID

-1

Elektronpilv - s.o. negatiivsete laengute pilv.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

-2

Elektronskeemi koostamine – aatom- ja ioon- on laenguga aatom, mis on elektrone loovutanud või vastu võtnud Element: süsinik Elektronskeem: C +6/ 2)4) – aatomskeem ja iooniline kui loovutab või võtab Kihi nr Elektronide max arv

Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

-2

Elektrongaas - metalliaatomite valentselektronide kogum kristallvõres.

Keemia põhimõisted

-2

Elektronoktett - 8 elektroniga elektronkiht aatomis.

Keemia põhimõisted

-3

Elektronpilv – elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv.

Kokkuvõte keemiast

-4

Elektronpilv – elektroni leidumise tõenäosus ruumis Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena, millesse jaotub tema laeng.

Üldbiloogia