Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Eetika on   rahva   väärtused,  tõekspidamised ja õiglustunne. Kuna ühiskond on rahvas, saab ühiskond elujõuliseks siis,  kui riigi poliitilise juhtkonna käitumine ja seega nende eetika, mis oluliselt moodustab  ühiskonna eetilisi printsiipe, on kooskõlas rahva õiglustunnetega, ainult siis tunneme end  koduselt oma riigis ja oleme valmis vajaliku panuse tegemiseks ühiskonna arenguks ja 
Eetika – inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia
Eetika – Vaba tahte allikaks peab olema meie noumenlik mina ja see võimaldab tegutseda moraalselt Me ei saa oodata, et kõrgem võim jagaks meile ülesandeid, peame need ise avastama m, kasutades oma mõistust autonoomselt Käitumise muudab moraalseks ajendatus kohustuse ratsionaalsest tunnistamisest, mitte muud
Eetika uurimisvaldkonnaks – traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt. Laiemalt aga küsimus inimelu mõttest üldse; küsimus inimese kohast looduses ja ajaloos; inimese saatusest.
Eetika - in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et vältida korruptsiooni Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus?
Eetika on seega humaanset elu ja elamist vormiv printsiip, millega liitub sisemise rahuga tunnetatav armastus, Saatuslikkuse ees. Saatus – see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses, ning saatuslikuks teeb selle ajalik aeg. Eetiliste väärusteta inimese olemine ei püsi.
Eetika eetika on moraaliõpetus. Põhiküsimusteks on: Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Millised on inimese kohustused? Mis on õiglus? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Näiteks küsimus Kas tappa tohib või ei tohi? kuulub eetika valdkonda.
Eetika - Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on „õige“ ning „väär.“ Oma olemuselt normatiivne – ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema.
Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides.
Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige.
Eetika – käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea- halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt.
Eetika normid on vabatahtlikud/soovitatavad, normid on sõnastatud vastavalt olukorrale, ühiskonnale,sanktsioonideks südametunnistus –kiitus,laitus,reputatsioon. Õiguslikud normid on kõigile kohustuslikud, alati, vastavalt siis formuleeritusele.
Eetika on tähtis. Atomism vabastab: 1) Hirmust surma ees – “Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid” 2) Hirmust jumalate ees – jumal olemas, aga ta ei sekku maailmas toimuvasse (kurjuse olemasolu)
Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistavad sellised mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt.
Eetika - 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetikaprobleemid - igale inimkonna toiduprobleeme organismile jäägu oma normaalne 2) kultuurtaimede suurem elujõulisus genoom ja haiguskindlus 2) võib olla kahjulik inimese 3) keskkonna saastatuse vähendamine, organismile.
Eetikalausetel on tähendus, kuid see pole kirjeldav nagu väitlausete puhul, vaid on emotiivne • lahkheli moraaliküsimustes on lahkheli hoiakutes • ainsaks ülesandeks on selgitada, kuidas töötab väärtustav keel.
Eetika - ja metoodikakomisjon- moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.
Eetikas on märksõna kategooriline imperatiiv e. tingimatu ettekirjutus - Inimene peab käituma selliselt, et tema käitumise reegel(id) oleksid ka teistele käitumise reegliteks (e. tingimatuks ettekirjutuseks).
Eetika ehk inimeste valikud mille aluseks on nende ja ühiskonnas välja kujunenud väärtushinnangud ja väärtused ehk uskumused selle kohta, mis on inimsele hea või soovitav on sotsiaaltöö kindlaks osaks.
Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi.
Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad.
Eetika - Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises.
Eetika – teooria, selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/õige ja milline halb/ebaõige. Taoline teooria sõnastab käitumise põhimõtted, mida inimene peaks järgima, ning põhjendab neid.
Eetika on see mis määratleb ära meie käitumise vastavas ühiskonnas või kogukonnas. Eetika näitab ära kuidas ja miks peaks inimene ühel või teisel viisil käituma vastavas olukorras.
Eetikas on Hobbes seega täielik subjektivist (st eetikas pole objektiivseid kriteeriume). Hea tuleneb inimese sees olevatest liikumistest ning on täiel määral seotud vaid isiku endaga.
Eetikavaldkonnad on liiga palju teoreetilisi arutelusid ja disskusioone mis tulevikus pole meile kasulik, seega eetika kontrollimise, analüüsimise ja hindamise kvalittet pole veel tasemel.
Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni.
Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav – vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus.
Eetika objekt - eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja –teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti.
Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte (kas sõltuvad inimesest?)
Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes, püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi.
Eetikaväited on otsustused mingit laadi faktide kohta ja seega saab neid empiiriliselt (kogemusest tulenevalt) õigustada, öelda nende kohta, kas nad on tõesed või väärad.
Eetikakoodeks on vajalik ka seetõttu, et see tagaks Riigikogu liikmete eetilise käitumise, mis oleks Eesti rahvale eeskujuks ning muudaks kogu ühiskonda positiivses suunas.
Eetikakoodeks – kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.
Eetika – filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus.
Eetika – Looduslikele organismidele omaste väärtuste rikkumine – Looduse muutmine segades erinevate liikide geene – Vastuolu tarbida loomade geene taimedel ja
Eetika – (ld k ethos = komme, harjumus) – filosoofia osa, õpetus mis käsitleb moraali kui ühiskonna teadvuse osa, ühiskondliku elukorralduse üldisi aluseid.
Eetika – (kr ethos ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskondliku teadvuse osa ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus.
Eetika - kaastunne teise in puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata tema voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunen kadedust.
Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama.
Eetika – teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) – elulaad, karakter
Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu.
Eetikakoodeks - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu.
Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada
Eetika - kuulub väärtusõpetuse alla, filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäevaselt kõiki ning tõstatab dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed midagi teevad.
Eetika teooria – kõlblusnormide kohta on olemas kaks seisukohta:  arvatakse, et kõlblusnormid on püsivad nad ei muutu ja kehtivad kõigis ühiskondades.
Eetikal on kasvatuses ja õpetuses keskne koht kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõigustega . Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus.
Eetika - filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea.
Eetikaväidetel on tõeväärtus, sõltub see aga iga indiviidi hoiakutest Hoiakud võivad tihti muutuda ja isikutevaheline kriitika ei ole võimalik
Eetika — õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses.
Eetikakoodeks – kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest.
Eetikakoodeks - erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine
Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut.
Eetika levimist on kapitalism juba organiseerunud institutsioonidena selliselt, et „võidukas kapitalism” enam ei vaja eetikat enda toeks.
Eetikaväidetel on niisiis kaks funktsiooni: (1) väljendada emotsioone ja hoiakuid (2) veenda teisi, et nad hakkaksid pooldama samu hoiakuid.
Eetikakoodeks on ettevõtte siseselt võibolla isegi üks tähtsamaid dokumente, mis reguleerib ettevõtte sisest elu -ja töökeskkonda.
Eetika on filosoofia osa, mille aineks on moraal, mis on ühiskondliku teadvuse ja ühiskonnaelu korralduse oluline lähtealus.
Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.
Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Eetika – käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast.
Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku.
Eetika on Epikurose nägemist mööda filosoofia kõige tähtsam osa; kanoonikal ja füüsikal on vaid teeninduslik roll.
Eetika on solidaarsus vaba mõtlemise alusel, mida pealegi ei tunta sama liigi indiviididega, vaid kõige elavaga üldse.
Eetikakomiteed on kritiseeritud ka liigse ranguse ja konservatiivsuse pärast, ning väidetud,et nad asjatult piiravad teadlasi.
Eetikas on veel see, et eetika peab tänapäeval tunnistama niisuguse maailmavaate puudumist, millele ta võiks tugineda.
Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism.
Eetika – normida kogum, mis määrab inimeste kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna ja üksteise suhtes.
Eetikareeglitest on maailmas universaalselt tuntud ja aastasadu vanad, nagu näiteks viisakas käitumine ja abivajajate aitamine.
Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika.
Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel.
Eetikaveeb - http://www.eetika.ee/globaalne_eetika/yleilmastumine (12.02.2012) 2. Globaliseerumine ja regionaliseerumine.
Eetika - ja moraalinõudeid  kuulus 1843.a Leipzingis rajatud esimese saksa konservatooriumi õppejõudude hulka
Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.
Eetikateooriaid on palju erinevaid, kuid põhilisi neist on kolm: tagajärje – eetika, kohuse – eetika ja vooruseetika.
Eetika kategooriad ehk põhimõisted peegeldavad kõlbelise elu olulisi seoseid ja suhteid. Nad on omavahel tihedasti seotud.
Eetika on suunatud kasulikkusele, pole hinge-eetikat. Tehnika ei ole veel saanud vaimukultuuri arengu vahendiks.
Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku.
Eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest vastutamise nii ajakirjanikele kui meediaorganisatsioonidele.
Eetikakoodekseid on äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused või püüdlused.
Eetika on   oluline   kõigi   inimtegevuste   osa,   muutudes   pidevalt   järjest   tähtsamaks.
Eetika - ja metoodikakomisjon võib avaldada arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri puudutavates küsimustes.
Eetika - filosoofia haru, mis uurib inimese arusaamu heast ja halvast, õigest ja väärast, kohustustest.
Eetika – praktiline teadus näitamaks kuidas saada tubliks ja vooruslikuks inimeseks ja nii ka käituda.
Eetika dilemma – kas toota tsementi sellisel kujul või lõpetada tootmine. Samas on see ainus tööandja seal.
Eetika - väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust.
Eetika on abiks valikute tegemisel, millist tegevust võiks pidada lubatuks ja millist tuleks vältida.
Eetika — õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest
Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine.
Eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma moraaliseadusele, mis eksisteerib temast sõltumatult.
Eetika on subjektiivne. Objektiivses mõttes on õige valem olemas, kuid indiviidile võib varieeruda.
Eetikal on oma kategooriad, kas siis insenerieetika, spordieetika, ärieetika ja ka röövli eetika.
Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed.
Eetika - • Eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis on juhitud hea ja õige printsiibist.
Eetikata on maailma lahti lastud koletis“, tuleb sellega nõustuda, sest nii see tegelikult ongi.
Eetika on subjektiivne. Ütleb, et on olemas õige vale, kui on suhteline/varieeruv inimestele.
Eetika on juhtimiskompetents ja julgus võtta vastutust, mis näitab teo ja otsuse kvaliteeti.
Eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel
Eetika - tähendab üldteoreetilist analüüsi; moraal – konkreetseid kõlbelisi nähtusi.
Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär.
Eetika - Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid.
Eetika on midagi, mis teadusega reguleeritav pole, kuid mida religioon saab kujundada.
Eetika - teha õigeid asju, õigel ajal, õigete inimeste suhtes ja õigel eesmärgil.
Eetikakriis – olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel
Eetika - väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid!
Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis vale.
Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel.
Eetika on oluline kõigi inimtegevuste osa, muutudes pidevalt järjest tähtsamaks.
Eetikaloeng – eetika on uurimus sellest, mis on hea. Mõiste hea erinevad tähendused.
Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha.
Eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone.
Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, õigetest ja vääradest tegudest.
Eetikakoodeks on tegevusjuhend, mis põhineb ühiskondlikel väärtustel ja vajadustel
Eetika aluseks on koostöö eksisteerimine, mis on ühtlasi ühiskonna lähtepunktiks.
Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama.
Eetika - moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav.
Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest.
Eetika on juhitud ühelt poolt seaduste ja teiselt poolt vaba valiku poolt.
Eetika on õpetus õnnest, selle tingimustest ja saavutamise takistustest.
Eetika - moraali puuduvad aruteinud hea ja halva, õige ja vale suhtest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eetikakriisist – osa probleemidest on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega, ka haridus- ja kasvatusküsimustes valitseb pluralism, kõiki probleeme ei saa lahendada uute õppeainete lisamisega. Avalikkuse ette on jõudnud mitmed poliitilised skandaalid (korruptsioonijuhtumid
Eetikakoodeksis sätestatu - kas nõustaja isiklikud väärtused ja formaalne eetika langeb
Eetikaveeb - {WWW] URL http://www.eetika.ee/arieetika/ettevote (03.03.2012)
Eetika – abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused
Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad)
Eetikas - kujundite süsteemi, kunstite väljendus- vahendite ühtsus.
Eetikaväidetel on küll tõeväärtus, kuid kõik eetikaväited on väärad.
Eetika - ja hariduskriis on tänapäeval väga suureks probleemiks.
Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist.
Eetika – inimlikkus, ausus, austus, hea tahe, õiglus, usaldus.
Eetika - ja moraaliprobleemid on paratamatus, need on osa elust.
Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia.
Eetika on teadus meie käitumistest, tegudest ja olemustest.
Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks:
Eetikacase – Jürgen Ligi vürtsikas postitus (meediakajastuse
Eetika - teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest
Eetika on korrektse käitumise üldprintsiibid ja reeglid.
Eetikaprobleemid – igale organismile jäägu oma normaalne genoom.
Eetikas – hetkel kõige kuumem on kahekordse suhte teema.
Eetika on juhend, mis määrab ära õige ja vale piirid.
Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist.
Eetika – teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia.
Eetikakoodeks on ette nähtud ka sekretäridele, juhiabidele.
Eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele.
Eetikata nagu on teada, siis Aristoteles on eetika ristiisa.
Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem.
Eetikas on äraproovitud teadmiseks eetikakoodeksid.
Eetika - filosoofia aru mis uurib moraali suhteid.
Eetika – tähendab ÜLDTEOREETILIST ANALÜÜSI 6
Eetika järgi on ta süüdi juba, kui ta mõtleb sellest.
Eetika – käitumisnormide kogum (moraale palju)
Eetika on vanem kui metafüüsika või religioon.
Eetika – VANA-KREEKA päritolu ethos: asupaik,
Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest.
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest.
Eetika on tihedalt seotud ka seaduskuulekusega.
Eetikaväited on emotiivsed, neil pole tõeväärtust.
Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus
Eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu.
Eetikaväited on väärad. Ei leidu moraalitõdesid.
Eetikateadus - ja –teooria algab Aristotelesest.
Eetika apoliitilisusel on siiski ka filosoofilisem põhjus.
Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid.
Eetika koodeks on raamatupidajatele väga vajalik.
Eetika on meie vaimse isetegevuse ilmum.
Eetikas - vabaduse ja vastutuse vahekord.
Eetika on üldtunnustatud kõlblusnorm.
Eetikata on maailma lahti lastud koletis.
Eetika on oma olemuselt maailmajaatav.
Eetika – käitumis ja moraalinormid.
Eetikamöllus on õige põgusalt juttu olnud.
Eetika on moraali teaduslik uurimine.
Eetika koodeksid on kah muutuvad, pole jäigad.
Eetika on teadus/õpetus moraalist.
Eetika – inimteadvuse pürgimus.
Eetikaprintsiibid on seotud maailmavaatega.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun