Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Difraktsioon on tühine siis, kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Valguse polarisatsioon: selle abil reguleeritakse täpi heledust LCD telerite ekraanil (3 täppi). Ühtepidi asetsevatest kristallidest paistab valgus läbi, risti asetsevatest aga mitte ja on tume.
Difraktsioon – laine paindumine pigem murduvad ja laineenergia tõkke taha muundub turbulentsiks Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest Soliton – püsivastruktuuriline üksiklaine  Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest võib moodustuda hoopis muus suunas leviv ohtlikult järsk laine.
Difraktsiooniks nimetatakse valguse paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas. Valgus ei kaldu siin sirgjoonelisest levimisteest kõrvale ei murdumise, peegeldumise ega hajumise tõttu, vaid läbipaistmatu tõkkega kohtumise tagajärjel.
Difraktsioon - lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumist tõkete taha Interferents-kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevaid ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist.
Difraktsioonimax või – min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine.
Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune.
Difraktsioon on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda, st valgus kaldub oma sirgjooneliselt teelt kõrvale.
Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest.
Difraktsioonivõre ehk korrapäraste pilude süsteem tekitab difraktsioonipildi, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral.
Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.
Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja.
Difraktsioon - Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumine tõkete taha Rakendused: difraktsioonivõre; holograafia.
Difraktsioon on probleemiks mitmete tehniliste rakenduste juures; see seab teoreetilise piiri kaamera, teleskoobi või mikroskoobi resolutsioonile.
Difraktsioon on põhjustatud lainete levimise iseärasustest; seda kirjeldavad Huygensi-Fresnelli printsiip ja lainete superpositsiooniprintsiip.
Difraktsioon on laine paindumine tõkke taha ehk sirgjoonelisest levist kõrvalekalle, mis ei ole seotud peegeldumise, murdumise ega hajumisega.
Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning ⃗⃗ samafaasipinnad nende paindumist tõkete taha.
Difraktsioon on aga füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja.
Difraktsioon on valguse levik geomeetrilise varju piirkonda 1) Difraktsiooniribad muutuvad avade suurenedes kitsamaks ja tihedamaks.
Difraktsioon on samuti jälgitav lainete liitumisel ja see seisneb valguse hajumises langemisel tõkkele või läbiminekul avast.
Difraktsioon on jälgitav niisuguste tõkete ja avade korral, mille mõõtmed ei ole väga palju suuremad vaadeldava laine
Difraktsioon - Nähtus mille puhul lained painduvad tõkete taha mis on sama suurus järgus või väiksemad lainepikkused
Difraktsioon ehk paindumine. Interferents ehk lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumise amplituudi jaotus.
Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon.
Difraktsiooniribad on kitsad, võime piisavalt suurel kaugusel silinderpinna kõverust ühe riba piirkonnas mitte arvestada.
Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha.
Difraktsiooniks nimetatakse valguse (ja üldse lainetuse) paindumist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas.
Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega.
Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja.
Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest lainete kohtumisel tõketega.
Difraktsioon – lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha.
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete paindumist tõkete taha ja levimist geomeetrilise varju piirkonnas.
Difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast.
Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus.
Difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha ehk valguse korral valguse sattumine varju piirkonda.
Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi – Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul.
Difraktsioon on seda märgatavam, mida enam lainepikkus ja avad-tôkked on ühesuguste môôtmetega.
Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani punktis tekkib minimum või maksimum.
Difraktsioon – laine paindumine tokete taha (varju piirkonda). Jalgitav vaikeste avade ja
Difraktsioonivõre on läbipaistev plaat, mis on kaetud paralleelsete läbipaistmatute ribadega.
Difraktsioon - nähtust kus lained painduvad tõkete taha nim. lainete difraktsiooniks.
Difraktsioonipildis on üks nulljärku peamaksimum, mille annavad võret otse läbinud kiired.
Difraktsioon on nähtus kus valgus paindub läbi avade või tõkete varju piirkonda.
Difraktsioonivõre on ühesugustest korrapäraselt paiknevatest piludest koosnev süsteem.
Difraktsioonil ehk paindumisel õhus hõljuvates tahketes või vedelates osakestes.
Difraktsioon on jälgitav kui tõkke ava mõõtmed on kuni 10 valguse laine
Difraktsioon on aga nähtus, mille puhul laine paindub ümber takistuste.
Difraktsioonvore – kujutab endast paljude paralleelsete pilude susteemi.
Difraktsiooni nähtust on võimalik kasutada valguse lainepikkuse määramisel.
Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha.
Difraktsioon - lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda.
Difraktsiooniks nimetatakse lainete levimist tõkete ja avade taha.
Difraktsioon - lainete kandumine teele jäävate tõkete taha.
Difraktsioon - tõkkele lange-vad lained painduvad selle taha.
Difraktsioonivõre - kujutab paljude paralleelsete pilude süsteemi.
Difraktsioonivõre - kasutatakse valguse lainepikkuse määramiseks.
Difraktsioonivõres on ühel millimeetril sadu või tuhandeid triipe.
Difraktsioon on tõkete taha paindunud lainete interferents.
Difraktsioon on nähtav siis, kui tõke on 2-5 lainepikkust.
Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi.
Difraktsioon on omane igasugusele lainelisele nähtusele.
Difraktsioon - nähtus, kus lained painduvad tõkete taha
Difraktsioon – Nähtus, kus lained painduvad tõkete
Difraktsioon – valguslainete paindumine tõkke taha.
Difraktsioon – Laine paindumine tõkete taha.
Difraktsioon - lainete paindumine tõkete taha.
Difraktsiooninähtuseid on tihti näha ka igapäevaelus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun