Demokraa mõiste | Sõnu seletav sõnastik

3

Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu.

Demokraatiad ja diktatuurid

0

Demokraatia tugisambad on järgmised: ♣Rahva suveräänsus; ♣Valitsemine valitsetavate nõusolekul; ♣Enamuse võim; ♣Vähemuse õigused; ♣Põhiliste inimõiguste tagamine; ♣Vabad ja ausad valimised; ♣Võrdsus seaduste ees; ♣Korrakohane õigusemõistmine; ♣Põhiseadusega piiratud riigivõim; ♣Võimulahususe printsiibi järgimine; ♣Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; ♣Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

0

Demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused.

Haldusõigus

0

Demokraatlikku euroopat on ikka peetud niisuguseks regiooniks, kus inimõigustega lood korras on. Tõepoolest, võrreldes mõnede islamimaadega või maailma kõige vaesemate riikidega Aafrikas, paistab Euroopa olukord väga hea. Inimõiguste ja -vabaduste probleemid pole siiski tagaplaanile jäänud, pigem vastupidi –nendega tegelevad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, kodanike survegrupid ja liikumised.

TÄNAPÄEVA MAAILM

0

Demokraatlikes riikides on juurdepääs ametlikele dokumentidele tagatud tavaliselt põhiseadusega. Avalikkuse vaba juurdepääs ametlikele dokumentidele tuleneb põhimõttest, mille kohaselt administratsiooni tegevus on transparentne, avalikkuse kontrolli all. Avaliku võimu tegevus peab olema avatud ja meediale nii, et nad saaksid omandada informatsiooni omal valikul, sõltumatult võimu teabeteenistusest.

JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL

0

Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus.

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

0

Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised.

Valimised ja Euroopa

0

Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole.

Poliitikafilosoofia

0

Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: • kandidaate on ühele saadikukohale mitu; • kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; • kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses; • hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.

Ühiskond

0

Demokraatlik eesti – 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused – Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele )

Ajalugu eksam 1

0

Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei Eesti Vasakpartei Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Eesti Reformierakond- Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma

Kodanikud, huvid ja demokraatia

0

Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.

Ühiskonnaõpetus II kursusele

0

Demokraatias positiivset on näiteks see, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega.

Demokraatia plussid ja miinused

1

Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.

Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

0

Demokraatlikud valimised on alati vabad, mis tähendab, et: • Kandidaate ühele saadikukohale on rohkem kui üks • Kõigil on ühesugune võimalus oma vaateid avaldada • Riigi kodanikul on õigus teha oma valik ise ja hoida seda enda teada • Hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult

Kuidas rahvas osaleb valitsemises

0

Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus, mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele. Mõeldud on ka vähemuste õigustele ja neidki arvetstatakse. Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi.

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid

0

Demokraatia vormid -  Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise  Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia)  Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt.

Politoloogia KT

0

Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist.

Demokraatia

0

Demokraatlikule õigusriigile on iseloomulik, et õigust mõistab demokraatlikel põhimõtetel kujundatud ja tegutsev kohus, kes õigusemõistmisel on sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust, allub ainult seaduse nõuetele ja vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi.

Tsiviilõigus KT2

1

Demokraatia 1920 - 30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt:

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

1

Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant.

Tänapäeva demokraatia tunnused

0

Demokraatlik ateena – algselt oli korraldatud aristokraatsel viisil, kuid demokraatlikuks hakkas muutuma alates 594 eKr, kui Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks.

Vana-Kreeka

1

Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus.

Demokraatia levik

0

Demokraatia puudumine ehk poliitiliste vabaduste puudumine(ei oldud rahul Nikolai 2.valitsemisega), Vene-Jaapani sõda, milles venelased said lüüa , venestamine ehk rahvuslik rõhumine (kõige tähtsam põhjus eestlastele). Sündmused : 1. 16. oktoobri veretöö.

Ajaloo konspekt

0

Demokraatlik vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis.

Uus sajand vanad probleemid

0

Demokraatlikud traditsioonid - > kogukonna/ühiskonna heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanitele • Parimad tulemused iga tasandi jaoks saavutatakse kui töötame samaaegselt igal

Tervis ja heaolu

0

Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia.

Poliitikafilosoofia

0

Demokraatlik põhiseadus - 1.dets. 1924.a. kommunistide riigipöördekatse • Parlament - 1917-1919 Maapäev - 1919-1920 Asutav Kogu - 1920-1923 I Riigikogu - 1923-1926 II Riigikogu rahvahääldus algkoolide seaduse muutmiseks, rahvas vastu st umbusaldus

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

0

Demokraatia printsiip tähendab eelkõige seda, et üksnes rahva poolt valitud ja seetõttu ka demokraatlikult legitimeeritud parlament on õigustatud vastu võtma olulisi otsuseid, mis sätestavad kodanike jaoks üldist tähtsust omava regulatsiooni.

Diskretsioon

0

Demokraatlikus maailmas on üha laiemalt leviv nägemus juhist kui toetajast, treenerist ja õpetajast, temast kui mitte kontrollijast, vaid kui alluvatega koos ühiste tähenduste loojast ning organisatsioonist kui “ümberpööratud püramiidist”.

JUHTIMISTEOREETIK HENRI FAYOL

0

Demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine.

Ajakirjandus- kas neljas võim?

0

Demokraatial on teel palju nõrku kohti (nt. võib suure enamusega võidule saanud valitsus, kergelt muuta demokraatliku riigi mittedemokraatlikuks). Demokraatia on vajalik kasulik ja edasiviiv huvide, mõtete ning maailmavaadete paljusus.

\"Tänapäeva demokraatia tunnusjooned\"

0

Demokraatlik eesti - Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni.

Demokraatlik eesti.

0

Demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem, et vähendada eksimise võimalust • Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus.

Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid

0

Demokraatia levik on olnud 20. sajandi ülemaailmseks suundumuseks ja lähimate aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud.

ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal

0

Demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele.

Filosoofia gümnaasiumile

0

Demokraatlike valimistega - mitu kandidaati (varem koguaeg igas ringkonnas ainult 1 kandidaat), pooled säilitas kompartei, pooled kandidaadid esitati rahvaalgatuse alusel; ka Eestist – kandidaadid olid suht seinast seina.

Taasiseseisvumine

0

Demokraatial on küll miinuseid, kuid paremat sellest valitsemiskorrast tõesti veel leiutatud ei ole. Ma leian, et üks suuremaid miinuseid demokraatial diktatuuri ees on kohmaksu ja otsuste tegemise aeglus.

Diktatuur või demokraatia -Teise Maailmasõja eelõhtu/arutlus

0

Demokraatia põhiprintsiip - kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat- hukutav, sest inimesed pole kasvatuse abil ettevalmistatud selleks, et valida parimaid juhte ja kõige targemaid kursse.

Platon

0

Demokraatial on eeliseid siiski rohkem kui puudusi. Demokraatia eeliseks on see, et me võime olla sellised nagu me tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud.

Demokraatia plussid ja miinused

0

Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks.

Poliitika ja valitsemise alused

0

Demokraadid on abordi seaduslikkuse pooldajad, kuna nad ei toeta niivõrd traditsioonilise väärtusi, vaid eelkõige indiviidi vabadust ja seda, et igaüks saab ise otsustada oma isikliku elu

Võrdleva Poliitika kodutööd

0

Demokraatia printsiip – PS par 1, demokraatia väljendub legitimatsioonis, enamuse õigus otsustada, avaliku halduse teostamine on piiritletud PS ja seaduste raamidega, kodanike arvamuste arvestamine.

Haldusõiguse konspekt

0

Demokraatlikus riigis on kõigil sõnavabadus ehk kõigil on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada neid. Aga alati tuleks kontrollida, et sa ei väljendaks ennast valesti ja mõtleks, mida sa ütled.

Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas

0

Demokraa - tiat, mis tänulikult registreeris iga sellise keeldumise korral ja kasutas ära neid varakate klasside meeleolusid, et ajada massid sotsiaaldemokraatlikesse püünisraudadesse.

Mein Kampf

0

Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele.

Lühi arutlus \'Demokraatia plussid ja miinused\'

0

Demokraatlik vabariik - Võim on rahva käes, see tähendab, et kõige suurem võim kuulub rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast.

Kordamine: Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

0

Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused.

Ajaloo perioodid

0

Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents – eelkõige majanduses 2) hääleõigus – 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse.

Nüüdisühiskond

0

Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: • Kandidaate on ühele saadikukohale mitu • Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida.

Ühiskond. Demokraatia

0

Demokraadid - Peeter Speek, Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga-1905.rev.põhjused-Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia.

20.sajandi algus

0

Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe, kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav.

Lühi arutlus \'Demokraatia plussid ja miinused\'

0

Demokraatia põhiväärtused ehk tugisambad: 1.Rahva suveräänsus 2. Põhiliste inimõiguste tagamine 3. Vabad ja ausad valimised 4. Põhiseadusega piiratud riigivõim 5. Võrdsus seaduse ees

ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

0

Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest.

Lühi arutlus \'Demokraatia plussid ja miinused\'

0

Demokraatlikus inimühiskonnas on vähemusel alati palju vähem jõudu kui enamusel ja seetõttu saabki otsustavaks just enamuse tahe oma suure jõu tõttu, mitte aga suurema tarkuse pärast.

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

0

Demokraatia oludes - tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist.

Antiikkirjanduse konspekt

0

Demokraatlikus ühiskonnas on teisimõtlemine võimalik; totalitaarse süsteemi puhul võib aga loota, et vaid mõned ebatavalised kangelased ja märtrid võivad kuulekusest keelduda.

Erich Fromm "Armastuse kunst"

0

Demokraatlik riik on loodud kui ideaal, kristlus humanismi vormis, kus tunnustatakse ühist inimeseks olekut ning kus antakse inimestele formaalsed ja poliitilised õigused.

Õigusfilosoofia ajalugu

0

Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest.

Demokraatlik ja mittedemokraatlik riik ning nende vahe

0

Demokraatlik kord on aga hea, sest teoorias peaks see tagama kõigi kodanike võrdsed õigused ja võimalused, mis tegelikkuses saja protsendiliselt tõele ei saa vastata.

Demokraatia plussid ja miinused

0

Demokraadid – 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu.

Uusim aeg 1917.a.

0

Demokraatia printsiip on sätestatud ka põhiseaduse §s 1, mille kohaselt Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

Haldusõiguseõpik

0

Demokraatia kriis - Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes.

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

0

Demokraatlik erakond – EDE (J.Tõnisson) ning eesti radikaaldemokraatlik erakond ERDE (A.Birk). nende ühinemisel sündis Eesti Rahvaerakond ERE. ERDE sulas kokku EDEga.

Eesti uusima aja ajalugu

0

Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused.

Demokraatiad ja diktatuurid

0

Demokraatlikus ühiskonnas on väga levinud võimu teostamine horisontaalselt ning pole kahtlust, et niisugune mõjuvõim on alati efektiivsem mis tahes vertikaalsest võimust.

Eksami kordamisküsimused+vastused

0

Demokraatliku lääne - Euroopa ja USA vahel tekkis tihedam koostöö, kuna kardeti järjepanu suurenenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu edasist pealetungi.

Miks said endistest liitlastest vaenlased?

0

Demokraatlik väikeriik on kallis. Väikeriigis on spetsialiseerumine vajalik kuid hariduse poole pealt on see ebavajalik kuna loodud on multifunktsionaalsed töökohad.

Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted

0

Demokraatlikus õigusriigis tähendab kohalik omavalitsus elanikele eeskätt võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamises ning on sellisena riigi demokraatia

Ühiskonna valitsemine

0

Demokraatlik ühiskond - ühiskond, mida iseloomustab mitmeparteisüsteem, kodanikuvabadused, vähemuste õigustega arvestamine, võimude lahusus ja avatud majandus.

Nüüdisühiskonna mõisted

-1

Demokraatias on kõik küll seaduse ees võrdsed, ent inimesed ei tunne end tihti võrdsetena, eriti vaesed, sest demokraatia paratamatult soosib kapitalismi, milles rikaste käes on võim ja demokraatia puuduseks on ka see, et riigis, kus valitseb rahvavõim, ei saa toetada vähemuste huve täielikult, kuna võimul on enamuste huve kaitsvad esindajad.

Lühi arutlus \'Demokraatia plussid ja miinused\'

0

Demokraatilikud ideoloogiad - A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus.

Kahe sõja vahel

0

Demokraatia kujunemine on ajaloos läbinud pika tee. Kuigi keskaeg andis demokraatia arengule vähe, sündis õigusriigi idee ühe legendi järgi just sel ajal.

Demokraatia vormid ja areng

0

Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus.

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

0

Demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades

Ühiskond - nüüdisühiskond

0

Demokraatlikust – ta ei eelista mitte ühtki, arvates, et igaüks neist omab omi positiivseid külgi ja puudusi ja ei ole puhtal kujul vastuvõetav.

Marcus Tullius Cicero

0

Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel.

Riigi õiguslik järjepidevus

0

Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud.

Demokraatia võlu ja valu

0

Demokraatias on mingis mõttes totalitaarne element – dem.ideaal on täielikult politiseeritud rahvas st. iga kodanik olgu poliitikaga seotud.

Demokraatia

0

Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama.

Demokraatlik valitsemine

0

Demokraatia puhul on tagasiside (feedback) ebaadekvaatne. Valijad ei tea kõikki võimalikke probleemi lahendusi, seega ei oska otsustada, mis neile

Avalik juhtimine

0

Demokraatlikes maades on juurdepääs avalikele arhiividele vaba, välja arvatud erandid, mis on fikseeritud arhiiviseadustes või muudes õigusaktides.

Referaat Toomas Karjahärmi`i raamatu "Oleviku minevikud" põhjal.

0

Demokraatia tunnused - kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees, pluralistlik kodanikuühiskond, vaba ajakirjandus.

Ühiskond

0

Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja

Sõnavabadus

0

Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia – demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.

Demokraatlik valitsemine

0

Demokraatlikus riigis on lubatud inimestel teada mis nende riigis toimub, kuid 100% tegelikult ei tea oma riigist inimene ka demokraatlikus riigis.

Demokraatia ja Diktatuur 1920-1930.aastatel

0

Demokraatlikus riigis on kodanikul valimistel ainult üks hääl ning ka kommunikatsioonis tuleb seetõttu arvestada kõigi sihtrühmade võrdsust.

Suhtekorralduse eksami materjal

0

Demokraatias on eeliseks just see et, puuduvad igasugused tsensuurid ning igaüks võib uskuda, pooldada just seda mida tema heaks arvab.

Diktatuur või demokraatia -Teise Maailmasõja eelõhtu/arutlus

0

Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond.

Riik, see olen mina!

0

Demokraatias on kõige tähtsam rahva iseseisvus, et rahvas suudaks teha ise otsuseid ilma, et keegi seda neile peale suruks ja ütleks.

Demokraatia väärtused meie ühiskonnas

0

Demokraatiaks on aga vaja, et erinevad etnosed suudaks luua koalitsioonivalitsuse. 8. Aafrika sõjad ja kriisikolded iseseisvusperioodil

Aafrika ajalugu

0

Demokraatia ohud - Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused

Ajaloo ühiskona mõisted

0

Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega.

Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid

-1

Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www.riigiteataja.ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile.

Maksunduse valdkonna mõisted

0

Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida.

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

0

Demokraatlikes maades on regulatsioonid selgemad ning juurdepääsupiirangute seadmisel lähtutakse rohkes üksikisiku huvide kaitsest.

JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL

0

Demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes.

Eestlase parim toit on teine eestlane

0

Demokraatlikus vabariigis on õukondlik lipitsemistaktika väga paljudele inimestele vastuvõetav ja levib kõigisse ühiskonnaklassidesse.

Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast

0

Demokraatiatele omaselt ehk parlamendis esitatakse küll palju eelnõusid, kuid valitsuse kontrollitav koalitsioon hääletab need maha.

Eesti valitsemiskorralduse probleeme kajastavate artiklite lahkamine

0

Demokraatlik ühiskond - > Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet – ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne

Pluralistlik ühiskond

0

Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu.

Sotsiaaloogia eksam

0

Demokraatia tugisambad on järgmised: rahva suveräänsus; valitsemine valitsetavate nõusolekul; enamuse võim; vähemuse õigused;

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

0

Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega.

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

0

Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul.

Riigiõigus

0

Demokraatia areng – ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng – tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele

Meedia, liigid ja ülesanded

0

Demokraatias on vabad ja ausad valimised, mis tähendab, et rahvas saab valida anonüümselt ja iseenda kandidaadi poolt.

Demokraatia väärtused meie ühiskonnas

0

Demokraatlikel rahvastel on vormitäitmine seda vajalikum, mida tegusam ja mõjuvõimsam on valitsus ja mida loiumad on üksikisikud.

Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast

0

Demokraatlik vabariik – rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul.

Vana-Kreeka

0

Demokraatlikule riigikorraldusele on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevate harude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega.

Kohaliku omavalitsuse õigus

0

Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada.

Külm sõda 1956-1985

0

Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia.

Demokraatia võlu ja valu

0

Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega.

Riigi õiguslik järjepidevus

0

Demokraatia põhjaks on omaks võetud väärtuste komplekt, mida kasvatatakse inimestesse ja ühiskonda aastakümnete jooksu.

Demokraatia probleemsus Eestis

0

Demokraatlikuks ühiskonnas on igal kodanikul õigus kuuluda talle meelepärasse paretisse. Parteisid võib oma vaadete poolest 3ks.

Ühiskond - aasta konspekt

0

Demokraatlikes riikides on tagasikutsumine ette nähtud harva, näiteks Ühendriikide mõnedes osariikides munitsipaaltasandil.

Riigiõiguse konspekt

-1

Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 1. Konstitutsioonist 2. Rahvusvahelistest lepingutest 3. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid.

Õigusõpetuse konspekt

0

Demokraatlikul hääletusel on hääletajatel võrdne hulk hääli, turuprotsessides on “hääletajatel” aga erinev hulk raha.

Avaliku sektori ökonoomika

0

Demokraatia võimalused – Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud.

Poliitika

0

Demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada.

Sõnavabadus

0

Demokraatlikus riigis on rahvas iseseisev, neil on võrdsed demokraatlikud õigused ning majandust ei saa riik juhtida.

Demokraatlik ja mittedemokraatlik riik ning nende vahe

0

Demokraatlikus ühiskonnas on kunst pigem anonüümne, siiski ei tähenda see seda, et ta jätab oma ülesanded saavutamata.

Nimetu

0

Demokraatias on lubamatu ebavõrdsus, kuid Kreekas kehtis naisel ja meestel erinevad õigused ja kohustused.

Vana-Kreeka - Kas oli demokraatlik ühiskond ?

0

Demokraatia plussideks on see, et kodanikud saavad osaleda riigijuhtimises ja neil on mõningaid õigusi ja vabadusi.

Demokraatia ja diktatuur 1920

0

Demokraatlikul ühiskonnakorraldusel on mõned põhimõttelised alused, millest tegeliku demokraatia taotlejad peavad kinni pidama.

Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost

0

Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim.

Demokraatia ja diktatuurid Euroopas

0

Demokraatlik kord on aga hea, sest teoorias peaks see tagama kõigi kodanike võrdsed õigused ja võimalused.

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid

0

Demokraatlikule juhtimisele on iseloomulikud järgmised tunnused: 1. Väärtustatakse alluvate isikuomadusi ja võimeid.

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

0

Demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle

Demokraatlik Eesti (1919)

0

Demokraatia kriis - Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme.

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

0

Demokraatlikus riigis on iga etteheide riigile või valitsejatele kaudselt või otseselt ka etteheide iseendale.

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

0

Demokraatlikes riikides on deputaadi tagasikutsumise õigust kastutatud USA mõnes osariigis munitsipaaltasandil.

Riigiõigus

0

Demokraatlik lääne - Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta.

Arutlus maailmasõda

0

Demokraatlik partei on vanim partei USAs, mis on oma pika ajaloo jooksul läbi teinud märgatavaid muutusi.

Võrdleva Poliitika kodutööd

0

Demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal pärast sõda ei olnud.

Riigi ja valitsemise põhialused

0

Demokraatiad on siiski eelkõige individuaalsust kultustav ideoloogia). Nimetamise problemaatika.

Marksism ja postmarksism

0

Demokraatlikus ühiskonnas on võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine vaba poliitilise võistluse tulemus.

Õiguse entsüklopeedia

0

Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus.

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

0

Demokraatlikule riigile on häbiplekiks see, kui inimesi meelitatakse erakondadesse lisahüvesid pakkudes.

Propaganda mõju Eesti riigis

0

Demokraatide - liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine;

Demokraaia ja demokratiseerimine

0

Demokraatlikus riigis on kõigil valimisõigus, õigus valida omale esindaja ning samuti sõnavabadus.

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

0

Demokraatia pool tähendab seda, et ette on nähtud elanikkonna põhigruppidele oma väljaanded.

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

0

Demokraatlik vabariik – kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.

Õiguse Alused kordamisküsimused

0

Demokraatliku riigina on see ainuõige otsus, vastasel juhul jääb mulje, et Riiki ei peagi austama.

Eetilise konflikti analüüs

0

Demokraatia põhimõte - KOV-s elavate inimeste kohalike küsimuste iseseisev lahendamine, osalemine.

Eesti valitsemissüsteemid

0

Demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks.

Demokraatia

0

Demokraatliates on tänapäeval üldine, võrdne, salajane ja perioodiliselt korduv valimine.

Politoloogia ja poliitika

0

Demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel.

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

0

Demokraatias on rahval sõnaõigust, neil on õigus valida, toimis mitme partei süsteem.

Demokraatia ja diktatuur 1920-1930.aastatel essee

0

Demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.

Demokraatia positiivsed ja negatiivsed küljed

0

Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike.

Arutlus: Kas Venemaa on demokraatlik riik?

0

Demokraatias on eesmärgiks poliitiline võim ja arvestusühikuks on kodanike hääled.

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

0

Demokraatlikes riikides on juurdepääs ametlikele dokumentidele üldiselt tagatud põhiseadusega.

JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL

0

Demokraatlik valimine – kohustus uuesti valida; kes valivad? Kelle huve arvestatakse rohkem?

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

0

Demokraatriavastane – ta on vastu paljuparteilisele poliitikale kuna see on ebastabiilne.

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

0

Demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu.

Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas

0

Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus.

Lühi arutlus \'Demokraatia plussid ja miinused\'

0

Demokraatlik stiil – eeldab, et töötajad on algatusvõimelised ja tööst huvitatud.

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

0

Demokraatia levik on olnud 20. saj. viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

0

Demokraatia mõiste on muutunud väga laialdaseks, et näib hõlmavat pea kõiki riike.

Kas eesti on demokraatlik riik?

0

Demokraatia nõrkus - rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks.

Maailm maailmasõja järel

0

Demokraatias on valimisõigus, inimestel on võimalus osaleda riigivalitsemises.

Demokraatia ja Diktatuur

0

Demokraatlikud vabaduse - sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute vabadus, elukoha valimis

Diktatuur Euroopas

0

Demokraatlikus riigis on tähtis roll juhikultusel ja keelatud on kõik teised erakonnad.

Diktatuur ja demokraatia

0

Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali.

Demokraatia ja Diktatuur 1920-1930.aastatel

0

Demokraatlikes riikides on valimised vabad, sellepärast seda süsteemi eriti ei kasutata.

Riigiõiguse konspekt

0

Demokraatlikus riigis on antud igale kodanikule võimalus valida enda rahvale esindajad.

Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana

0

Demokraatia mõiste - rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises.

Suurbritannia ja Prantsusmaa võrdlus

0

Demokraatlik ateena - 5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik.

Esiajalugu

0

Demokraatias on igal inimesel võimalus osaleda arutlustes ning otsustamises.

Essee- Demokraatia plussid ja miinused

0

Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme.

Kas eesti on demokraatlik riik?

0

Demokraatlik vabariik – Vabariik, kus võim kuulus rahvale ning rahvakoosolekutele.

Vana-Kreeka

0

Demokraatlik liider - orienteeritud grupi suhetele kui ka ülesannete täitmisele.

Inimeste juhtimine organisatsioonis

0

Demokraatlikes riikides on parlamendi istungid avalikud. Riigipea on kõrgeim ametnik.

Valitsemine ja valimised

0

Demokraatlikus riigis on võim jagatud mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel.

Ühiskonaõpetus: Demokraatia kontrolltöö kordamine.

0

Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei.

Parteide jaotus ja kodanikuõigused, kodakonsus

0

Demokraatlik revolutsioon - vägivallata suutis elanikkond tõugata võimult Kompartei.

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

0

Demokraadid jagunesid – lõuna-osariigid toetasid orjust, põhjaosariigid mitte.

Uusaeg

0

Demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes.

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

0

Demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet.

Van Schendelen, lobitöö ja euroopa liidu demokraatia

0

Demokraatia kulukus – pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused

Ühiskonnaõpetuse konspekt

0

Demokraatia põhitunnus on rahva osalemine poliitikas, selleks on erinevaid viise.

Milline on tugev demokraatia?

0

Demokraatiaks - osalusdemokraatia 2. Selgita valmiste kolme funktsiooni.

Demokraatia ja valimiste kontrolltöö

0

Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia

Ühiskonna valitsemine

0

Demokraatlik ühiskond - Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu

Demokraatia, diktatuur

0

Demokraatial on missioon. (Sõnavõtt Sofia 2001 tippkohtumisel, 2001)

LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT

0

Demokraatlikus riigis on inimestel rohkem sõnaõigust, kui mittedemokraatlikus

Millises riigis tahan elada?

0

Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus.

Ühiskond ja riik

0

Demokraadid – pean ma siiski otsustama oma perekonna hüvanguks.

Mis on demokraatia

0

Demokraatlikes režiimides – valimised  Diktatuurirežiimides-revolutsioonid

Muutused poliitikas. Poliitilised Režiimid

0

Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised.

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

0

Demokraatia pr – eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist.

Haldusõigus konspekt

0

Demokraatial on tõepoolest nii nõrku, kui ka tugevaid külgi.

Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused

0

Demokraatlikuna oleks ehk isegi õnnestunud teist maailmasõda vältida.

Ajaloo arutlus teemal "Ülemaailmse majanduskriisi roll kahe maailmasõja vahel".

0

Demokraatlikus ühiskonnas on nendega võidelda raske, kuid see on võimalik.

Isamaalisus

0

Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi.

Külm sõda 1956-1985

0

Demokraatial on kaks põhivormi: otsene ja kaudne demokraatia.

Demokraatia vormid ja areng

0

Demokraatia laialivalguvust on juba kritiseeritud ammustest aegadest saadik.

Mina ja demokraatia

0

Demokraadid - vabaturumajandus vajadusel riigi sekkumisega

Suurbritannia ja Prantsusmaa võrdlus

0

Demokraatia kriis on ka ajakirjanduse kriis, kirjutas Päevaleht.

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

0

Demokraatia kultus on hiline nähtus  Põhjendas inimloomusega.

Sissejuhatus ideede ajalukku

0

Demokraatia nõrkus on ka valitute erinevad võimed ja haridustase.

Demokraatia vormid ja areng

0

Demokraatial on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.

Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned

0

Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism

Avalik haldus ja valitsemine

0

Demokraatia kool on selle aja jooksul palju edasi arenenud.

Valimised-demokraatia kool?

0

Demokraatia nõrkus on just selles, et side teadmisega katkeb.

Lääne filosoofia

0

Demokraatia 1920 - 1930. aastail - võidukäik või kriis

Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis

0

Demokraatia miinimumdefinitsioon – eliitide väljavahetamise mehhanism

Sissejuhatus sotsoloogiasse

0

Demokraatia valitsejad on mõjutatavad retoorika ja pettusega.

Platoni ja Aristotelese tunnetus

0

Demokraatlik vabariik on nt Kreeka, kus võim kuulus rahvale.

Õiguse entsüklopeedia

0

Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.

Ühiskonna eksami konspekt

0

Demokraatlikul viisil – väljendab enamiku valijate tahet.

Õigusõpetuse konspekt

0

Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse.

Verssaille´s rahuleping ja 20.aastad

0

Demokraatlik otsus on enamust rahuldav otsus, konsensus.

Avalik juhtimine

0

Demokraadid – lõuna orjapidajate huvide

Ameerika Ühendriigid

0

Demokraatlikes riikides on kõik seaduse ees kõik võrdsed.

Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad; Õigus ja õiglus

0

Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeima võimu kandjaks: Rahvas

Ühiskonna riigieksami küsimused ja vastused

0

Demokraatlik sotsialism on defineeritud ainult oma algetes.

"Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" Günter Grass - kokkuvõte

0

Demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum.

Kuidas rahvas osaleb valitsemises

0

Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas.

2.4 ja 2.5 Ühiskonna töö kokkuvõte

0

Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim.

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

0

Demokraatia väljendus on konstitutsioonilised õigused.

Õiguse üldteooria

0

Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine.

Riigiõigus

0

Demokraatlikus maailmas on mõttevabadus ja sõnavabadus.

Vabadus eeldab ka vastutust

0

Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud.

Valimised

0

Demokraatia kodus on ka suhteliselt kõrgel kohal.

Rahvavõim ehk demokraatia

0

Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud.

Valimised

0

Demokraatias on rahval suur osa valitsemises.

Miks osades riikides kehtestati diktatuur?

0

Demokraatlik valitsemis – kord ehk põhiseaduslikkus.

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

0

Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeimaks võimuks rahvas.

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

0

Demokraatia vundamendiks on võimul olijate vahetumine.

Presidendi 95. aastapäeva kõne arutlus

0

Demokraatia määratlus - Demokraatia = rahvavalitsus

Muutused poliitikas. Poliitilised Režiimid

0

Demokraatia struktuur on üles ehitatud sama moodi.

Riigiõigus

0

Demokraatlikul vabariigil on olnud mitmesuguseid vorme.

Riik ja erinevad organid

0

Demokraatial on oma vigu ja häid külgi.

Demokraatia võlu ja valu

0

Demokraatia areng – ühiskond poliitikasse.

Meedia

0

Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine.

Prantsuse valgustatus

0

Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav.

Demokraatlik valitsemine

0

Demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus.

Nüüdisühiskond

-1

Demokraatias on kõigil võrdsus seaduste ees. Ma arvan, et kõik see on vajalik, sest totalitaarses riigis on kõik vastupidi, et kõrged ametivõimud võivad teha mida iganes ja tavakodanikud ei saa midagi öelda või teha selle vastu.

Demokraatia väärtused meie ühiskonnas

0

Demokraatlikku - Vabariiklikku Parteid.

Ameerika Presidendid 19. Sajandil

-1

Demokraatlik kasvatus - kaaslast hindav, partnerlusel põhinev; võimaldab lastel oma oskusi rakendada nii, nagu nad suutelised on, et nad saaksid antud ülesandeid otstarbekalt lahendada; ei alaväärista last oskamatuse pärast.

Eelkoolipedagoogika mõisted

-1

Demokraatia koolis tähendab igaühe õigust avaldada oma arvamust, kaasneb koolijuhi demokraatlik juhtimisstiil, õpilaste omavalitsuse aktsepteerimine, informeeritust, inimesekeskset organisatsioonikultuuri.

Pedagoogiline suhtlemine

-1

Demokraatia vormid - Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve

Ajaloo ühiskona mõisted

-2

Demokraatlikud riigid – Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Šveits, Tšehhoslovakkia autoritaarsed riigid – Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti, totalitaarsed riigid – Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

-1

Demokraatlikud vabadused - Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus.

AJALUGU MÕISTED

-1

Demokraatia laienemine - Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse alammäära, ametiühingud.

Külm sõda ja sellega seonduv

-2

Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise.

Juhtimine Kordamiseks kevad 2014

-2

Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid.

Demokraatlik valitsemine

-3

Demokraatia ohud – Kõik inimesed pole haritud, seega võib võimule tulla harimatu mass.

Poliitika

-6

Demokraatia tunnusjooned – vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle.

Poliitika

-9

Demokraatia tunnused – vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim.

Ühiskonnaelu