Atm mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Atm - teenust on nelja liiki: • CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile • VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul • UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks • ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll.

Arvuti võrgu referaat

0

Atm - s kattub Cu oksiidiga: Cu +½02=CuO (musta värvi). Paari aasta jooksul reag viimane aluselisteks sooladeks, mis on rohelised: CuO=Cu2(OH)2C12, CuO=Cu2(OH)2SO4. CuO=Cu2(OH)2CO3. Looduskk-s on Cu korr kiirused: maa atm – 0.2-0.6 µm/aastas; mere atm – 0.6-1.1; linna atm – 0.9-2.2; magevees -10, merevees - 50; maapinnas - 1-50. Piirangud: *Vase konts pinnalt ei tohi lasta veel valguda ei Zn teraspleki, Al ega Fe-le. *Vasele on isel pisteline ehk auguline korrosioon.

Keemia eksam

2

Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.

Veenus

0

Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku.

Globaalne probleem

0

Atm - teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul; 3) UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks; 4) ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

0

Atm võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet’i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. ///// Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada.

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

0

Atmosfäär puudub - tohutu UV-kiirgus ja meteoriitide sadu. Merkuuri aasta on 88 Maa-päeva. Veenus: ruumalalt ja massilt pisut väiksem kui Maa. Omab tohutut tihedat atmosfääri, mis on pidevas liikumises ja seetõttu Veenuse pinda otseselt ei näe. Atmosfäär koosneb 97% CO2 ja 3% N-st. Atmosfäär on nii tihe, et pinnale jõudes vastab see 900m sügavusele vettesukeldumisele.

Astronoomia ehk täheteadus

0

Atm - liikluse klassid: – CBR – püsiv (constant) bittikiirus(eraldatakse ribalaius vastavalt rakkude suurimale sfgedusele) – VBR – muutuv (variable) BR(vastavalt effktisvsele rakkude sagesusele) – ABR – saadaolev (available) BR(vastavalt väikseimale rakkude sagedusele) – UBR – määratlema (unspecified) BR(ei tagata mingit ribalaijust)

Eksami küsimused-vastused

0

Atmosfääritingimuste juures on see 8500km. Nõutav tugijaama võimsus: Allikad: Otsenähtavus raadiolaine mõttes on seega • Naabersagedusega AP-d. Naaberkärjekorral piisab . kanalite nihkest 15MHz, Täielikult kattuvate kärgede Näide 3 korral peab kanalite eraldatus olema 25MHz. Okumura-Hata mudel avamaastikul: kus L on keskmine levikadu saatjast vastuvõtjani.

Spikker

0

Atmosfäär ehk õhkkond... koosneb sfääridest *Jaguneb sfäärideks temp muutumise järgi: 1)Troposfäär : *õhu temp langeb 6c ühe km kohta *80% kogu õhust on seal *seal tekivad kõik ilmastikunähtused 2)Stratosfäär: *õhu temp tõuseb osoonikihi tõttu,mis neelab UV-kiirgust, mille arvelt toimub soojenemine 3)Mesosfäär 4)Termosfäär

10. klassi loodusgeograafia

0

Atmosfäär – ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside – lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt ülespoole troposfääri, stratosfääri, mesosfääri, termosfääri ja eksosfääri ; meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 – 1200 km

Geograafia eksami kordamine - mõisted

0

Atmosfääritingimuste juures on see 8500km. Võrreldes seda vaba ruumi kaoga, on näha, et 2-kiire mudeliga Otsenähtavus raadiolaine mõttes on seega Näide noateralt difraktsiooni mõjust: kirjeldatud levi kadu väikese Φ korral on 40dB dekaadi kohta (vaba ruumi kadu oli 20 dB/dekaad). Valemist on veel näha, et see . kadu on sagedusõltumatu.

Spikker

0

Atmosfäär - Maal hapnik ja lämmastik, Marsil atmosfääri praktiliselt ei olegi 33. Mida on teada elust Marsil? Algul arvati, et seal on elu, sest omaarust nähti korrapäraseid kanaleid ja taimestikku, kuid kanalid osutusid silmapetteks ja kohapeal mõõdetud rõhk ja temp viitasid, et elu marsil on võimatu.

Kosmoloogia

0

Atmosfääriline elavhõbe on ohtlik oma toksilisuse, lenduvuse ja suure liikuvuse tõttu.. Õhku eraldub elavhõbe vulkaanidest, inimtegevuse tagajärjel metallurgiatööstusest, kivisöe ja muu kütuse põletamisel, prügi põletamisel ja olmest (purunenud termomeetrid ja päevavalguslambid) ning krematooriumidest.

Elavhõbe

0

Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.

Pedosfäär

0

Atmosfäär – Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär (tähis atm) on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5

Rõhuühikud

0

Atmosfäär on läbipaistvam, varjud pikad ja selged ning annavad edasi täpselt obekti silueti iseärasusi. Keskpäevavalguses on ere, pimestav, tekkivad varjud on lühikesed ja teravad, värvid on kuldse varjundiga ja heledad, seetõttu tunduvad eriti heledad pinnad ebaselged.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.

ATMOSFÄÄR

0

Atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas - polaarne P parasvööde - Troopiline T - ekvatoriaalne E

Eksami materialid

1

Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnale 60 korda väiksem , kui Maal.

Päikesesüsteemi sünd

0

Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fossiilkütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid.

Globaalne probleem

0

Atmosfäärist on lämmastik ja 1,6% metaan, lisaks väikestes kogustes ka etaani, propaani, atsetüleeni jms. Titani gravitatsioon on nii väike ja atmosfäär nii tihe, et inimestel oleks võimalik seal lennata, kui nende käte külge kinnitada tiivad, mida lehvitada.

Titan

0

Atmosfäär m - il puudub (rõhk pinnal alla 10 -15 atm.), Päikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170°C öösel kuni +350°C päeval). veenusMõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga.

Planeedid kokkuvõte

0

Atmosfaarifront – piirkond, kus on kontaktis erinevad õhumassid, harilikult mõeldakse sooja ja külma õhumassi kokkupuuteala olukorras, kus üks õhumass on teisele järele jõudnud, tungib kiiluna selle alla või peale ja sunnib ettejääva õhu taganema.

Üldmeteoroloogia konspekt

0

Atmosfäär – õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht.

Atmosfäär

0

Atmosfäär on õhuke, kuid piisav, et toetada tugevaid tuuli ning tolmutorme, mis vahel haaravad kuudeks endasse kogu planeedi. Samuti eksisteerib Marsil kasvuhooneefekt, mis on siiski nii nõrk, et tõstab temperatuuri, vaid viie kraadi võrra.

Marss

0

Atmosfääris aeg - ajalt ilmuvad pilved). Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks.

Nimetu

0

Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole./7/ Veenus on Maast ainult natukene väiksem (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). Veenus (Kreekas: Aphrodite) on armastuse ja ilu jumalanna.

Maa- ja Maasarnased planeedid

0

Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär – nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb

MAATEADUS

-1

Atmosfäär on väga hõre ja koosneb peamiselt süsihappegaasist  Marsil on ka vett, kuigi see saab eksisteerida vaid auruna või jääna  Temperatuur Marsil kõigub 100°C ümber olles päeval 0°C juures ja öösel -100°C piires Planeetide sümbolid Kasutatud materjalid  http://wikipedia.ee/w/index.php? title=Eri%3AOtsimine&search=Maa-t %C3%BC%C3%BCpi+planeedid  http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/ aare/page3.html

Maa sarnased planeedid powerpointi esitlus

0

Atmosfäär - Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel.

Päike, andmed, ehitus, granulatsioon

0

Atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium.

Uraan

0

Atmosfäärides on tõenäoliselt säilinud mälestus aine koostisest Galaktikas meie tähesüsteemi tekkimise ajal - vesinikust ja heeliumist raskemaid keemilisi elemente leidub seal ligi 30 korda vähem kui Päikese atmosfääris.

Nimetu

0

Atm - multimeediumandmetele sobiv ribalaiuse dünaamilise jaotusega kiire (sadu Mbit/s) edastusmeetod | pakett - 53 baiti; 48 bytes of data and 5 bytes of header sooritatud operatsioon on alati kiirem programsest.

Side- spikker eksamiks

0

Atmosf valguskiirgus - soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku.

Arvestuse spikker

0

Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon • Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal.

Päikesesüsteem

0

Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine.Atmosfääri koostis ja vertikaalne struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% heelium ja 1% hapnik.

Hüdrometeoroloogia

0

Atmosfääri mõjukeskmed – paljuaastase keskmise õhurõhukõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimuumid ja miinimumid, sest nad kujundvad nad kujundavad õhuringlust palju suuremal, kui on nende endi pindala.

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

0

Atmel avr – 8 bitine Välkmälu, EEPROM(kustutatav mälu, ülekirjutatav) ja SRAM(staatiline juhupöördusega mälu) on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks.

Skeemitehnika I kordamisküsimused

0

Atmosfääri koostis - N2 – 78%, O2 – 20,95%, Ar – 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht – 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht.

Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused.

0

Atmosfääri koostis – atmosfääri koostise dünaamika – Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, hapnikust, veeaurust, süsihappegaasist, osoonist ning õhus hõljuvatest vedelatest ja tahketest osakestest.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Atmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus). Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R = Q(1-A)-E, kus R - kiirgusbilanss, Q - kogukiirgus, A - albeedo ja E - efektiivne kiirgus.

Maateaduse aluste kordamisküsimused

0

Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks.

Jupiter

0

Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti.

Referaat Globaliseerumine

0

Atmosfäär – maismaaelustik 70 Settimine ookeanides 1-10 Fossiilsete kütuste põletamine 5 Ookeanid adsorbeerivad 50% inimese poolt paisatud CO 2-st, 17 mooli atmosfääri CO2-e ookeani pinna m2 kohta.

Hüdrobioloogia konspekt

0

Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest.

Atmosfääri koostis ja ehitus

0

Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu.

Nimetu

0

Atmosfääri kõrguseks on umb 100 km Esimene osa on troposfäär seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside toimumise koht.

Hüdrometeoroloogia

0

Atmosfääris 10 – 12 km vahel loetakse kokkuleppeliseks piiriks kosmose ning atmosfääri vahel kuna seal on juba võimalik vaadelda muutusi, mis esinevad, kui kosmosetehnika atmosfääri siseneb.

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

0

Atmosphere packaging on growth of Listeria monocy- Journal of Food Science 66:1012–1016. togenes and Salmonella enterica Typhimurium and Lazar, V. 2006a. Shhhh … ! Ozone’s too good to share.

Liha töötlemine

0

Atmosfäär on 400 korda väiksema massiga kui seda on Maailmameri ning tema koostis on kujundatud roheliste taimede poolt fotosünteesi kaudu kompleksühendi klorofüll vahendusel.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid.

Kasvuhooneefekt

0

Atmosfääri liikumised on siiski keerukamad kui vees , sest õhus toimub intensiivsem ja vertikaalne liikumine , õhk on kokkusurutav ja atmosfääris on veeaur mis võib oma olekuid muuta.

Üldmeteoroloogia konspekt

0

Atmosfääri ülesandeks on kaitsta meid kosmiliste äärmuste eest ja hoida meid soojas. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav.

Referaat \"Hapnik\"

0

Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral.

Maateadus

0

Atm - i rakk koosneb 48- 3.võimalik on side nii suure arvu seadmete vahel, mida ei toetaks üksainus segment; baidisest kasulikust lastist ja 5-baidisest päisest.

Side- spikker eksamiks

0

Atman - HINDUISMIS Brahmani avaldumine isiksuses, Kõrgeim mina, kõigis olendeis üks ja sama Kõrgeim isiksus, kes on loonud selle maailma koos kõigi olenditega.

Usundiloo konspekt ja mõisted

0

Atman – inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha ja ümbersündide eesmärgiks on arusaamale jõudmine, et atman on brahmaniga üks ja see sama.

Usundilugu - Tertia arvestus

0

Atmosfäär 5 - ks kihiks ja 4-ks vahekihiks TROPOSFÄÄR 0. .11 km , polaaraladel ülemine piir madalamal 8 km, ekvaatoril kõrgemal 18 km ~80% ümbritseva õhu massist.

Üldgeograafia 10.kl

0

Atm - rakkude edasisaatmine on kiire ja tõhus, sest selle saab realiseerida integraallülitustel. Kiipidel sooritatud operatsioon on alati kiirem programsest.

Side eksami materjal

0

Atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik.

MAATEADUS

0

Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega.

Eesti keskkonnaprobleem - Õhu saastamine

0

Atmosfäärihelendust ehk virmalisi. Kroon ja päikesetuul • Krooniks nimetatakse pärlvalget hõredat atmosfääri, mis ümbritseb Päikest miljonite kilomeetrite ulatuses.

Päikese Slaid

0

Atmosfäärset o2 - e kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed organismid – hapnik viiakse selles protsessis uuesti veemolekuli koostisse, veeaur vabaneb hingamisel.

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Atman – inimindiviidi hing, mille ajutine peatuspaik on keha; ümbersündide kaudu tuleb arusaamine, et brahman ja atman on samad

Usundilugu

0

Atm - i teine oluline eelis on suvalist tüüpi andmete 2.sild on tulemüüriks, mis takistab teatavate võrguhäiringute levimist; edastuse võime.

Side- spikker eksamiks

0

Atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46000 km paksune nn. Metallilisevesiniku tsoon.

Elu väljaspool maad ja selle võimalikkus

0

Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase.

Õhusaastumine

0

Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest

ATMOSFÄÄR ( mõisted, küsimused-vastused)

0

Atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele.

Heli omadused

0

Atmosfäär - õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR

0

Atmosfääri mõju - On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele.

Puidu kaitse mädanemise vastu

0

Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid.

Planeet Saturn

0

Atman – inimese isiklik hing, eluhingus, isik, mina ise tat tvam asi – “Too sa oled”, mina-teadvuse vabastamine, kokkusulamine absoluudiga

India maailmavaatelisi õpetusi

0

Atmosfäär – vihm, udu, raba kohal ja sünged maamajad – pärineb veel 19. sajandi algul väga populaarsest inglise õudusromaanide traditsioonist.

Emily Jane Bronte \"Vihurimäe\" referaat

0

Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud.

Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine

0

Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.

Mõisteid keskkooli geograafiast

0

Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks.

Elu Marsil

0

Atmosfääri vastukiirgus - esineb,kui on ilm pilves,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.

ATMOSFÄÄR

0

Atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiiresti.

Referaat \"Hapnik\"

0

Atmosfääri tsirkulatsioon - mõeldakse maakera ümbritsevate õhuvoolude süsteemi kui tervikut, mis tekitab õhumasside horisontaalse ja vertikaalse vahetuse.

Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused

0

Atmosfääri mass on kõrguslikult ebaühtlaselt jaotunud: 50% on alumises 5km kihis, 75% kuni 10km-ni, 90% kuni 16km-ni, 95% kuni 20km-ni ja 99% kuni

Meteoroloogia ja klimatoloogia

0

Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb.

MAATEADUS

0

Atm - s – paatina 2ZnCO3*3Zn(OH)2 kiht on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv.

Keemia eksam

0

Atmosfäär – maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel.

Atmosfäär

0

Atmosfäär – Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.

Geograafia materialid

0

Atmosfääri massiarv – massiarv on arv, mis näitab mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes.

Agrometeoroloogia eksam

0

Atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku.

Planeet Marss

0

Atmosfäär on täis vett Kuigi atmosfääris ei ole vett väga suurel hulgal, on ta hiigeltee, mida mööda vesi kulgeb ümber maailma.

Mis on veeringe?

0

Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast rõhk 90 atm), koostises domineerib süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik.

Veenuse uurimine

0

Atmosfäär - õhkkond.Biosfääris elavad organismid.Energia,mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia.

Süsteemid ja energia

0

Atm - teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - ülekandekiirus on fikseeritud, andmed saadetakse püsiva voona.

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

0

Atmosfäär - ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

0

Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest.

Atmosfäär

0

Atm - s kogu informatsioon on jagatud 53 silbilisteks rakkudeks, kus 48 silpi on informatsiooni ja 5 rakku lipiku jaoks.

Valguskaablid

0

Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks.

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

0

Atmosfääri vastukiirgus – soojendab või jahutab maapinda Efektiivne kiirgus –Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.

Tuul, frondid, tsüklonid

0

Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus.

Õhk, õhusaaste

0

Atmosfäär on väga tihe, kuid planeetide üldine tihedus on väike u 1000 kg/m3. Atmosfäär pöörleb vööndite kaupa.

Astronoomia ehk täheteadus

0

Atmosfääri läbipaistvus – oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris.

Agrometeoroloogia arvestus

0

Atmosfäär – õhkkond; taevakeha ümbritsev disain - kujunduskunst gaasikiht disainer - kunstnik, kes kujundab tooteid

Eesti keele sõnaseletusi

0

Atmosfääri koostis on järgmine: 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % süsihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase.

Kosmoloogia, 12. klass

0

Atmosfääri koostis - N2 – 78%, O2 – 20,95%, Ar – 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm.

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

0

Atmosfäärne lämmastik on bioloogiliselt piiratud kasutusega, põhjustades lämmastiku vajakajäämist erinevates ökosüsteemides.

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

0

Atmosfääriõhu osoonisisaldus on ka seal üpris väike: stratosfääris sisaldub teda 1 m³, õhus mitte üle 10 cm³ ehk 10 miljondikku.

Keskkonnakorraldus ossoonikiht - Põltsamaa vald

0

Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest.

Geo KT Atmosfäär

0

Atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamus sellest on süsihappegaas, ülejäänu moodustab lämmastik.

Päikesesüsteem

0

Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises (turbulents). Dobsoni ühik (DU) on osoonikihi paksuse mõõtühik.

Keskkonnafüüsika eksam

0

Atmosfääri rõhuga – sellest „sügavamale“ liikudes rõhk suureneb, kõrgemale „pilvedesse“ tõustes aga alaneb.

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

0

Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine.

Kliima

0

Atmosfäär – õhkkond *lahustub vees, tungib mulda jne * atmosfäärist pärineb HAPNIK ja LÄMMASTIK (taimede

Maa kui süsteem ja sfäärid

0

Atmosfääridestillatsiooni jääki – masuuti – kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis.

Põlevkivi

0

Atmosfäär - maad ümbrittsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus.

Arvestuse spikker

0

Atm võrgus on 25 Mbps kuni 10 Gbps, samas kui tavalises Etherneti kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbps.

Kommunikatsioonimudel

0

Atmosfääri valguskiirgus – maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat.

Agrometeoroloogia eksami piletid

0

Atmosfääri valguskiirgus – maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol saab aga energiat juurde.

Agrometeoroloogia eksam

0

Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis on taimedele oluline.

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

0

Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises.

Atmosfäär

0

Atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud.

Pluuto

0

Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral.

Ökoloogia I kordamisküsimused

0

Atmosfääris ebaühtlaselt - ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnast kuni 30-35km kõrgusele.

Geo konspekt

0

Atm - rakkude edasisaatmine on kiire ja tõhus, sest selle saab realiseerida integraallülitustel.

Side- spikker eksamiks

0

Atmosfäär on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda.

Agrometeoroloogia enamus loenguid

0

Atmosfääri loomine on kui sisemine turundustegevus, mis hiljem, valminuna, hakkab end teostama välisturunduses.

Kliendisuhete juhtimine, mõisted

0

Atmosfäärifront - kahe erisuguse naaberõhumasssi vaheline õhuke kiht, samuti selle ja aluspinna lõikejoon.

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR

0

Atmosfääriosakeste koostis on mitmekesine, sisaldades tahkeid soolakristalle, oksiide, N- ja S-ühendeid, radionukliide.

Ökoloogia I kordamisküsimused

0

Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.

Atmosfäär - mõisted ja seletused

0

Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär.

Keskkonnakaitse kosnpekt

0

Atmosfäär – hüdrosfäär-maakoor-vahevöö ülaosa-vahevöö alaosa-välistuum-üleminekuvöö-

Keskkonnageoloogia

0

Atm - s tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korr eest.

Keemia eksam

0

Atmosfäär on seotud seetõttu, et sajavast vihmast saab hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld.

Pedosfäär

0

Atmosfäär – maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.

Materjal geograafia eksamiks

0

Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid.

Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

0

Atmosfääri vastukiirgus – kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus.

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

0

Atmosfääri vastukiirgus – atmosfääri poolt temast külmema maapinna poole suunatud pikalaineline kiirgus.

Atmosfäär

0

Atm – asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes.

Eksami küsimused-vastused

0

Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi

Üldgeograafia 10.kl

-2

Atmosfäär - maad ümbritsev õhukiht Troposfäär- atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused Ekvaator- poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 pl ja 66,5 ll. Polaarjoontest pooluse suunas esineb polaarööd ja –päeva Pöörijoon- 23N ja23S. Pöörijooned tähistavad ala, mille vahel on päike seniidis.

Geograafia mõisted.

0

Atmosfääri olemasolu on üks elu võimalikkust Maal oma praeguses suures mitmekesisuses võimaldav tegur.

Õhk

0

Atmr - ga puutume kokku kõrgmäestikus ja kõrglendudel, kui ei kasuta hingamisaparaate.

Füsioloogia

0

Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast.

MAATEADUS

0

Atmosfääriõhu saasteineteks on näiteks süsiniku-, väävli-, lämmastikuühendid ja halogeenide ühendid.