Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Asteroidid e. väikeplaneetid on mõnest mm kuni sadade km diameetriga (suurim Ceres - 913 km) tahked ebakorrapärase kujuga, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (~100 000), mis moodustavad nn. asteroidide vöö. Suurem osa asteroide tiirleb ringikujulistel, harvem ka ellipsilaadsetel orbiitidel, mis on lähedased Päikese ekliptika tasandile.
Asteroidid – Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, aga esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi.
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema.

Asteroidid e. väikeplaneedid, asteroidide vöö Väikeplaneet e asteroid on diameetriga mõni 100 m kuni mõni 100 km (suurim Ceres 913 km) ebakorrapärase kujuga Marsi ja Jupiteri vahel - asteroidide vöös - tiirlevad kehad.
Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P või K asukoht märgatav ainult heledama laigu orbiitide vahel järgi.
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers.

Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks.
Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt. Joonist), olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel.
Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km

Asteroidid on kujult enamasti ebakorrapärased,orbiid on tavaliselt ringi kujulised ja ekliptika tasandis,esineb aga ka piklike ja tasandist väljuvad orbiite.
Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist kuni mitme saja kilomeetrini.
Asteroidid – ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Asteroidid on taevakehad, mis koosnevad kivimitest ja metallilistest ainetest ning mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni.
Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis on kujult ebakorrapärased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht

Asteroidid – Väikeplaneedid, mis on saanud oma nime sellest, et nad sarnanevad teleskoobis tähtedega. Tiirlevad ümber Marsi ja Jupiteri.
Asteroidid on ebakorrapärase kujuga , nende pinnal leidub meteoriidikraatreid ja nad on igati suurte planeetide väikeste kuude sarnased.
Asteroidid – ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud.

Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud.
Asteroidid ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupriteri vahel . Suuremaid on kuskil 3000tk, massilt kokku 0,1 Maad.

Asteroidid on peavöös jaotatud erinevatesse gruppidesse ja perekondadesse, sõltuvalt nende orbiitide iseärasustele.
Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit – Maa atmosf. Sattunud asteroid
Asteroidide orbiidid on enamasti ringikujulised ja ekliptika tasandis, kuigi leidub ka tasandist väljuvaid piklikke orbiite.

Asteroidid – väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese.
Asteroidid ehk väikeplaneedid. • Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita.
Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi.

Asteroidid e. Väike planeedid asuvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ja neil ei ole kindlat orbiiti.
Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioonist ei piisa kerakujuliseks muutumiseks.
Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi.

Asteroidid ehk Päikesesüsteemi väikekehad on tahked taevakehad, mis tiirlevad umber Päikese.
Asteroidid – kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel.
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad.

Asteroidid on Päikesesüsteemi väikekehad, mis jäid üle planeetide tekkimise ajal.
Asteroidid - neid on arvult üle 3000. Tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
Asteroidid – ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad.

Asteroidid on väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi orbiitide vahel.
Asteroidid ehk väikekehad tiirlevad ümber Marsi ja Jupiteri orbiitide.
Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide

Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel.
Asteroidide kataloogis on neid ligi 400 000, umbes 14 000 on saanud endale nime.
Asteroidid on silikaatse (kivise) koostisega ja sellest ka nimi.

Asteroidid on väikesed Päikesesüsteemi kehad.
Asteroididel on oma kindlad orbiidid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Asteroidide vöö on väga hõredalt asustatud. Kosmoselaevad lendavad sealt läbi ilma kahjudeta.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun