Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused • Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 → 2CO2 + 3H2O • Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na →2CH3CH2ONa+H2 • Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O • Dehüdraatimine 2C2H5OH → H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH → H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool • (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel.
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavd hüdroksüülrühma (-OH rühma). Nimetuse lõpp –ool. CH3–CH2–OH etanool ehk etaan-1-ool (piiritus 96%-98%, absoluutne alkohol 100%) OH–CH2–CH2–OH etaan-1,2-diool ehk 1,2-etaandiool CH3–OH metanool ehk puupiiritus CH2–CH2–CH2 propaan-1,2,3-triool ehk glütserool │ │ │
Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine.
Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp –ool, kusjuures esialgne lõpp –aan lüheneb.
Alkoholid 25 - 40% (terpineen-4-ol 25- 40%), seskviterpeenid 8-20%, oksiidid 5-18% ( 1,8 tsineooli 1-14%). Sobivus teiste eeterlike õlidega:  Segunebhästi lavendli, salvei, rosmariini, männi, kananga, geraaniumi, majoraani, nelgi, muskaadi jm õlidega.
Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Varem õpitud ainetest sisaldasid samasugust rühma hüdroksiidid ja siis nimetatakse täpselt sama koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks.
Alkoholid on ühendid, kus -OH rühm on kovalentselt seotud süsinikuga, mis ei kuulu benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped). Alkoholide jaoks on liide –ool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega.
Alkoholide saamine – R - Cl + NaOH = R-OH + NaCl (R – süsivesinikrühm) Reagentide eristamine: Radikaalne CH4 + Cl2 = CH3 Cl + HCl tekib klorometaan CH3 Cl + Cl2 = CH2 Cl2 + HCl tekib diklorometaan Nukleofiil R – OH alkoholid Elektrofiil CH3 C CH3
Alkoholid - hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat )
Alkoholid on alkaanidest tuletatud ühendid, mille molekulis üks või enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga, mis on veesõbralikud, mis lahustuvad vees palju paremini kui alkaanid, mis ei muuda vesilahuse keskkonda.
Alkoholide saamiseks on väga palju erinevaid võimalusi mis liigitatakse reaktsioonideks, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul, reaktsioonideks, mis kulgevad hüdroksüülrühma osavõtul ja oksüdeerumisreaktsioonideks.
Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH)  Alkoholidel on järelliide –ool  Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne)
Alkoholid on hüdroksüühendid, kus hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikaatomiga. Hüdroksüülrühm on hapnikust ja vesinikust koosnev –OH rühm, mis on kovalentse sidemega seotud süsinikaatomiga.
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (– OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Alkoholid on tunduvalt väiksema lenduvusega, neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid ning nad lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud. Nimetatud erinevuse kahanevad molekulmassi suurenemisel.
Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid.
Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega.
Alkoholid on orgaanilises keemias aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH-rühm) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga.
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali.
Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks.
Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga.
Alkoholid on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma.
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Alkoholideks nimetatakse süsivesinike hüdroksüülderivaate R – OH. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkoholid ühe- ja mitmealuselisteks.
Alkoholid on vastavalt happe protolüütilisele teooriale happed (see teooria väidab, Metanool seguneb veega igas vahekorras, butanool tõuseb vee pinnale.
Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide –ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter.
Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist, kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga.
Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga.
Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule.
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga.
Alkoholid - sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu h-aatomit asendatud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga.
Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel hüdroboobseks ehk vett-tõrjuvaks osaks.
Alkoholid – ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma – OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid.
Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH).
Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga.
Alkoholid on nii nõrgad, et nad ei muuda indikaatorite värvust, karbhapped muudavad lakmuse lahuse punaseks.
Alkoholideks nimetatakse orgaanilisi ained mis sisaldavad funktsionaalse rühmana OH (hüdroksüül) rühma.
Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks.
Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga ioonilise keemilise
Alkoholid on hüdroksüühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes.
Alkoholid on orgaanilised ühendid, mille igas molekulis on üks või mitu hüdroksüülrühma.
Alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega.
Alkoholid - on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga.
Alkoholid – Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest.
Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega:
Alkoholid on orgaanilised ühendid mille molekulis asuvad hüdroüksüül rühmad.
Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur.
Alkoholidel on iseloomulik lõhn ning nad on tavaliselt värvusetud, läbipaistev.
Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma.
Alkoholid on vesilahused, näiteks metanool, etanool, glükool, butanool.
Alkoholidele on kõige iseloomulikumad – OH-rühma asendumise reaktsiooni.
Alkoholid on mürgised ning narkootilise toimega ka väiksemal määral.
Alkoholid on ka paljude meeldivate lillelõhnade üheks komponendiks:
Alkoholid – tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm
Alkoholid - ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool
Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad.
Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3.
Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised.
Alkoholid on samuti väga tõhusad lahustid.
Alkoholid on üldiselt narkootilise toimega.
Alkoholid on vedelas olekus assotsieerunud.
Alkoholid - alkaanidest tuletatud ühendid
Alkoholid - need on universaalse toimega.
Alkoholid – R-OH (hüdroksüülrühm)
Alkoholide saamiseks on mitmeid erinevaid viise.
Alkoholid on väga nõrgad happed.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun