Aatom mõiste | Sõnu seletav sõnastik

12

Aatomnumber on 12. See asub perioodilisustabelis IIA rühmas ning 3. perioodis. Magneesium on hõbedane tugev metall, kuid kerge (tihedusega 1,74 g/cm3). Ta sulab temperatuuril 650 kraadi ning on keemiliselt küllaltki aktiivne, kuid sarnaselt alumiiniumile kattub õhukäes kaitsva oksiidikihiga.

10 keemilist elementi

12

Aatomnumber – prootonid/elektronid aatommass – prootonid+neutronid perioodi nr – elektronkihid A-rühma nr – viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul, ioon, lihtaine, liitaine, alus(hüdroksiid), leelis, hape, oksiid,

Põhikooli keemia kordamine

4

Aatom - aine koige vaiksem osake, mida keemilisel teel lagundada ei saa. Aatom koosneb elementaarosakestest: prootonitest, neutronitest ja elektronidest (electron). Prootonid (proton) ja neutronid (neutron) moodustavad aatomituuma (nucleus). *Elektronid ja prootonid on elektriliselt laetud, molema laeng on 1,60*10-19 C, neutronid on laenguta.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

2

Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Raua elektroniskeem on: Fe +26| 2) 8) 14) 2) Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall.

Raud

1

Aatomimudel - selgitas α-osakeste hajumisnähtusi- ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust (joonspektrid) Bohr: vesinikusarnane (üheelektroniline) aatom.3 postulaati:I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel II Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga III Elektron kiirgab või neelab energiat ainult üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele.

Üldkeemia konspekt

2

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Neutron on ilma laenguta nukleon aatomituumas.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

0

Aatomi massiarv on 115. – Seal on 49 prootonit, 66 neutronit, 49 elektroni ja see on Indium (In). / P = jrk number; N = mass – P; E = P. Kuidas toimuvad sünteesireaktsioonid? – Kõrgel temperatuuril väikeste tuumade ühinemisel. Miks on ioniseeriv kiirgus inimesele kahjulik? – Kahjustab kesknärvisüsteemi ja veresoonkonnaelundeid. Miks suured aatomid ei ole stabiilsed? – Side nende tuumade ja väliskihi elektronide vahel on väike ja seega on nad kergesti kõikuvad.

Füüsika 2. KT

1

Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest.

Mikromaailma füüsika

0

Aatomile – samaaegselt toimub oksüdeerumine e oksüdatsioon ja redutseerumine e reduktsioon (van. taandamine). Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb).

Keemia alused konspekt

0

Aatomi põhi e. normaalolek - väikseima võimaliku energiaga olek ergastatud olek - olek,kus energia on suurem kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ? - need on võrdsed järjekorra arvuga miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas? -see läheb vastuollu tegelikkusega.

Aatomifüüsika mõistete spikker

1

Aatom – elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate – aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum.

Kokkuvõte keemiast

0

Aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? • Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest.

Mittemetallide esitlus

0

Aatomvõre - sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad);

Keemia ja materjaliõpetus

0

Aatomituml10 astmel - 15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused.

Füüsika 12 klass

1

Aatomi tuumas on 20 prootonit ja 20 neutronit . Mitu elektroni on selles aatomis? Kui suur on selle aatomi massiarv? Selles aatomis on 20 elektroni.

Keemia kontrolltöö

0

Aatompomm - raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on n-ö lagunemise ääres.

Energia

0

Aatomiõpetus – õpetus algosakestest 3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt; õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest 4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika: õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria ruudud, ringid (sh ringi kvadratuuri probleem), ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses)

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

0

Aatomite kulg - ja pöördliikumise ning võnkliikumise kineetiline energia + vastasmõju potentsiaalne energia + elektronide energia aatomis jne Siseenergia arvutamine Valem: …………………………………….. Energia ülekanne • Töö on ühelt kehalt (süsteemilt) teisele makroskoopiliselt kanduv energia.

TERMODÜNAAMIKA 1-3

0

Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva kovalentse sidemega). Iga aatomi naaber-aatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp.

Üldkeemia EKSAM 2009

1

Aatomi mass on kontsentreerunud põhiliselt tuuma, samas on tuum kogu aatomi mõõtmetega võrreldes väga väike.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC. Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7. Osmiumil on kõige suurem valentsus ja ta reageerib juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga, moodustades osmiumtetraoksiidi.

Osmium

0

Aatomipommis on kaks eraldi asetsevat uraani tükki, mille massid ei ületa kriitilist massi (mmkr.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Aatomitel on püsiv väliselektronkoht 9. Millised mittemetallide lihtained esinevad kaheaatomiliste molekulidena?- Vesinik H2, lämmastik N2, hapnik O2, kloor CL2, väävel S8, jood I2 10. Mis on allotroopia? Mis on allotroop?- Lihtained(mittemetallidel) võivad esineda mitmel erineval kujul.

Keemia KT 8.klass - Ioonid, aatomid

0

Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

0

Aatom - “tomos”(lõikama) + “a” = “atomos” – lõikamatu,jagamatu  Ei suutnud seda kuidagi tõestada – mida pole näha, seda pole olemas  Aristoteles: kogu maailm koosneb neljast elemendist – tuli, vesi, maa ja õhk. Nende olemasolu ei olnud vaja tõestada.

Molekulaarfüüsika.

0

Aatomi tuum – koosneb nukleonidest – prootonidest ja neutronidest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prooton – positiivse laenguga (+e) osake, mass = u. Neutron neutraalne osake, mass = u, aatommassi ühik u=1,66*10-27 kg. Prootonite arv määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.

Mehhaaniline liikumine

0

Aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning aatomi elektronkattes üks negatiivse elektrilaenguga elementaarosake ehk elektron rohkem. Aatominumbrite tõusvas järjestuses reastatud keemilistel elementidel hakkavad omadused perioodiliselt korduma.

Perioodilisussüsteem

0

Aatompommide ohvrid on üheks tähtsamaks grupiks, kuna see on kõige arvukam, paremini jälgitud, mõlemasooline ja erinevaid doose saanud grupp (ca 120 000 inimest). 1990. aastaks oli selles grupis vähkisurnuid 6000 ringis, kusjuures 400 vähijuhtu arvati olevat seotud kiirguse toimega.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega.

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

0

Aatomimudelid - aatom koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituuma ehitus-tuum koosneb prootonitest(nendes asuvad kvargid, mis on rohelised, punased, sinised pallid),kvarke hoiavad koos gluoonid(sinised sidemed) ning neutronitest ning teda ümbritsevad elektronid

Aine ehituse alused, Mikromaailma füüsika, Megamaailma füüsika, Valemid ja konstandid

0

Aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol−1.Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas.

Erinevad gaasid ja kasutus

0

Aatomi keskel on väga väike positiivset laetud tuum läbimõõduga umbes 10 astmel -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad nii öelda elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest.

Aatomi ehitus

0

Aatomienergeetika puhul on probleemiks ka seal tekkivate jäätmete ladustamine nii, et need ei reostaks keskkonda. Otstarbekas oleks orienteeruda taastuvate energiakandjate kasutamisele, kuid nende osatähtsus energiabilansis jääb ka tulevikus küllalt väikseks.

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

0

Aatommassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem.

Tina

0

Aatomid on jaganud oma elektronpilvi ja on moodustunud kovalentne side, on tekkinud molekuli (aatomite paari) energia väiksem kui lähteaatomite energiate summa elektronide vahel toimuva koosmõju tõttu ja tekkinud struktuur on stabiilsem.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Aatomite vahel on tühjus , mille tõttu on b) Kierkegaard - kartus ja värin aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest.

Filosoofia kontrolltöö

0

Aatomorbitaal – aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron – üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron – elektronpaari koosseisu kuuluv elektron.

Kokkuvõte keemiast

0

Aatommass on 12. Loodusliku süsiniku aatommass ei ole aga täisarvuline ja on 12,011. See on tingitud sellest, et looduslik süsinik sisaldab endas umbes 1,1 % isotoopi C13. Isotoop C12 sisaldab tuumas 6 prootonit ja 6 neutronit.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Aatomites on positiivse elektrilaenguga prootoneid ja negatiivse laenguga elektrone täpselt ühepalju ja keha ise on kokkuvõttes elektriliselt neutraalne ning makromaailma mastaabis elektromagnetilises vastasmõjus ei osale.

Mis on gravitatsioon

0

Aatomituum – aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng – aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga

Kokkuvõte keemiast

0

Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese).

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

0

Aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused.

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

0

Aatomimass on 4 ) . Alfa lagunemise korral , lendavad tuumast välja osakesed , mille laengu arv on 2 ja masssi arv 4 ,see tähendab et tekkib uus keemiline element ,mis on perioodilisussüsteemis 2 kohta ees pool.

Tuumafüüsika

0

Aatomite kiirgus - ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa • Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel.

Aine Ehituse konspekt

0

Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks.

Tuumafüüsika kokkuvõte

0

Aatomvõre - kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.

Keemia eksamiküsimused 2009

0

Aatomnumber on 26 ning massiarv 55,847. Perioodilisustabelis asub raud 4. perioodis ning VIIIB rühmas. Omadustelt on raud hõbevalge, keskimise kõvadusega metall.

10 keemilist elementi

0

Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate.

Tuumafüüsika kordamine

0

Aatominumbrite suurenemine on põhjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inergaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem 6.Koordinatsiooniarv PTK struktuuris?

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

0

Aatomid on lakkamatus liikumises; osalt jäävad nad üksteisest kaugele, osalt põrkuvad nad üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi.

Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.

0

Aatomitel on mitte küll lõpmatult palju, kuid mõtlemise jaoks haaramatult palju erinevaid kujusid. Üksnes sel viisil saab seletada tajutavate nähtuste erinevate liikide paljusust.

Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.

0

Aatommass on 1,00797 • Elektronegatiivsus 2,1 • Elektronkonfiguratsioon 1s1 • Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni.

Vesinik-Hapnik-Väävel

0

Aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust põhiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid.

Aatomi kiirgamine

0

Aatomiraadius – pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku)

Keemia alused kordamine

0

Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs - leekmeetod ei ole vaba keemilistest segajatest, mis võivad mõjutada aatomite kontsentratsiooni leegis: 1) mittedisotseeruvad ühendid; 2) elemendi ioniseerumine.

Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum

0

Aatomi mass on suurusjärgus 10−27 kg kuni 10−25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga.

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

0

Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.

Füüsika energia osa 9. klassile

0

Aatomid on ideed? Kuidas on see võimalik? Ning kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega? Arusaamatus hajub kiiresti,kui me pöördume filoloogia poole.

Platon

0

Aatom – üliväike osake, millest koosnevad kõik ained Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A) Prootonite arv = tuumalaeng = aatomnumber (Z) = elektronide arv

Keemia

0

Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa.

Füüsika mõisted

0

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele.

Füüsika mõisted

0

Aatomid on omavahel Tahke,kristallne,vees seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp.

Keemia - sidemed

0

Aatomnumber on 17.+17| 2) 8) 7)Mis on elektronpilv? Mida iseloomustab elektronpilve tihedus? Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv.

Keemia kontrolltöö

0

Aatomi füüsika - ümbritseva maa võib jagada kolmeks: 1)mikromaailm 2)makromaailm 3)megamaail. Aatom pärineb kreeka sõnast= atomus- jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu.

Mis on aatomifüüsika?

0

Aatommass – on suhtarv, mis näitab mitu korda on elemendi aga on tõestatud 4 ühesuguse keem-se sideme olemasolu, mis tek Reaalgaasi iseloom, kriitilise oleku esin.

Keemia eksami spikker

0

Aatom – elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.

Konspekt eksamiks

0

Aatomi printsiibid – molekul -> aatom - > elektron & tuum -> prooton, neutron -> lepton, hadron, poson -> STRING Aatomeid ega väljasid ei ole võimalik lõpmatult poolitada.

Füüsika

0

Aatomi ergastamine ehk üleminek suurema energiaga olekusse võib toimuda vastava energiagakvandi neelamisel aga ka muul viisil energiat saades ( elektriväli, temperatuur ).

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Aatom neutraalne - prootonite arv-positiivne laeng võrdne selle ümber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis.

Aatomifüüsika töö spikker.

0

Aatomi tuumadel on kindel sisestrukt, mis mõj. tuuma stab-st. Ühendite klassi, kus iooni või mok-i mood-te ühendite vaheline Vedela agregaatoleku kohal esin aurufaas.

Keemia eksami spikker

0

Aatomid - - andmete, programmide, failide jne. nimed: o alfanumbrilised aatomid o Prologi jaoks reserveeritud sümbolid, mida ei ole soovitav kasutada aatomites

Loogilise programmeerimise 1.kontrolltöö konspekt

0

Aatom - tähendab vanakreeka keelest „jagamatu“ , nimetatakse väiksemat aineosakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

FILOSOOFIA

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, “Matemaatilise keemia elemendid“). Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest.

3 faasiline mootor

0

Aatomi sees on aatomituum, mille sees on prootonid (positiivse laenguga) ja neutronid (neutraalsed). Ümber tuuma keerlevad elektronid, moodustades elektronpilve.

Keemia

0

Aatominumbrite suurenemine on põhjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem.

Eksami piletid

0

Aatom on tervikune neutraalne, mistõttu aatomisiseste elektronide arv, samuti nagu tuuma laeng, võrdub elemendi järjenumbriga perioodilisuse süsteemis.

Nimetu

0

Aatomienergia ehk tuumaenergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda

Daya Bay aatomielektrijaam

0

Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile lähim täisarv, mis on võrdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga.

Füüsika konspekt

0

Aatommass – aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes • Miks tekivad molekulid? Muutuste kulgemise suund vastab energia miinimumi printsiibile.

Keemia mõisted

0

Aatom - aine koige vaiksem osake, mida keemilisel teel lagundada ei saa. Aatom koosneb elementaarosakestest: prootonitest, neutronitest ja elektronidest.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

0

Aatomitel on kalduvus kaotada elektrone moodustamaks positiivselt laetud ioone, mittemetallid aga liidavad elektrone, moodustades negatiivselt laetud iooone.

Keemia ja teaduslik meetod

0

Aatomituum on aatomi keskel asuv aatomi koostisosa, mille läbimõõt on 100 000 korda väiksem aatomi läbimõõdust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass.

Füüsika riigieksami konspekt

0

Aatomivõre – võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda.

Füüsika 1

0

Aatomitel on 1 2 6 väline (s ) ja eelviimaste elektronkihtide (s p ) konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel (v.a. Li) ühesugune.

Leelised

0

Aatomi raadius – 13. aatomorbitaal – aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur 14. vakantne orbitaal – 15. elektronpilv –

Keemia põhimõisted

0

Aatomipektroskoopia ehk aatomispektromeetria on spektroskoopiliste meetodite kogum keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks.

Füüsika mõisted

0

Aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone.

Süsinik

0

Aatommass - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine

KEEMIA JA FÜÜSIKA TK

0

Aatom - spektrofotomeetriat kasutatakse keemiliste elementide (peamiselt metallide) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks.

Analüütiline keemia

-1

Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U :

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

0

Aatomitel on 1 väliselektron vähem kui põhiaine aatomitel, saame aukjuhtivusega pooljuhi, mida nimetatakse ka p- tüüpi pooljuhiks.

Aatom

0

Aatomiga on seotud ühesugused või erinevad süsivesinikerühmad (radikaalid). • Eetrid on alkoholide funktsiooniisomeerid.

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

0

Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.

Keemia eksam 2011

0

Aatomite kiirgus - ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa.

Aatomi- ja tuumafüüsika

0

Aatom on nagu väike päikesesüsteem, kus päikest asendab tuum ning suures tühjuses liiguvad eektronid nagu planeedid.

Üldloodusteadus

0

Aatomite tsüklil on ühine π-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut π-elektroni ja mis paikneb mõlemal pool tsükli tasapinda.

Kokkuvõte Orgaanilises keemias

0

Aatom - elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas.

Strontsium

0

Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Mõisted

0

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi osakesed ja nende laengud – neutron (0); prooton (+); elektron (-)

Keemia

0

Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest.

Kordamine - Elekter ja aatom

0

Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga

Keemia üldmõisted

0

Aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli.

MAGNEESIUM

0

Aatomi põhiolek – kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele

Aatomi põhiolek

0

Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest.

Eksami teemad ja vastused

0

Aatommass – on suhtav, mis näitab mitu korda on elemendi Gaasi molekulaarruumala on ruumala jagatud moolide ruumala.

Keemia eksami spikker

0

Aatommass on aatomi mass aatommassühikutes, mida saab leida kui liita kokku prootonite ja neutronite arvu aatom tuumas

Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

0

Aatomid on lõputus langemises liitavad seejuures üksteisega ja lähevad lahku. Aatomite ahelatest tekivadki ained.

Filosoofia

0

Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum (prootonid, neutronid), mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid.

Poska füüsika suuline arvestus

0

Aatompomm – inglise patsiendi juures üritavad eluga edasi minna, aga kuuldes aatompommist varise nende elu kokku.

Eesti proosa

0

Aatom – üks tuum ja selle ümber selline arv elektrone, et aatom kui tervik oleks elektriliselt neutraalne.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum, mis koosneb positiivse laenguga prootonitest ja ilma laenguta neutronitest.

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

0

Aatom on statsionaarses olekus (ei kiirga), kui elektron liigub tuuma elektriväljas mingil lubatud orbiidil.

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Aatomi elektronkate - aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed.

Keemia põhimõisted

0

Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad – laengu ja neid on sama palju.

Aatomi ehitus

0

Aatommass - Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Mõisted

0

Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa. Sama prootonite arvu juures voib aatomites

Tehnomaterjalide kontrolltöö

0

Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained.

Metallid

0

Aatomites on väliskihi elektrone vähe ja nad loovutavad neid kergesti muutudes positiivselt laetud ioonideks.

Metallid

0

Aatomnumber on 1.  Elektronegatiivsus on 2,1.  Toimib põhiliselt keemilistes reaktsioonides redutseeriana.

Vesinik

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, millele on kõik sellele keemilisele elemendile iseloomulikud

Ainestruktuur

0

Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Referaat Aatomiõpetuse kujunemine

-1

Aatomituum – kerataoline keha Nukleoid – prootonid ja neutronid Laenguarv – prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks ehk laenguarvuks Massiarv – prootonite ja neutronite koguarvu nim A=Z+N tuuma massiarvuks MASSIDEFEKT: Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamisel koostisosadeks.

Tuumafüüsika

0

Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik.

Füüsika essee mõistete põhjal

0

Aatom - aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

0

Aatomiks nim. keemilise elemendi väikseimat osakest, mis kuulub liht- või liitaine molekulide koostisse.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

0

Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs - meetodil. Leegita meetodi puhul kasutatakse mõõterakuna pürolüütilise kihiga grafiitahju.

Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs praktikum

0

Aatomi tuum - Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist.

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

0

Aatomilaevad – jõuseadme aluseks on tuumaseade, mis toodab elektrit, mis omakorda paneb tööle käiturid.

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

0

Aatommass – süsinikuühikutes aatomi mass Süsiniku 12C aatommass on 12 amü (amü - aatommassi ühik)

Keemilised elemendid

0

Aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas.

Vesinik ja hapnik

0

Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall.

Uraan

0

Aatommass – suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest

Metallid

0

Aatomi tuum – aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest

Metallid

0

Aatommass ar – aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr – molekuli mass aatommassi ühikutes.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Aatom – elemendi väiksem osake, millel säilivad elemendi oma- iseloom metall  mittemetall.

Keemia eksami spikker

0

Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest.

Füüsika - Rõhk

0

Aatomimudel - Aatomi keskel on pos. tuum,kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomimass ja kogu pos. laeng.

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

0

Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt.

Vana Kreeka filosoofia ja teadus

0

Aatomi elektronkattes on elektrone niisama palju kui on tuumas prootoneid ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga.

Tuumafüüsika

0

Aatomi mass on suurusjärgus 10−27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10−10 m (ehk üks ongström).

Aatom

0

Aatomienergia on lootustandev seetõttu, et kasutatakse aine osakeste lõhustamisel tekkivat energiat.

Aine- ja energiaringe looduses

-1

Aatomelektrijaam - eelised: ei saasta keskkonda suitsu ega tolmuga, väike kütusekulu; puudused: võib tekkida plahvatus, keerukas radioaktiivsete jäätmete ohustustamine Enne ladustati reaktoris tekkinud radioaktiivseid aineid merre, nüüdisajal ladustatakse neid sügaval maa all asuvates hoidlates.

Tuumafüüsika kokkuvõte

0

Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks.

Füüsika-tuumareaktsioon

0

Aatomvõrega - teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge

Mittemetallide kokkuvõte

0

Aatom on kreeka keeles “jagamatus”, hüpoteetiline aine, mida ei saa väiksemaks jagada.

Vana-Kreeka

0

Aatom - väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Üldkeemia eksam 11/12

0

Aatomi energia on pöördvõrdeline kvantarvu n ruuduga En = − R /n 2 , kus R on Rydbergi konstant.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

0

Aatom – üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides.

KEEMIA PÕHIMÕISTED

0

Aatom - mass-spektromeetria ICP-MS elemendi aatomeid määratakse mass-spektromeetriliselt.

Keskkonna analüüsi konspekt

0

Aatomi tuum – koosneb prootonitest ja neutronitest (nukleonidest). Tuumas mõjuvad tuumajõud.

Füüsika teemade konspekt

0

Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni.

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

0

Aatom – elemendi väikseim osake, millel säilivald selle elemendi keemilised omadused.

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

0

Aatom - keemilise elemendi väikseim osake Inimorganism sisaldab tohutul hulgal aatomeid.

Biokeemia sissejuhatus

0

Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Aatomimassi tähiseks on Ar, kusjuures sulgudes järgneb elemendi sümbol, mille aatomimassi märgitakse.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis.

Keemia alused

0

Aatomi elektronkate – aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest

Metallid

0

Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid.

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

-1

Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel

Keemia mõisted 10. klass

0

Aatomid on struktuuris üksteisele väga lähedal, siis nende välised elektronkatted on

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Aatom on loovutanud väliskihi elektronid, et saavutada püsivat väliselektronkihti.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Aatomid on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse.

Tehnomaterjalid II KT

0

Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa

Põhikooli keemia kordamine

0

Aatomi energia on minimaalne, seega aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek.

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Aatomi tuum – Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist.

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

0

Aatomvõre - sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, 67. Difusioon.

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne.

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Aatomabsorbtsioon spektomeetria - lahus pihustatakse gaasileeki ja sinna juhitakse spetsiifiline valguskiir.

Agronoomia praksis

0

Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil.

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

0

Aatomabsorbsioon - spektomeetriliselt , uuritav lahus juhitakse leeki , sinna ka valguskiir.

Agronoomia praksis

0

Aatomipommis on tuumalaeng esialgu mitmes osas, mille massid on väiksemad kriitilisest.

Tuumaenergia ja selle kasutamine - Füüsika 9.kl

0

Aatomituum - aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist.

Keemia põhimõisted

0

Aatommassiühik – aatomi masside mõõtmiseks ning näitavad kui vähe aatomid kaaluvad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Aatom – üliväike aineosake, mis ei teki ega kao keemilistes reaktsioonides

Keemia materjali lühikonspekt

0

Aatomi raadius on väiksem.c) Ca, sest tema tuumalaeng ja aatomi raadius on väiksemad.

Keemia kontrolltöö

0

Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras.

Aine ehituse alused

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim iseseisev osake ja molekuli koostisosa.

Perioodilisussüsteem

0

Aatomienergia – suurel hulgal kasutatavaid materjale leidub graniitsetes kivimites.

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Aatomituuma 10 - 15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid.

Mehhaaniline liikumine

0

Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem.

Keemia mõisted

0

Aatom – üliväike ja neutraalne aineosake, millest koosnevad kõik ained.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Aatomi põhiolek – elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil.

Aatomi ehitus

0

Aatomite pakketihedus on mõlemal juhul sama, kumb variant realiseerub, sõltub konkreetsest

Keemia alused konspekt

0

Aatom - koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb aatomi ehituse ja omaduste uurimisega.

Ainestruktuur

0

Aatomiraadius – aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus.

Aatom

0

Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem.

Keemia põhimõisted

0

Aatomorbitaal – aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur.

Aatom

0

Aatomvõre - sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2);

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Aatom – üliväike aine osake, koosneb tuumast ja elektronidest.

Põhikooli keemia lõpueksamiks

0

Aatom – elemendi väiksem osake, millel säilivad elemendi oma- oluline.

Keemia eksami spikker

0

Aatom asendada – OH-rühmaga, saame etaandiooli ehk etüleenglükooli HOCH2CH2OH.

Etanool - referaat

0

Aatommass – aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar.

Keemia mõisted

0

Aatom - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Aatom - koosneb aatomituumast, elektronidest, prootonitest, neutronitest.

Üldbioloogia.

0

Aatomvõre võnkumine e. foonon Iga aatom kristallvõres võngub enda võreasendi ümber.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht.

KEEMIA - Molekulid, aatommass ja molekulimass, ioonid

0

Aatomi ehitus – üks elekronkiht, üks elektron, tuumas 1 prooon, 0 neutroni.

Mittemetallid - Kordamisküsimused riigieksamiks II

0

Aatomnumber on (12) 6 ning tema tuumas on (6) 3 prootonit ja (6) 3 neutronit.

AATOMIEHITUS järeltöö

0

Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne.

Eksami teemad ja vastused

0

Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Aatom on väikseim iseseisvalt eksisteeriv keemilise elemendi osake.

Biokeemia sissejuhatus

0

Aatomelektrijaam – auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks.

Tuumafüüsika kokkuvõte

0

Aatomi energia on määratud tuuma ja elektronide vastastikmõju energiatega.

Valguse kiirgumine

0

Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest.

Elektriõpetuse mõisted kordamiseks

0

Aatom – Neutraalne osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest.

Põhikooli keemia üldine kordamine

0

Aatomfüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega.

Füüsika mõisted

0

Aatomi poole on üks elektronpaar tõmmatud ja molekulis tekivad poolused.

Keemia - aatomi ehitus

0

Aatomiel on omadus loovutada ja haarata elektrone oma elektron kihist.

7. klassi loodusõpetus/aastat kottuvõtva töö konspekt

0

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega.

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

0

Aatom – üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest.

Keemia põhimõisted

0

Aatom - üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest

Keemia kordamine

0

Aatomituum – aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake.

Keemia põhiteadmised

0

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 − g) 24

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Aatommassiühik – mikroosakeste massi mõõtühik, 1/12 C-12 aatommassist.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Aatomkristallidel on kõrge spinniga elektroni, mis moodustavad elektonpaari.

Keemia eksami spikker

0

Aatommass – aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass.

Keemia riigieksami põhimõisted

0

Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

0

Aatom on neutraalne, ioonil on positiivne või negatiivne laeng.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Aatomiraadius – valentselektron on tuumaga nõrgalt seotud → keemil.

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

0

Aatommass – aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes.

Kokkuvõte keemiast

0

Aatommass – e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv

KEEMIA PÕHIMÕISTED

0

Aatom on aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest.

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

0

Aatom on liitnud või loovutanud elektrone ja omandanud laengu.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Aatomilaser on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas.

Füüsika mõisted

0

Aatomvõre - kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid.

10.klassi keemia

0

Aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik.

Eksami abimees!

0

Aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest.

Keemia: lahused, metallid, gaasid

0

Aatomituumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tuuma stabiilsust.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Aatommassiühik - tuumafüüsikas kasutatav süstemaatiline mõõtühik.

Elementaarosakesed

0

Aatomrelva kasutamine - heideti 6.aug 1945 Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile.

II Maailmasõda

0

Aatomifüüsikaalased katsed on andnud rohkelt informatsiooni, et luua aatomimudel.

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

0

Aatomnumber - prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga.

Keemia põhimõisted

0

Aatomvõre – sõlmpunktides aatomid seotud kovalentse sidemega.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Aatommass on 28,086 Järjenumber perioodilisussüsteemis on 14.

Referaat metallid

0

Aatommass – aatommassiühikutes (u) väljendatud aatomi mass.

Füüsika teemade konspekt

0

Aatommassiühik - 0 süsiniku aatomi massist (1 amü = 1,66*10-24 g).

Konspekt

0

Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike.

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

0

Aatomituum – aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid

Keemia mõisted

0

Aatomorbitaal – ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake.

Anorgaaniline keemia

-1

Aatommass - ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 ∙ 10 -27 kg.

Keemia põhimõisted

0

Aatomi ehitus - Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest.

Füüsika 19 mõistet

0

Aatomid on kokku kergemad kui algne aatom.

Aatompomm

0

Aatomite termodifusioon - element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temp.

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

0

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A r .

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Aatomnumber – number mis näitab mitu prootonit on aatomis

Kiirguskaitse

0

Aatomi elektronkonfiguratsioon – näitab ära elektronide paiknemise aatomis.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul.

Mõtte mõttest

0

Aatommass - aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Aatom – nim keemilise elemendi väikseimat osakest

Füüsika mõisted

0

Aatom on mittepolaarne, s.t. aatom ei oma pooluseid.

Juhid, dielektrikud, pooljuhid

0

Aatomi elektronkate – aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum.

Keemia põhiteadmised

0

Aatomispekter on spekter, mille tekitavad atomaarsed gaasid.

Keskkooli füüsika

0

Aatomituuma - koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid.

Keemia eksamiks mõisted

0

Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega.

Keemia põhimõisted

0

Aatommassi ühikuks on võetud 1/12 süsiniku aatomi C12 massist.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

-1

Aatomelektrijaam – ehk tuumaelektrijaam on tuumkütust tarbiv soojuselektrijaam, milles toimub tuumaenergia muundamine elektromagnetvälja energiaks Reaktori aktiivtsoonis vabanenud siseenergia kandub esimesse soojuskandjatorustikku, milles tsirkuleerib vesi.

AHELREAKTSIOON

0

Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises.

Materjaliteadus

0

Aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatommassist.

Füüsika 12.klassile

0

Aatomi mass – tuuma massi ja elektronide massi summa.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Aatomienergia kvantolekus on määratud elektroni orbiidi raadiusega.

Footonid

0

Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda.

Filosoofia konspekt

0

Aatommass – on ühe aatomi mass aatommassiühikutes

Mõisteid keemia riigieksamiks

0

Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge.

Koobalt

0

Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil.

Füüsika teooria

0

Aatom – sellel tasemel elu tunnused puuduvad.

Üldbioloogia

0

Aatomi ehitus – välisel elekronkihil on 4 elektroni.

Mittemetallid - Kordamisküsimused riigieksamiks II

0

Aatomi mass - aatomi mass massiühikutes (grammides).

Keemia põhimõisted

0

Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist.

Metallide üldiseloomustus

0

Aatomituum on looduse fundamentaalne energiaallikas.

Tuumaeneergia ja selle kasutamine

0

Aatomituum – koosneb prootonitest ja neutronitest.

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

0

Aatomivõre – aatomite vahel tugev kovalentne side.

Keemia KT konspekt

0

Aatomvõre – aatomite vahel tugev kovalentne side.

Keemia kontrolltöö nr.1 10kl

0

Aatom - ja molekulaarsideme erinevad tüübid.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Aatomi korral on see number vordne elektronide arvuga.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

0

Aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek.

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

0

Aatomtuum on looduse fundamentalne energiaallikas.

Tuumaenergia ja selle kasutamine

0

Aatomidifusiooni põhimehhanismideks on vakants- ja võrevaheline difusioon.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Aatomifüüsika areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel.

Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse)

0

Aatomituum on aatomist ligi 100000 korda väiksem.

Keemia eksami vastused

0

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake.

Konspekt

0

Aatomi mass – aatomi tegelik mass (väga väike)

Keemia

0

Aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall.

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL

0

Aatompomm - toimub raskete tuumade lõhustumine.

Kordamine füüsika tööks

0

Aatom - , molekul-, ioon- ja metallivõret.

Konspekt!

0

Aatom on mittepolaarne, tal ei ole poolusi.

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

0

Aatomienergia on üks alternatiivseid jõuallikaid.

Daya Bay aatomielektrijaam

0

Aatommassiühik - ühe aatomi mass (g) g/cm3- tihedus

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Aatom on seotud nelja kovalentse sidemega.

Keemia osa süsinikust (teooria)

0

Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi.

Füüsika 2 eksami kõik variandid vastustega

0

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes.

Keemia põhimõisted

0

Aatomid on ergastunud ja kiirgavad valgust.

Aatomifüüsika - Bohri postulaadid, Franck Hertz ja planetaarmudel

0

Aatommass – keemilise elemendi aatomi mass.

Eksami teemad ja vastused

0

Aatom tähendab kreeka keeles jagamatut.

Molekulaarfüüsika

0

Aatom on samaväärne samasorti aatomiga

Füüsika I kordamisküsimuste vastused

0

Aatomiorbitaal - piirkond, kus asuvad elektronid.

Orgaaniline keemia -mõisted eksamiks

0

Aatomorbitaal on ühe elektroni lainefunktsioon.

Füüsika mõisted

0

Aatomsidet nimetatakse kovalentseks sidemeks.

Aatom

0

Aatomid on seotud nukleiinhapetega.

Bioloogia uurib elu kokkuvõte

0

Aatomid on aga väga püsivad süsteemid.

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

0

Aatomnumber – prootonite arv aatomi tuumas.

Gümnaasiumi bioloogia

-1

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, “Matemaatilise keemia elemendid“ Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid.

Elektrotehnika materjal 1/13

0

Aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama.

Risk ja ohutus kordamise vastused

0

Aatom on aine kõige väiksem osake.

Keemia konspekt KTks

0

Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga.

Filosoofia p?eriood

0

Aatomid on elektriliselt neutraalsed.

Tuumafüüsika

0

Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega.

Keemia ja materjaliõpetus

0

Aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni.

Sahhariidid

0

Aatomite vahel on olemas erinevaid sidemeid.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Aatom on asendatud amiinorühmaga.

Aminobenseen ehk Aniliin (referaat)

0

Aatom on elektriliselt neutraalne.

Aatomituumaehitus ja isotoobid

0

Aatom on jagamatu, tal ei ole osi.

FILOSOOFIA

0

Aatom - , molekul- ja ioon võret.

Keemia eksami spikker

0

Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne.

Elektrilaengud ja elektriväli.

0

Aatomikooslused – molekulid ja kristallid.

Aatom

0

Aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.

Orgaanilised ained

0

Aatommass on 59 ning järjenumber 28.

Nikkel

0

Aatomi mass – aatomi mass grammides.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Aatomtuumas on prootonid ja neutronid.

Elekter

0

Aatom – aine väikseim osake

Vesi kui aine. Vee omadused

0

Aatomi tuumalaeng on arvuliselt võrdne…

FÜÜSIKA KOOLIEKSAM

0

Aatommass on dimensioonita suurus.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Aatomi tuum on positiivse laenguga.

Kordamine kontrolltööks

0

Aatomid on ioonideks muutunud).

Io ja vulkanism

0

Aatomite vahel on kovalentsed sidemed.

Mittemetalliliste elementide kirjeldus

0

Aatomite ühinemisel – tekkimine ja sünd.

Filosoofia eksami kordamisküsimused

0

Aatomnumber ehk järjenumber annab:

Üldine ja anorgaaniline keemia

0

Aatomvõre – kõrge sulamistemp.

Keemiline side

-1

Aatom on laenguta. Massiarv = A – tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z – prootonite arv tuumas A – Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem.

Keemia konspekt KTks

-1

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest.

Füüsika mõisted

-1

Aatommass - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1⁄12 süsiniku aatomi massist) INTEKS – näitab aatomite arvu molekulis Xn H – üks vesiniku aatom H2 – vesiniku molekul

Keemia

-1

Aatommass on 28,086 • Oksüdatsiooniaste ühendites +4 • Sulamistemperatuur: 1417 ºC • Tihedus: 2330 kg/m³ • Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore

Räni

-1

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest ning millel on elemendile omased keemilised omadused.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

-1

Aatom on tuline. Aatomite liikumist seostab ta eluga – niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja.

Filosoofia konspekt

-1

Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Keemia eksamiks mõisted

-1

Aatominumber on 6 ning ümmardatud suhteline aatomimass 12. Süsinikul on prootoneid, elektrone ja neutroneid kõiki 6.

Karbonaadid referaat

-1

Aatomituum – moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

-1

Aatomiõpetuse - > maailm koosneb igavesti liikuvatest aatomitest Ka tänapäeval levinud

Filosoofia koolieksam

-1

Aatomi tuumalaeng – aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga

Keemia põhiteadmised

-1

Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas.

Eksami teemad ja vastused

-3

Aatom – 5 saj e.kr. – Demokritos 1907.a. – lord Kelvin: aatom on igavesti monoliitne osakene 1672.a. – Newton: päikese dispersioonispekter(spekter-viirastus) 19.saj.II pool – hõrendatud gaaside joonspektrid 1859.a. – Gustav Kirchoff ja Robert Bunsen: spektraalanalüüs-sidusid spektri aatomiga 1897.a. – Joseph Thomson: elektron, esimene arvestatav aatomi mudel- rosinakukkel

Aatomi ehituse üldine arengulugu

-3

Aatomi elektronskeem - Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8)

8KL materjal