soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uued maa-alused neutriinodetektorid. Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Tähtede evolutsiooni arvutused tegi Öpik käsitsi
Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib ,,saba" vastassuunas Päikesele
Alternatiivsed energiaallikad MarkoEero Kruus Alternatiivse energiaallikad · PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · TUULEENERGIA · GEOTERMAALENERGIA · BIOENERGIA PÄIKESE EHK HELIOENERGIA · Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesepaneelid TUULEENERGIA · Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. · Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuulegeneraator GEOTERMAALENERGIA · Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete
PÄIKESEENERGIA Reelika Tuum, Liselote Kollom G1KT Päikeseenergiast · Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. · Taastuvenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast · Kasutatakse soojuse ja elektri saamiseks, loomulikus valgustuses · Vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel · Inimesed kasutavad vaid 1% sellest energiast, mis kiirgab Maale ühe päeva jooksul (jätkuks 27 aastaks) · Eestis on päiksepaistet alla 2000 tunni aastas ja ei ole otstarbekas aastaringselt kasutada päikeseenergiat kasutatavaid seadmeid · Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku
PÄIKESEENERGIA Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? See kõik on võimalik ka päikeseenergiat kasutades! Päikeseenergia energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel. · Seda saab kasutada soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergiat saab tasuta kätte, see on taastuvenergia, ta on puhas, töötab ilma keskkonda kahjustamata. Iga päev langeb Maale Päikeselt energiakogus, millest jätkuks maa- asukale 27 aastaks. Me kasutame sellest ära vaid ÜHE protsendi!!! Päikeseenergiat saab kasutada ka Eesti tingimustes, kuigi võiks arvata, et Eestis paistab liiga vähe päikest.
elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. tuuleenergia tootmismaht (GW) Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE Soojuse tootmiseks kasutatakse päikesekütteseadmeid Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: kiirguse kontsentreerimisega paigaldised kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised KASUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/docs/referaadid2006/energiaallikad_martpentson.htm http://www.google
Päikeseenergia Mis on päikeseenergia? -Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast, see vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. -Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised
tüüpi tähtede avastamise aust. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis põhjendada ka jääaegade tekkimist. Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli aastal 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast.
imbub pikkamööda läbi tähtede sisemuse ja kiirgub transformeeruna maailmaruumi. Tänapäeval saame anda tähe evolutsioonist järgneva ettekujutuse. Tetud põhjusel hakkab tähtedevaheline gaasi ja tolmupilv kondenseeruma. Üsna kiiresti (astronoomilisese mastaabis) moodustub sellest pilvest gravitatsioonijõu mõjul suhteliselt tihe läbipaistmatu kera. Tekkinud kera ei saa veel täheks nimetada, kuna tema keskosa temperatuurist ei piisa termotuumareaktsioonide kulgemiseks. Gaasirõhk keras ei ole veel suuteline kera osade vastastikust külgetõmmet kompenseerima ja kokkutõmbumine jätkub. Tavaliselt ei teki korraga üks prototäht, vaid nende suurema või väiksemaarvuline rühm. Hiljem kujunevad nendest rühmadest astronoomidele hästi tuttavad täheassotsiatsioonid ja parved. Väga tõenaäoline, et sellel kõige varajasemal
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal
päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uues maa-alused neutriinodetektorid. 4 Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisel heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel olev tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Tähtede evolutsiooni arvutused tegi Öpik käsitsi
Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid tekivad tähtede eluaja lõpul. · Uued elemendid
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Suurim kuu on Jupiteril. Kokku on Päikesesüsteemis üle 100 kuu. Asteroid
What is solar power? Solar power is the energy, which is derived from solar radiation energy. Mainy used to heat and power production, but as well as natural lighting. Solar power released as a result of fusion reactions taking place in the sun. What is solar power? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Using heat production production of electricity from solar energy Kasutamine: Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. Solar radiation is used in the installations are divided
Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga või kuplilises piirkonnas sisemaal on tuuletingimused piisavalt head väikegeneraatorite 6 paigaldamiseks. 7 Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikeseenergia eelised: o Erinevalt generaatoritest ja koostootmisjaamadest ei vaja päikeseelektri süsteem kütust o Erinevalt tuule ja hüdroenergia seadmetest ei ole päiksepaneelide kasutamisel piiranguid, neid võib lihtsalt paigaldada kõikjale asulatesse o Päikesepaneelid sobivad asendama muid katuse või fassaadikatte materjale, kuna nad on valmistatud veekindlast materjalist ja paigaldatavad teineteisega seotud
Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu:
III põlvkonna tähed (päikesetaolised) Tähtede evolutsioon -Ühe tähe puhul miljoneid kuni kümneid miljardeid aastaid tagasi kestev protsess gaasi- ja tolmupilve gravitatsioonilistest kokkutõmbumistest kompaktse jäänuki (valge kääbus, neutrontäht, must auk) moosustumiseni või tähe täieliku hävinemiseni supernoova plahvatuses. -Evolutsiooni juhtivaks jõuks on gravitatsioon, mis suurema osa eluea jooksul kindlustas termotuumareaktsioonide toimumise -Termotuumareakts tüüp ja kiirus sõltuvad kriitiliselt temperatuurist, mille omakorda määrab kokkutõmbuva gaasipilve mass. Mida suurem tähe mass, seda kiirem evolutsioon! Väiksema massiga tähtedes prooton - prootontssükkel (pp), suurem massiga tähtedes süsiniktsükkel (CNO) Ühe He tuuma tekkimisel vabaneb energiat ca 20-25 MeV (3,2 4*10^12 J). Päikese tuumas on keskmiselt energia produktsioon 0,001 W/kg tuhat korda väiksem kui inimkehas!
Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Päikese kiirgusenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Bioenergia Bioenergia mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus.
Päikeseenergia Anette Haidak Kelly Seinpere 11.Klass 2013 Mis see on ja kus kasutatakse? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei · Päikesepatarei ehk päikesepaneel on elektrotehniline
*termotuumapomm ehk vesinikupomm-südamiksu on tavaline lõhustumis-tuumapomm.selle lõhkemisel tekib ülikõrge temp , mis käivitab termotuumareaktsiooni. 12.termotuumareaktsioon tähtedes *päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon *termotuumaetapid päikesel: 1.prooton põrkab elektroniga 2.põrkel tekib neutron, eraldub neutriino 3.prooton ühineb neutroniga deutroniks 4.2deutronit põrkuvad 5.tekib heeliumi tuum * Termotuumareaktsioonide käigus kiirgub tähtedelt tohutu hulk energiat (soojust ja valgust). *13.Tuumkütuse tsükkel · Kaevandamine ja eraldamine · Konversioon · Rikastamine · Rekonversioon · Tuumkütuse valmistamine · Tuumareaktorid ja teenindus · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine *14.Radioaktiivsed jäätmed.Kasutatud tuumkütus * ülimalt radioaktiivset kasutatud kütust hoitakse eribasseinis paksu veekihi all või massiivsete betoonseintega kuivhoidlas
vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Eestis asub hüdroelektrijaam Narva jõel. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikese energiaga saab elektrit toota päikesepaneelide abil. Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeelektrijaamas. Läänemeremaades, sealhulgas Eestis välistab loodete energia kasutamise Läänemere suletus, mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väike. Loodete energia on kõige suurem lahtedes, mis avanevad otse ookeanile
Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest
tähtede avastamise aust.( Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.) Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast.
Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktikavälisuse tõestajaks peetakse Hubble'it. 1938 avaldas Öpik uurimuse tähtede evolutsioonist, mis võib olla kõige tähtsam panud tema poolt teadusesse. Ta arutas selles, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisel heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Tähtede evolutsiooni arvutused tegi Öpik käsitsi
Täht läbib oma arengus kõik need etapid (viimases etapis on ta tavaliselt valge kääbus). Päike kuulub ka peajadasse. Ühe tähe elulugu 1. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe massist ja sisetemperatuurist. Suuremad tähed kui Päike põlevad palju kiiremini kui Päike. Tasakaaluseisundis peab tähe sisemuses termotuumareaktsioonide tagajärjel tekima sama palju energiat kui tähe välispind kiirgab. Kiirgusrõhk seespoolt peab olema tasakaalustatud gravitatsioonilise tõmbejõuga (gravitatsiooniline tõmbejõud proovib tähte kokku tõmmata, kuid kiirgusrõhk proovib tähte laiali paisutada). 2. Millest tekivad tähed? Arenguetapid: I - Maailmaruum on täidetud külma ja hõreda vesinikuga (vesinikku leidub tähtedevahelises ruumis, galaktikas jne).
tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud
kaks eraldi asetsevat uraani tükki, mille massid ei ületa kriitilist
massi (m
mida kõrgem ta on. Tuulikud loodust ei reosta, küll aga võivad nad segada lindude elutegevust. Seepärast on ka hea, et ,,tuulikud" kõrged on (Bockelwitzi tuulepargi kõrgus on 65m) , sest siis puutuvad nad lindudega vähem kokku. 1.3PÄIKESEENERGIA Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt võimalik tellida
Öpik esitas ühe juhtivatest teooriatest jääaegade perioodilisuse kohta. Öpiku järgi muutub perioodiliselt energiatootmise intensiivsus Päikese keskmes ning see muudab konvektsioonimustreid Päikese tuumas. [4] Öpiku kõige tähsamaks panuseks teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. [1] Henrik Koppel
protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide
Nõva, Audrut, Pakrit ja Rõustet ning lisaks plaanitakse paarkümmend ligi saja meetri kõrgust tuulikut panna üles ka Narva elektrijaamade suletavatele tuhaväljadele. 7 3.3. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks.Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel.Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Päikesepaneelid ja päikese elektrijaamad on sellest alates saanud osaks ka meie igapäeva elus. Valdkonna spekter algab pisikestest taskukalkulaatoritest, kelladest ja lõpeb võimsate elektrijaamadega, kus väljundvõimsusi mõõdetakse megavattides. Suurendamaks PV paneelide võimekust, on meilt
Ülejäänud neutron lendab suure kiirusega minema. Seejuures eraldub tohutu energia, umbes 10 korda suurem, kui raskete elementide tuumade jagunemisreaktsioonide puhul ahelreaktsioonide puhul. Niisugused reaktsioonid toimuvad ka Päikese ja tähtede sisemused. Ka vesinikupommis VESINIKUPOMM Vesinikupommis toimub deuteeriumi ja triitiumi reaktsioon. Kõrge temperatuuri saavutamiseks tekitatakse eelnevalt vesinikupommis aatompommi plahvatus. See on juhtimatu protsess. Juhiavate termotuumareaktsioonide realiseerimine annaks inimkonnale ammendamatu energiaallika. Siiani seda saavutatud ei ole. TUUMAREAKTOR Seadet, milles kulgeb juhitav ahelreaktsioon nim tuumareaktoriks. Tuumareaktoti põhilisteks elementideks on : 1) tuumakütus U (ül 235, all 92), U (238, 92) ja Pu (239, 94). 2) neutronite aeglusti (vesi, raske vesi, grafiit), 3) soojuskandja soojuse väljaviimiseks (vesi, vedel naatrium, süsihappegaas), 4) ahelreaktsiooni kiiruse reguleerimise seade (vardad, mis
ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. Selle olemasolule viitab tõik, et Universumi geomeetria on tasane (k=0), kuid vaadeldava aine energiatihedus pole selleks piisav. k) Noova - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 1015 tähesuuruse võrra (104106 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. l) Supernoova - termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena noovana, kusjuures heledus võib suureneda rohkem kui 20 tähesuuruse võrra. m) Kvasar - Galaktika-väline objekt, tavalisest galaktikast heledam valgus- ja raadiokiirguse allikas; arvatavalt tekkimisjärgus olev galaktika. n) Must auk - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha,
mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja
päikese oma aga läbimõõt on ainult 16 km.(2) Neutrontähe tihedus on valge kääbuse tihedusest veel miljoneid kordi suurem. Neutrontähes on aatomidki lõhutud: elektronid on surutud prootonitesse, mille tagajärjel on viimased muutunud neutroniteks. Täheaine on kui neutronipuder. Neutrontähtedel on omadusi, mis tavalistel tähtedel puuduvad. Neil on erakordselt tugev magnetväli ja tohu pöörlemiskiirus - nad võivad teha tuhat pööret sekundis.(6) 1.6. Supernoova Supernoova on termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn. uue tähena noovana.(5) Supernoova on ülisuur valguspurse, kuid see ei tähista mitte algust, vaid elutsükli lõppu jõudnud tähe plahvatuskataklüsmi. On kaht tüüpi supernoovasid. Üks kujutab endast valget kääbust kaksiksüsteemis suurema tähega. Valge kääbus tõmbab naabertähe ainet endasse. Kui
Tegemist oli normaalse tähetekkeprotsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele täht. Kui täht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis täht särama Päikese tekke Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid ajajooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud
Termotuumareaktsioonides muundub vesinik esmalt heeliumiks, mis omakorda muundub hiljem raskemateks keemilisteks elementideks. Raskemad elemendid tekivad tähe tsentrile lähemal, kergemad elemendid tsentrist kaugemal. Reaktsioonide käigus vabanev energia suundub tähe südamikust tähe pinna suunas, avaldades seejuures täheainele märgatavat rõhku. HRD peajadal asuvate tähtede puhul on tähte kokku suruv gravitatsioonijõud täpselt sama suur kui termotuumareaktsioonide käigus vabaneva ja tähest välja suunduva energia (kvantide) rõhumisjõud. Tähtede evolutsioon Tähe „elukaar“ koosneb järgmistest etappidest: I. Universumis leidub piirkondi (ürgtähtede jäänused), mis on täidetud külma ja hõreda gaasiga. Siiski ületab sellise gaasipilve tihedus kordades Universumi keskmist. II. Gaasiosakeste soojusliikumise tõttu tekivad gaasipilves tihedamad piirkonnad, mis hakkavad tänu oma gravitatsioonile iseeneslikult kasvama. III
Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova – suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova – termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid – kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad – meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib „saba“ vastassuunas Päikesele
tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tihenemise ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja
Siiski, teatud juhul võib ka taastuvate energiaallikate kasutamine ökosüsteemile ohtlik olla, kui see toimub liiga intensiivselt ning juurdekasvu põhimõtteid arvestamata (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b). Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesekiirgus on puhtaim ja mõjusaim energiaallikas (Remmelg, 2011b). Üldiselt võib taastuvenergia tehnoloogiad jaotada päikeseenergiat otseselt kasutavateks (päikesepaneelid, päikesepatareid, passiivenergia) ja päikest kaudselt kasutavateks taastuvenergiatehnoloogiateks (tuuleturbiinid, biomass, soojuspumbad jm) (Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia otsene kasutus Passiivne päikeseküte
moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. äikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest. Veel hiljaaegu oli Päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu
lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid(Ø ~100m). Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad ja millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvat üheksa planeeti. Teoreetiliselt oletatakse et planeedi mass jääb 10 28 kg > planeet >1019 kg vahele. Keha mass >1028 kg saavad tema sisemuses võimalikuks termotuumareaktsioonide arenemine, algab ainese helendumine - moodustub pruun kääbustäht. Alla 1019kg ei toimu planeeti moodustava ainese ülessulamist ega gravitatsioonilist diferentseerumist - ei moodustu sfääre. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustamise protsess ligikaudu 4,56 miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning
gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. 21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keemilisest koostisest. Selleks peavad tasakaalus olema tähe siserõhk ja raskusjõud. 22. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumareaktsioonide tõttu. 23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Täht muutub punaseks hiiuks H2-e lõppemisel tähe tuumas. Tähe asukoht H-R diagrammil muutub kuna ta hakkab paisuma ja ta mõõtmed suurenevad, samal ajal kui pinna temp langeb. H2 on põlenud He-iks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks. 24. Kuidas lõppeb tähe areng? Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad paisuma,
tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena - Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on
koostisosadeks. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. 22 Tähistaevas Taevasfääriks nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis olevad objektid ja nähtused. Tähed on taevakehad, mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate termotuumareaktsioonide arvel. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk) *Jäär *Sõnn *Kaksikud *Vähk *Lõvi *Neitsi *Kaalud *Skorpion *Ambur *Kaljukits *Veevalaja *Kalad 23 Päikesesüsteem Päike lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus.
keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor. Kummutas 1933 t?htede termotuumareaktsioonide v?ltust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse v?ttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ?livana. Algatas 19301934 meteooride vaatluse alal Tartu ja Harvardi observatooriumi koost?? (asutas Harvardis meteooriuurimise r?hma) ning l?i hiljem meteooride atmosf??ris p?lemise ja meteoriitide planeediga p?rkumise teooria. ?piku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning m
surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. 70. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keemilisest koostisest. Selleks peavad tasakaalus olema tähe siserõhk ja raskusjõud. 71. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumareaktsioonide tõttu. 72. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Täht muutub punaseks hiiuks vesiniku lõppemisel tähe tuumas. Tähe asukoht H- R diagrammil muutub, kuna ta hakkab paisuma ja ta mõõtmed suurenevad, samal ajal kui pinna temperatuur langeb. Vesinik on põlenud heeliumiks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks. 73. Kuidas lõpeb tähe areng? Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad
Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib, see tähendab, kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv, näiteks tuhandete aastate jooksul. (Vikipeedia B 22.03.2013) 1.1. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Soojuse tootmiseks, sealhulgas tarbevee ja joogivee kütmiseks, kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. (Vikipeedia C 22.03.2013) 5 1.2. Tuuleenergia
tuumapomme, mis töötaksid kergete tuumade ühinemisel ja mis võimaldaksid plahvatusel vabanevat energiat oluliselt suurendada. Tuumade ühinemis ehk sünteesireaktsiooni saamiseks on aga vaja ülikõrgeid temperatuure kümme kuni sada miljonit kraadi, ning suurt aine kontsentratsiooni. Selle ülikõrge temperatuuri tõttu nimetatakse vastavaid tuumareaktsioone termotuumareaktsioonideks. Nagu teada, tekib ka Päikese ja teiste tähtede energia nende sisemuses kulgevate termotuumareaktsioonide tõttu. Termotuuma ehk vesinikupommi loomine võttis palju aega. Esimene niisugune lõhati 1. novembril 1952. Pommi teine nimetus tuleneb sellest, et tuumaainena kasutatakse selles vesiniku isotoope või vesiniku isotoope ja liitiumi. Termotuumapommi idee töötasid välja Ungari päritolu USA füüsik Edward Teller ja Poola päritolu matemaatik Stanislaw Ulam. 19. tuumareaktsioonivõrrandid
paisumist. Selle olemasolule viitab tõik, et Universumi geomeetria on tasane (k=0), kuid vaadeldava aine energiatihedus pole selleks piisav. k) Noova - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 10–15 tähesuuruse võrra (10 4–10 6 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. l) Supernoova - termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena – noovana, kusjuures heledus võib suureneda rohkem kui 20 tähesuuruse võrra. m) Kvasar - Galaktika-väline objekt, tavalisest galaktikast heledam valgus- ja raadiokiirguse allikas; arvatavalt tekkimiusjärgus olev galaktika. n) Must auk - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne
annaabi.ee 
