Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega. Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi.
stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse, kuid avaldab mõju
See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot välistemperatuuri muutusest, signaal jõuab ka kõrgematesse ajupiirkondadesse, kus tehakse otsus sellele reageerida. Soojusbilanss:soojuse saamine peab olema samasuur kui kadu. Soojust saab, kaob 4 viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise ja soojuskiirguse teel. Soojusjuhtivus:soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui on kontaktis. Soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Selle efektiivsus nim soojusjuhtivus
vastuvõtmine. Erituselund – higi ja rasu. Nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV eest. UV toimel sünteesib nahk D-vitamiini, mis tugevdab luustikku. Talitleb hingamiselundina. Termoregulatsioon – keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus. Seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri muutustest. Nahaalune rasvkude hoiab sooja, nahk annab soojust ära: kuumas veresoonedlaienevad, eritub higi, külmas veresooned ahenevad, karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt. Alumine kriitiline t Termoneutraalne Ülemine kriitiline t
annaabi.ee 
