Piiilide tipus on adhesiinid, millega saab kinnituda. Erilised on IV piilid (liikumine) ja F piilid (DNA liiigutamine bakterite vahel konjugatsiooni ajal.) Mis roll on endospooridel? Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Endospoorid on bakterite eluvorm eluks vähekõlblikes tingimustes. Tingimuste halvenedes alustab bakter sporlatsiooni ja spoorina on võimeline elus püsima väga pikka aega. Spoorid on üsna termoresistentsed, taluvad hästi kuivust, kiirgust ja toksikante, spoori metaboolne aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad peagi idanemisvõime. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks
Keemiliselt, mehhaaniliselt. 29. Kas GP või GN bakterid on rohkem tundlikumad keemilise steriilimise suhtes? GN. Alkohol muudab polüsahhariidse välismembraani läbilaskvamaks. 30. Arvuta lüsooli PC S. aureus’e rakkudele, kui fenooli lahjendus 1 : 20 ja lüsooli lahjendus 1 : 300 tapab kõik rakud 10 min jooksul? 300/20=15 31. Millega seletada perekondade Pseudomonas, Bacillus ja Mycobacterium resistentsust mitmete steriilimisviiside suhtes? Osad endospoore moodustavad perekonnad. Termoresistentsed 3. teema 1. Mis vahe on pind-ja süviskülvil? Pindkülvil hõõrutakse külvatav materjal spaatliga ühtlaselt üle kogu söötmeplaadi pinna. Süviskülvi puhul jaotub inokulum kogu söötmes ja kolooniad kasvavad söötme sisse ja ka pinnale. Pindkülv annab eelise aerotolerantidele, süviskülv hapnikutundlikele ja temperatuuri suhtes vähem tundlikele. 2. Kas on võimalik, et bakter kasvab välja küll joonkülvil, kuid ei kasva süviskülvil?
· Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis on pikad (20 mkm ja pikemad) ja sisaldavad palju nukleoide. · Õhumütseeli hüüfide tippude fragmenteerudes moodustuvad koniidid e. suguta paljunemise spoorid. Kui need spoorid paiknevad sporangiumis, siis nimetatakse neid sporangiospoorideks. · Spooridel on erinev kuju ja pind. Spoorid moodustuvad toitainete vähesusel keskkonnas. Spoorid ei ole termoresistentsed, kuid taluvad näiteks kuivamist. Mõnedel aktinomütseetidel on spoorid varustatud viburitega ja seega liikuvad. · Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. Taksonoomilised tunnused. · Taksonoomias kasutatakse parameetritena substraadi- ja õhumütseeli olemasolu ja
o Sporulatsiooni indutseerivad: Ebasoodsad keskkonnatingimused Mg Kultiveerimine mulla- ja kartuliagaril o Paiknevad rakus: Keskel (tsentraalselt) Otsas (terminaalselt) Otsa lähedal (subterminaalselt) Külgmiselt (lateraalselt) o Spoor võib ka rakku paisutada o Arhed ei moodusta endospoore · Eksospoorid o Moodustuvad vegetatiivsest rakust nöördumise teel o Esinevad punguvatel bakteritel o On termoresistentsed Mikroorganismi paljunemine · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel · Tekkivad tütarrakud on identsed · Enne poolnudmist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia · Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt, ja kui puudub selektatiivne press võivad osad plamiidid kergesti elimineeruda · Üldiselt toimub pooldumine ühes tasapinnas (va kokid) · Pooldumine võib toimuda: o Nöördumise teel
Tuntuimad endospoore moodustavad bakterite perekonnad on Bacillus ja Clostridium Erandeid on ka. Näiteks Metabacterium polyspora rakus moodustub 4-9 endospoori. Anaerobacter'i rakus on leitud kuni 5 endospoori. Tsüst puhkevorm, võimaldab bakterirakul üle elada halbu keskkonnatingimusi. Tsüste moodustavad: o Müksobakterid o Spiroheedid o Azotobacter o Riketsiatel Eksospoorid moodustuvad vegetatiivsetest rakkudest nöördumise teel. Esinevad punguvatel bakteritel. On termoresistentsed. Endospooride paiknemine rakus: Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. Külgmiselt. B. laterosporus. Endospoori omadused: 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest
optimaalseis keskkonnatingimustes (hapniku juurdepääs, suhteline niiskus üle 80%, temperatuur üle 10°C, neutraalne pH). Kasvada võivad samaaegselt mitmed seeneliigid, üks seeneliik võib produtseerida erinevaid toksiine ja erinevad seeneliigid ühte. Erinevalt hallitusest on mükotoksiinid nähtamatud, lõhna ja maitseta. Hallituse esinemine ei ole veel tõendiks mükotoksiinide esinemisele, hallituse puudumine ei välista seda - mükotoksiinid on termoresistentsed ja püsivad materjalis pikka aega pärast neid produtseerinud seente hukkumist. Järgnev üksiktoksiinide üldiseloomustus tugineb eelkõige Jouany ja Diaz (2011) andmetele. 2.1 Aflatoksiinid Aflatoksiine produtseerivad perekond Aspergillus seened A.flavus ja A.parasiticus. Keemiliselt on need difuranokumariini derivaadid. Levinuim, ohtlikuim ja enimuuritum on aflatoksiin B1 (AFB1), tähtsad on ka aflatoksiinid B2, G1, G2. Mäletsejaliste vatsamikroobid on
32 Sporulatsioon käivitub kehvades elutingimustel (toidu ja niiskust on piisavalttavaline jagunemine; elutingimuste halvenemiselrakk moodustab spoori) Tavaliselt moodustub 1 spoor, erandeid on vähe. Metabacterium polyspora- moodustab mitu endospoori, seega spoorid ka paljunemisvahendiks. 2 FtsZ rõngast, 2 eelspoori, eelspoorid võivad omakorda jaguneda. Endospoorid on piklikud, termoresistentsed, paksukestalised ja sisaldavad dipikoliinhapet. Idanemine Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega, ultraheliga või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega (liiva või klaasipuruga hõõrumine). Pärast kuumasokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub. 1. Vee sisseimamine. 2
1000 inimese. Arvatakse, et see oli seotud mingi õnnetusega bakterrelva tootvas sõjatehases. Bacillus anthracis on hea bakterioloogiline relv, sest ta põhjustab haigestumist nii inimesel kui ka tema koduloomadel. Teda on odav kasvatada, ta sporuleerub kergesti, spoorid püsivad kaua nakatamisvõimelisena, neid on võimalik rakettidega kohale toimetada. Iraak on tootnud üle 2000 galloni siberi katku tekitaja kultuuri, valmistanud sellest 50 bakterpommi. B. anthracise spoorid on väga termoresistentsed, taluvad hästi ka kuivust, desinfitseerivaid aineid jne. Seetõttu võivad nad säiluda mullas aastakümneid. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud võivad spoore levitada. Primaarselt on siberi katk rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis või ka hingamisteede kaudu. Haiguse ägedas vormis ilmnevad verejooksud, kopsuturse jms. Ka inimesed nakatuvad siberi katku
· optimaalne temperatuur - kõige sobivam temperatuur. Optimaalse temperatuuri järgi jaotatakse mikroobid kolme gruppi: · Psühofiilsed kasvavad suhteliselt hästi madalal temperatuuril. Neile on iseloomulik kasvuks minimaalne temperatuur -10-0 C . Optimaalne temperatuur 10-15C ja maksimaalne temperatuur 45-50 C. · Mesofiilsed neile sobib kasvuks hästi temperatuur vahemikus 18-45 C. Osa neist võibad olla termoresistentsed ja aeneda suht kõrgetel temperatuuridel 50-60 C. Need on võimelised areneda ka 0 C juures. · Termofiilsed nende aktiivsus on suurim 45-60 C. Kusjuures mõned liigid võivad taluda pikemat aega ka temperatuuri 80-90 C. Enamik looduses levinud bakteritest, mikroobilistest seentest, sealhulgas on paljud haigusi ja mürgistusi tekitavatest liikidest on mesofiilsed 18-43 C. Termofiilide ja psühotroofide seas domineerivad bakterid, keskonna temperatuuri
· optimaalne temperatuur - kõige sobivam temperatuur. Optimaalse temperatuuri järgi jaotatakse mikroobid kolme gruppi: · Psühofiilsed kasvavad suhteliselt hästi madalal temperatuuril. Neile on iseloomulik kasvuks minimaalne temperatuur -10-0 C . Optimaalne temperatuur 10-15C ja maksimaalne temperatuur 45-50 C. · Mesofiilsed neile sobib kasvuks hästi temperatuur vahemikus 18-45 C. Osa neist võibad olla termoresistentsed ja aeneda suht kõrgetel temperatuuridel 50-60 C. Need on võimelised areneda ka 0 C juures. · Termofiilsed nende aktiivsus on suurim 45-60 C. Kusjuures mõned liigid võivad taluda pikemat aega ka temperatuuri 80-90 C. Enamik looduses levinud bakteritest, mikroobilistest seentest, sealhulgas on paljud haigusi ja mürgistusi tekitavatest liikidest on mesofiilsed 18-43 C. Termofiilide ja psühotroofide seas domineerivad bakterid, keskonna temperatuuri
annaabi.ee 
