Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet.
struktuuriliseks üksuseks on neuron – tuuma sisaldavast tsentraalsest osast, neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest väljuvatest jätketest koosnev moodustis. 45. Nahk Kogu keha katab nahk. Ülesanded: • kaitseb organismi mehaaniliste, termiliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite eest. • Loob närvilõpmete ehk retseptorite abil kontakti väliskeskkonnaga, mille muutusi tajutakse puutena, valuna, soojana või külmana. • Osaleb termoregulaatorina kehatemperatuuri ühtlase taseme säilitamisel ning aitab kaudselt reguleerida vererõhku. • toimib erituselundina, produtseerides higi. • toodab ekskretoorse organina nahka kaitsvat rasu ning lõhnaineid loomade omavaheliseks kommunikatsiooniks. Nahk koosneb kolmest kihist: • nahaaluskude • pärisnahk • marrask Nahaaluskude- Rasvkude kujundab kehavormi, salvestab toitaineid ja kaitseb külma vastu.
annaabi.ee 
