Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C. kristalne struktuur muutub amorfseks D
värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. KESKKOND Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid, kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude, ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks.
Plastmassnõudele on tavaliselt sisse pressitud, milliseks otstarbeks neid kasutada tohib. Nii võib näiteks mõningaid anumaid kasutada ainult kuivainete hoidmiseks, teistes jälle tohib hoida vaid külmi toiduained. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on lisaks sellele väga kerged ning nõuavad vähe hooldust (nad ei roosteta ega mädane). Need omadused teevadki plastmassist ehitustööstuse jaoks ideaalse materjali. Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda.
Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on lisaks sellele väga kerged ning nõuavad vähe hooldust (nad ei roosteta ega mädane). Need omadused teevadki plastmassist ehitustööstuse jaoks ideaalse materjali. Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda.
neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Näiteks elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. 2.2.3 Plastmassi ajalugu Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. Sellest ajast peale on välja töötatud sadu erinevaid plastmasse. Peaaegu kõik nad on toodetud naftast tehtud kemikaalidest. 9 2.3 Märgid tootel
annaabi.ee 
