Sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel Rudkjobingis vaeses apteekri peres. 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. 1794. aastal astus Kopenhaageni ülikooli. 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. Sai meditsiinidoktori kraadi. Reisis palju. 1804.a naases Taani. 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. 1812. lahkus uuesti Taanist. 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825. aastal kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit. Kirjanik ja luuletaja.
õpetas teda varajases eas kodus · 1794. aastal astus Hans Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. Avastused · 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. · Ehitas esimese termoelektrilise patarei. · 1825. aastal tegi Ørsted tähtsa panuse keemiasse tootes esimest korda alumiiniumi. Surm · Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal, elas 73. aastaseks. · Temast jäid maha tema naine Inger Birgitte Ballum ja 8 temaga saadud last. · Maeti Assistens'i kalmistule samas linnas. Kasutatud materjalid: · http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_%C · http://en.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_%C
· Iiri-soti füüsik, matemaatik ja insener. · Tuntakse eelkõige oma termodünaamika-, elektri- ja matemaatikaalaste tööde järgi. · Thomson võttis kasutusele absoluutse temperatuuri mõiste ja koostas temperatuuriskaala, mille kraad võrdub Celsiuse skaala kraadiga, kuid alguspunkt märgib absoluutset nulltemperatuuri ( 273,15ºC). · Thomson sõnastas ümber termodünaamika teise seaduse ning avastas termoelektrilise nähtuse, mis sai nimeks Thomsoni efekt. · Osales USA ja Euroopa vahelise kaabli paigaldamises. · Tema järgi on oma nime saanud temperatuuri mõõtühik kelvin. Ludwig Boltzmann (1844 1906) · Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid. · Boltzmann arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat ja aitas seda populariseerida. · Ta kaitses kirglikult molekulaarkineetilist
Aur-tm-d põhinevad vedeliku küllastusrõhu sõltuvusel temp-st nad on tundlikud, aga eksponentsiaalsete skaaladega. Manom vedelik-tm-d täidetud elavhõbeda või orgaanilise vedelikuga. 4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul.
Aur-tm-d põhinevad vedeliku küllastusrõhu sõltuvusel temp-st nad on tundlikud, aga eksponentsiaalsete skaaladega. Manom vedelik-tm-d täidetud elavhõbeda või orgaanilise vedelikuga. 4 Dilatomeetrilised termomeetrid - toru sees on mingist metallist varras, mis pikeneb temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul.
4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu
Temperatuuri mõõtmist ei tule ette mitte üksnes tööstuses. Temperatuur mõ-jutab kõiki meie elu külgi nii kodus kui ka tööl. Temperatuur on üks kolmest termodü-naamilise keha termilisest olekuparameetrist. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet, temperatuur määrab soojusvoo suuna. Soojusvoog on alati suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama tem-peratuuriga kehale [7]. 2.1.1. Termopaar Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoelektromotoorjõu mõõteriistaga – potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Kahest erisugusest elektrijuhist koosnevas kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid eri- 20 nevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikom-ponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest trivool, kui ühenduskohtade
Termomeetreid on mitme erineva tööpõhimõttega. Soojuspaisumisel põhinevad termomeetrid. Neid on kolme liiki: gaastermomeetrid, vedeliktermomeetrid ja bimetalltermomeetrid. Takistustermomeetrid. Mitmesuguste elektrooniliste seadmete töös kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks juhi takistuse sõltuvust temperatuurist. 12 Termoelektrilise termomeetri töö põhineb nähtusel, mida nimetatakse termoelektriliseks efektiks. Kaks eri metallist traati ühendatakse (joodetakse kokku). Saadud metallide ühendust nimetatakse termopaariks. Temperatuuri mõõtmiseks peab üks termopaari jootekoht olema konstantsel temperatuuril, nt jää ja vee segus, teine mõõdetavas keskkonnas. Termopaaris tekib vool, mille tugevus sõltub temperatuurist. Mõõteriist gradueeritakse temperatuuri ühikutes.
- keemia valdkonnas kasutatakse mõõtesuuruse asemel mõnikord väljendit analüüt või aine või ühendi nimetust. Selline kasutus on ekslik, kuna need terminid ei väljenda suurusi. Küll aga võib mõõtesuuruseks olla analüüdi sisaldus uuritavas objektis. Mõõteprintsiip - mõõtmise aluseks olev looduslik (füüsikaline, keemiline) nähtus (N: nälgiva küüliku vere glükoosisisalduse vähendamise rakendus insuliini kontsentratsiooni mõõtmiseks preparaadis VÕI siis parem näide - termoelektrilise efekti rakendus temperatuuri mõõtmiseks) Mõõtemeetod - mõõtmisel kasutatavate toimingute loogilise korraldamise üldine kirjeldus Mõõtemeetodeid võib liigitada mitmeti, nagu näiteks: - asendusmeetod, - diferentsiaalmeetod, - nullimeetod, - otsene meetod, - kaudne meetod, - ainehulga mõõtmistel rakendatavaid mõõtemeetodeid nimetatakse sageli analüüsimeetoditeks. Mõõteprotseduur, mõõtemetoodika - mõõtmise üksikasjalik kirjeldus kooskõlas ühe või mitme mõõteprintsiibi