............................................................................................................. 5 Termomeetri liigid:.............................................................................................................. 6 Bimetalltermomeeter........................................................................................................6 Vedeliktermomeeter.........................................................................................................6 Termoelektriline termomeeter..........................................................................................6 Manomeetriline termomeeter...........................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................9
Soojuspump Mis on soojuspump? Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milleks kasutatakse? Keskkonna jahutamiseks (nt. külmik, kliimaseade) Keskkonna soojendamiseks (nt. põrandaküte) Ajalugu 1748 kunstlik külmkapp; 1834 töötav külmkapp; 1852 soojuspumba teooria; 1855-57 esimene soojuspump; 1940 esimene maasoojuspump. Kuidas töötab? Click to edit Master text styles Second level ...
Kunial karastatakse ja vanandatakse. Uushõbe- sisaldab 15% niklit ja 20% tsinki, ülejäänud on vask. Uushõbedal on hele , hõbedat meenutav värvus. Ta on õhus korrosioonikindel . Valm kella-ja aparaadidetaile. Melhior-on vase ja nikli sulam milles on kuni 1% rauda ja mangaani. Ta on korrosioonikindel ka merevees. Melhiorist valm soojusvahetusaparaatide detaile ning stantsitakse ja vormitakse mitmesuguseid tooteid. Kopell- on termoelektriline sulam mis sisaldab 43% niklit ja 0,5% mangaani. Temast valm termopaare Manganiin- sisaldab 3% niklit ja 12% mangaani. Ta on suure elektrieritakistusega sulam, millest valm elektrikuumutusseadmete kütteelemente. Konstantaan- sisaldab 40% niklit ja 1,5% mangaani. Kasut samuti elektriliste kuumutusseadmete kütteelementide valm. Pronks on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nimetatakse pronksideks vase
Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C.[1] Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit.[1] Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest
elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur. Sõltuvalt valmistamiseks kasutatud materjalidest võib see tegur olla positiivne (PTC) või negatiivne (NTC). Positiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk PTC-termistoridel on temperatuuriteguri absoluutväärtus enamasti kuni 30 %/K, negatiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk NTC-termistoridel 2 ...10 %/K.. Transistor (ingl transfer üle
+300 °C. (4) Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotiste vahe on 0,1 kraadi. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter põhineb metallide joonpaisumisel. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektriline termomeeter võimaldab eemalt mõõtmist, nad jagunevad tajuri tüübi järgi. Tajuriteks on erinevad elemendid, kas termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaari vabade otste vahel tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse kahte termopaari, mille ühte termopunkti hoitakse
a) võimalikult suur termo-emj, selle monotoonne ja enam-vähem lineaarne sõltuvus temp-st; b) füüs omaduste püsivus pikaajalisel kasutamisel; c) hea elektrijuhtivus, temp-st sõltumatu takistus; d) mehaaniline tugevus, hea töödeldavus ja vastupidavate ühenduskohtade valmistamise lihtsus. e) ühtlane koostis; f) vastupidavus mõõtekeskkonna agressiivsele toimele laias temp-i ulatuses Termopikendusjuhtmetega viiakse termopaari vabad otsad mõõteobjektist eemale. Termoelektriline termomeeter on seade, mis koosneb termopaarist ning termopikendusjuhtmetest ja vabade otste termo-emj kompenseerimiseks mõeldud süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga. 5 Termopaaride patarei koosneb mitmest jadaühenduses olevast termopaarist ja omab ühest termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust.
a) võimalikult suur termo-emj, selle monotoonne ja enam-vähem lineaarne sõltuvus temp-st; b) füüs omaduste püsivus pikaajalisel kasutamisel; c) hea elektrijuhtivus, temp-st sõltumatu takistus; d) mehaaniline tugevus, hea töödeldavus ja vastupidavate ühenduskohtade valmistamise lihtsus. e) ühtlane koostis; f) vastupidavus mõõtekeskkonna agressiivsele toimele laias temp-i ulatuses Termopikendusjuhtmetega viiakse termopaari vabad otsad mõõteobjektist eemale. Termoelektriline termomeeter on seade, mis koosneb termopaarist ning termopikendusjuhtmetest ja vabade otste termo-emj kompenseerimiseks mõeldud süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga. 5 Termopaaride patarei koosneb mitmest jadaühenduses olevast termopaarist ja omab ühest termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust.
niklis struktuursed muutused, mistõttu taksituse temperatuurisõltuvus on oluliselt mittelineaarne. Raua (terase) takistuse temperatuuritegur on samuti suur, α = 0,0065 ning sõltub vähesel määral lisanditest. Nii raua kui ka terase peamiseks puuduseks tuleb lugeda keemilist aktiivsust, sest temperatuuridel üle 100 °C korrodeerub raud väga kiiresti [7]. 2.1.3. Termistor Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille ta-kistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur. Seda tegurit väljendab ta-kistuse suhteline muutus protsentides 1-kraadise temperatuurimuutuse kohta. Olenevalt valmistamiseks kasutatud materjalidest võib see tegur olla positiivne (lü-hend PTC ing k positive temperature coefficient) või negatiivne (NTC negative tem-perature coefficient).
23.Temperatuuri mõõdetakse- termomeetritega, temperatuuri on vaja teada,et teada vastavate süsteemide temperatuuri, et ei toimuks ülekuumenemist vms. Termomeetreid võib jagada omakorda. a)Klaas- ehk vedeliktermomeeter - töötab vastavalt vedeliku paisumisele nt elavhõbe. b)Manomeetriline termomeeter - töötab vastavalt vedelik/ gaasi rõhupaismisele. c)Dilatomeetriline termomeeter. koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, mis ülekandemehhanismi abil liigutab osutit. d)Termoelektriline termomeeter - jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist.
(Piirkond I) Kui vool kasvab üle 500 mA, toimub üleminek kaarlahendusele, kusjuures pingelang kaarevahemikus langeb 20-30 voldini. (Piirkond II) Elektrikaart iseloomustab suhteliselt madal kontaktide vaheline pingelang 10 20 volti ja suur voolutihedus 100...1000 A/mm2. (Piirkond III) Elektrikaare temperatuur tõuseb 6000...25000 K. Voolu kasvades pingelang kaarevahemikul algul väheneb, seejärel aga praktiliselt enam ei muutu. Elektrilahendus Elektrikaares toimuvad protsessid Termoelektriline emissioon elektronide eraldumine kuumalt pinnalt. Autoelektroonne emissioon elektronide eraldumine katoodilt tugeva elektrivälja toimel. Tõukeionisatsioon suure kiirusega liikvad neutraalsed osakesed omavahel purunevad ja neist moodustuvad laetud osakesed. Rekombinatsioon erinimelised laetud osakesed omavahel kokku puutudes moodustavad neutraalse (d) osakese (d). Elektrikaare kustutamine Elektrikaare kustutamise võimalused Kaaresamba mehaaniline mõjutamine
See infrastruktuur määrab otseselt kindlaks kõikvõimalikud vahendid, kuidas saame teha paljudel elualadel mõõdetavaks mingi suuruse kvantiteedi ja kvaliteedi, olgu see siis tööstuslikkus tootmises, teadsuuringutes, kaubanduses, riigiametiasjades. 22. Mõõteprintsiip. Mõõteprintsiip om mõõtmise teaduslik alus. Mõõteprintsiip on seega füüsikaliste nähtuste kogum, millel põhineb mõõtmine. Näiteks: Josephsone'i effekt pinge mõõtmiseks, termoelektriline efekt temperatuuri mõõtmiseks, Doppleri efekt kiiruse mõõtmiseks ja Ramani efekt molekulaarvõnkumise lainearvu mõõtmiseks. 23. Mõõtemeetod Mõõtemeetod on mõõtmise sooritusvõtete loogiline jada. Mõõtemeetodeid võib mitmeti liigitada. Näiteks: asendus-, diferentsiaal- ja nullimõõtemeetod. Sageli eristatakse mõõtemeetodeid mõõteprintsiibi, mõõtevahendi ja mõõteobjekti omavehelisi seose ja mitmesuguste muude tunnuste järgi. 24. Mõõtetoiming
annaabi.ee 
