Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Termodünaamikast on teada, et sama temperatuuri juures on auru soojusjuhtivus suurem kui veel, mistõttu toru ja katte vahelisse antav soojushulk on erinevatel tasapindadel erinev. Vee tasapinna muutus kutsub seega esile kondensaadi aurustumise (tasapinna alanemisel) või kondenseerumise soojuse eemaldamisega läbi kattele kinnitatud ribide (tasapinna tõusmisel). See asjaolu tingib rõhu proportsionaalse tõusu või alanemise torus 8 sõltuvalt vee nivoost katlas.
Termodünaamika iii – kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Entroopia kasv ∆S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reakts, kus gaasiliste ainete hulk kasvab)Entroopia kahanemine ∆S<0veeldumine, tahkestumine,gaasiliste ainete mahu vähenemine)Spontaansusehindamine :∆G=∆H -T∆S (∆G- Gibbsi vaba energia muut.
Termodünaamika põhimõisteks on töö. Töö on liikumine mõjuva jõu vastu . Töö mingi objekti liigutamisel mõjuva jõu vastu võrdub jõu ja teepikkuse korrutisega: w= F*d – töö mõõtühikuks on džaul J. 1 J = 1 N∙1 m = 1 kg∙m2∙s-2 (1 cal = 4,1868 J) Siseenergia (U) Siseenergia on olekufunktsioon, ta sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist.
Termodünaamiline süsteem on soojusnähtuste seisukohast vaadeldav kehade kogum, näiteks kaasihulk, terasvarb, vedelikuhulk jne. Termodün süsteem võib olla ümbritseva keskkonnaga vastasmõjus ja seda kahel võimalikul viisil: a) toimub soojusvahetus soojusjuhtivuse teel b) süsteem teeb tööd Põhimõtteliselt võib kaasneda ka ainevahetus.
Termodünaamilised potentsiaalid on siseenergia U, vaba energia F, Gibbsi vaba energia (Gibbsi potentsiaal) G ja entalpia H. Vaba energia F = U – TS on “tark” (tööks muundatav) osa süsteemi siseenergiast U. Korrutis TS seevastu on “rumal” (kaootiline, korrapäratu, tööks mitte muundatav) osa siseenergiast.
Termodünaamika on füüsika haru, mis käsitleb soojusnähtusi,nende seost füüsikalis- keemiliste omadustega, füüsikaliste ja keemiliste protsesside energeetilisi aspekte, samuti määrab protsessi kulgemise suuna ja energeetilise võimalikkuse.
Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus nad on oma ümbrusega (isoleeritud-ei vaheta süsteemivälisega energiat ega ainet, suletud-vahetab energiat, aga mitte ainet, avatud-vahetab mõlemat) Kahe keha temp.
Termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab temperatuurikoefitsient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, eksperimentaalselt uurida arvestades stöh.
Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T)  Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele  Soojushulk (Q) - füüsikaline suurus, mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat.
Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi (nt soojuse muundamine tööks). 18) Mille arvel teevad soojusmasinad tööd? Soojusmasinad teevad tööd soojusenergia arvelt.
Termodünaamika on teadus, mis uurib soojuse vahekorda teiste energialiikidega s.t. Termodünaamika on õpetus soojuse ja töö vahelisest seosest ja seetõttu vaatleb kõiki energialiike ja nende vastastikuseid muundumisi.
Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel.
Termodünaamika – Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi)
Termodünaamika on makrokäsitlus. Makroparameetrid on: • p – Rõhk, • V – Ruumala, • T – Celvini temperatuur, • m – Mass, • U – Siseenergia, • Q – Soojushulk.
Termodünaamilised protsessid nimetatakse isohoorne, isobaarne, isotermiline, adiabaatne, polütroopne. 1. Määratakse termiliste olekuparameetrite vaheline seos antud protsessis.
Termodünaamiline protsess – igasugust süsteemi muutust, mis on iseloomustatud vähemalt ühe parameetri muutumisega, nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks.
Termodünaamika on soojusnähtuste makrokäsitlus, mis tugineb kahele mittetõestavale printsiibile: termodünaamika esimesele ja teisele printsiibile.
Termodünaamiliseks kehaks nimetatakse keha, mille abil toimub soojuse muundamine mehhaaniliseks tööks (soojusmootorites). Nendeks kehadeks on gaasid ja aurud.
Termodünaamika - makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi.
Termodünaa - Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd.
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest.
Termodünaamilised kehad – gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel.
Termodünaamika – teadus, mis uurib eri energiavormide vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides.
Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilises süsteemis toimuvaid ajaliselt järjestikuseid muutusi aine ühest olekust teise siirdumisel.
Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump süsteemis toimuvad järjestikulised olekumuutused.
Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Termodünaamikal on kolm seadust, mis uurivad soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise.
Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod).
Termodünaamiliseks parameetriks - kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.
Termodünaamilisteks parameetriteks nimetatakse suurusi, millede abil iseloomustatakse termodünaamilise keha (gaasi või auru)mistahes ajamomendil.
Termodünaamika – Termodünaamika tegeleb: • Soojusülekannetega, so soojus läheb ühe koha pealt teise koha peale.
Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse sellist süsteemis toimuvat protsessi, mille käigus vähemalt üks olekuparameeter muutub.
Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus.
Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas.
Termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida.
Termodünaamika on soojusnähtuste teooria, milles ei arvestata kehade atomaarset ja molekulaarset ehitust.
Termodünaamiline süsteem – et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs.
Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi.
Termodünaamika aluseks on energia jäävuse printsiip  erinevate energialiikide ekvivalentsuse printsiip.
Termodünaamiline tõenäosus on arv, mis näitab kõikvõimalike olekute arvu, mida antud süsteem võib omada.
Termodünaamilised olekuparameetrid on füüsikalised makrosuurused, mis iseloomustavad termodünaamilise keha olekut.
Termodünaamiline keha on gaasilises, vedelas või tahkes olekus oleva ainega täidetud ruumiosa. Näit.
Termodünaamika - soojusnähtuste mikrokäsitlus, mis tugineb mittetõestavatele printsiipidele.
Termodünaamiline tasakaal on termodünaamilise süsteemi lõppolek muutumatute välis- tingimuste korral.
Termodünaamiline süsteem on tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas.
Termodünaamika - Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset
Termodünaamiline süsteem – süsteemiks nimetatakse osamonteeriast, mis on eraldatud uurimisest.
Termodünaamika on soojusnähtuste teooria, mis ei arvesta aine molekulaarset ehitust.
Termodünaamika - Soojusõpetuse osa, milles ei eeldata,et kehad koosnevad osakestest.
Termodünaamiline süsteem – ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused.
Termodünaamiliselt on sulamishetkel Gibbsi vabaenergia muut (ΔG) null, kuna toimub kasv
Termodünaa - Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale.
Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus.
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikusest muundumisest.
Termodünaamika – uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust.
Termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda
Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilise keha oleku muutuse protsessi.
Termodünaamiline protsess on üldnimetus kõigi olekutevaheliste üleminekute kohta.
Termodünaamilised potentsiaalid on TD süsteemi kindlaviisiliselt defineeritud energiad.
Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse kehade süsteemi, mis vahetavad soojust.
Termodünaamilisek tõenäosuseks – W. Entroopia defineeritakse tõenäosuse kaudu.
Termodünaa - milise meetodi kasutusalad on palju laiemad.
Termodünaamika - alased uurimustööd algasid 19. sajandil.
Termodünaamiline süsteem — soojusvahetuses olevate kehade süsteem.
Termodünaamiline süsteem - Kehade süsteem, mis vahetavad soojust.
Termodünaamiline süsteem – kehade süsteem, mis vahetab soojust.
Termodünaamiline süsteem - üksikreaktsioon, rakk või organism
Termodünaamikaga on soojusmasinatel väga palju seost.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Termodünaamika süsteemiks nimetatakse kehade hulka, mis on omavahel soojusvahetuses. Termodünaamilisele süsteemile antud soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja töök välisjõudude vastu.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Termodünaamika aluseks on kaks printsiipi: termodünaamika 1.printsiip väljendab energia jäävust ja 2.printsiip väljendab asjaolu, et kõik iseenesest kulgevad protsessid toimuvad kindlas suunas.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Termodünaamika uurimisobjekt on süsteem. 2. Süsteem – meid huvitav universumi osa, mis on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Termodünaamika seadused – I t. s. – energia võib muunduda ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao; II t.s. – et igas protsessis osa energiat hajub soojusena, mida kasutada ei saa, on kineetiline energia potentsiaalseks energiaks muundumise efektiivsus alati alla 100% (teises sõnastuses: isoleeritud süsteemi entroopia ei saa väheneda).



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun