Kriminaalpoliitika kordamine
Samast põhimõttest
lähtub ka tänapäevane moraaliteooria.
Absoluutse karistusteooria järgi on karistus asi iseenesest, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja
täiendavat põhjendamist ega karistamisvolituse õigustamist. Karistada tuleb selle pärast, et süütegu
on toime pandud, karistus on vaba mistahes eesmärgist. Tõsi, nähes karistuse õiglast tasumist, võib
ju ka seda vaadelda eesmärgina. Sellisel juhul taandub küsimus terminoloogiliseks kui eesmärgi
mõistet määratleda kujutlusena sotsiaalselt või empiiriliselt saavutatavast, siis ei ole tasumisideel
põhineval karistusel tõepoolest eesmärki; kui aga eesmärgi all mõista idee teostamist, siis muidugi
on absoluutse karistusteooria järgi karistuse eesmärk õiglane tasumine, süüteoga kahjustatud
õigluse taastamine või ka õiglustunde rikkumise heastamine. Eesmärk tähendab lõppseisundit,
ideaalseisundi saavutamist.
annaabi.ee 
