suurust, nende sisepinna omadusi jms.) Mõnel korral on juhtunud, et defineeritakse ka sõnu, nt Maitse- ja lõhnaained: maitset ja lõhna tekitavad ained. Võib öelda, et sõnastik on normatiivne. Terminite arv: 243. (Kuna sõnastik on väikese mahuga, oli lihtne terminid lihtsalt üle lugeda.) Sõnastiku on koostatud EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse terminoloogia komisjoni töö tulemusena ning riikliku terminoloogiakomisjoni ja Eesti Terminoloogia Ühingu toel. Koostajana välja toodud Väino Poikalainen on EMÜ veterinaarmedistiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse professor. Juustutehnoloogia terminikogu on suunatud eelkõige piimatehnoloogia eriala üliõpilastele ja erialaspetsialistidele, sisaldab väga kitsa eriala termineid. Juustutehnoloogia sõnastikke (nagu kas laiemalt piimatehnoloogia sõnastikke) eesti keeles varem ilmunud pole (on vaid eesti-inglise-
-nda- (einestama/einetama) Terminoloogiatöö vormid: · eriteadlased + keeleteadlased. Eriteadlastelt saadakse terminite sisu kohta infot, keelteadlastest vormi kohta, nii et toimib koostöö. - Keeleteadlase panus: 1) Oskuskeeleõpetuse viljelemine 2) Eriteadlaste metoodiline juhendamine 3) Praktilise terminoloogiatöö koordineerimine 4) Praktilises terminoloogiatöös osalemine 5) Oskuskeeleinfo andmine · terminoloogiakomisjoni vorm põhiraskus oskusteadlasel 1. töö kindlaksmääramine, piiritlemine 2. ettevalmistusjärk 3. töö terminitega 4. vormistamine 5. töö ülevaatamine ja kontroll 6. probleemsete kohtadega tegelemine Mõistepõhine töö üldjuht: püütakse rahvusvahelise mõisteühtlustuse ja terminiühtlustuse poole. Tõlkepõhine töö: - terminite otsimine lähtetekstist - leitud terminite sisestamine terminibaasi - uurimistöö ja selle dokumenteerimine
Uuendajad tegelesid keele paindlikkusega – sõnavara, lause edasiarendamine (Aavik). Tekkis ka vastuliikumine – kardeti, et uuenduste tulv võib keelele ohtlikuks saada. Alternatiivne keelekorraldusliikumine – keele stabiliseerimine, süstematiseerimine, normimine (J.V. Veski), kelle eestvõttel korraldati keele korraldus, pandi alus ja töötati välja kümneid õigekeelsussõnarmt-d. Tema tegevus oskuskeele väljaarendamisel on väga tähtis – 40 terminoloogiakomisjoni töötas tema alluvuses. Üle 30 oskussõnastiku. 1920 – õsõnavara väga põhjaliku uuendamise aastad. Seadusi hakkasid algselt küll tõlkima, kuid ka koostama eesti rahvusest tõlkijad, poliitikud. Seaduse sisulise külje kõrval hakati tähelepanu pöörama nende vormile, keelelisele korrektsusele. Keele puhul ei ole kuskilt eeskuju võtta. EV kuulutati eesti keel riigikeeleks, tekkis tungiv vajadus emakeele arendamise järele, nii üld-kui teaduskeele mõttes. Alustati
annaabi.ee 
