mRNA molekuli kolm järjestikkust nukeotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis Geneetiline kood. Omadused: · universaalne · Sünonüümne st. ühele aminohappele vastab mitu koodonit. · Ühetähenduslik st. ühele koodonile ei vasta mitut aminohapet · Mittekattuv st. ükski nukelotiid ei kuulu ühel ja samal ajal kahte kõrvuti olevasse koodonisse Initsiaatorkoodoniks on AUG, millele vastab aminohape metioniin. Stopp- ehk terminaatorkoodoneid on kolm. 22. Kuidas toimub translatsioon? mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud informatsiooni ülekandmine aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoomides. Protsess algab initsiaatodkoodoniga, lõpeb stoppkoodonia. Algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. 23. Milline on viiruse ehitus? Viirusosakeste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm. Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga.
kõigis organismides, nii prokarüootides kui ka eukarüootides d) mittekattuv geneetilise koodi lahtimõtestamine ehk desifreerimine toimub valgusünteesi käigus koodonite kaupa. Iga mRNA on varustatud nii translatsiooni algus- kui ka lõppkoodoniga. Alguskoodon ehk initsiaatorkoodoniks on nukleotiidijärjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin (Met). Stoppkoodoneid ehk terminaatorkoodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Valgu süntees Toimub tsütoplasmas ribosoomides. 1. mRNA ühineb ribosoomiga 2. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape Met. Aminohappe ühinemisel tRNA-ga kasutatakse ATP energiat. tRNA, mis ühineb initsiaatorkoodoniga, nim. initsiaator-tRNA-ks. tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks. 3
koodonit. Milliseid koodoneid genoomis eelistatakse, sõltub aga konkreetsest organismist endast. Otsene seos on aga aminohappele vastavate koodonite hulga ja selle aminohappe esinemissageduse vahel valkudes. Mõnele koodonile (UGA, UUA ja UAG) ei vasta ühtegi aminohapet, mistõttu neid mõnikord nimetetakse ka nonsensskoodoniteks. See nimetus ei ole aga päris õige, kuna nimetatud koodonid toimivad märgina valgusünteesi lõpetamiseks, umbes nagu punkt lause lõpus. Stoppkoodoneid e terminaatorkoodoneid tunnevad ära teatud ensüümid, nn. terminatsioonifaktorid, mis osalevad valgusünteesi lõpetamisel. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA sisaldab endas pärilikku informatsiooni ning RNA osaleb päriliku info realiseerimises -- valgu biosünteesis. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni (seda võimaldab ka RNA,
translatsiooni järgselt aitavad valku pakkida tsaperonid 20. Translatsiooni terminatsioon. Polüpeptiidahela elongatsioon peatub, kui ribosoomi A- saiti siseneb üks kolmest terminaatorkoodonist: UAA, UAG, UGA. Terminaatorkoodonid tuntakse ära lahustuvate valkude, terminatsioonifaktoride ehk RFde poolt. Terminatsioonifaktorid kuuluvad kahte klassi. Bakteriaalsed esimese klassi faktorid tunnevad terminaatorkoodoneid ära erinevalt. Mõlemad tunnevad ära UAA, RF-1 tunneb ära ka UAG ja RF-2 tunneb ära veel UGA. Eukarüootidel on vaid üksainus esimese klassi faktor ehk eRF kõigi kolme terminaatorkoodoni tarbeks. Terminatsioonifaktori esinemisel A-saidis muudetakse peptidüüli transferraarset aktiivsust nii, et ta lisab moodustuva polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülotsa veemolekuli. Reakstiooni tulemusel vabaneb polüpeptiid tRNA molekulist. Terminatsioon lõpeb
annaabi.ee 
