lõpeb umbselt. Seljaaju ristlõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuliselt hallollus, perifeerselt asub valgeollus. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured. Kaela piirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad. Nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn. hobusesaba. Selline närvijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdsest kasvamisest: lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju ning "kisub" seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e. spinaalnärviks. Oma olemuselt on spinaalnärv saganärv, kuna ta sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude
teateid ja peaajust tulevaid käsklusi! ● närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse, moodustuvad: - seljaajunärvide eesmised - motoorsed juured ja - tagumised - sensoorsed juured. ● kaelapiirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt - mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad ● nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt - nad moodustavad koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn hobusesaba ● selline närijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdest kasvamisest: - lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju - ning “kisub” seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole ● igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e spinaalnärviks SELJAAJUNÄRVID e SPINAALNÄRVID NERVI SPINALES
annaabi.ee 
