Tera kulumiskindlust suurendavad Teramaterjali kõvadus Tera pinnasiledus . Lõikeinstrumendi nürnemist töötlemise käigus võib jagada kolme etappi : I – etapp – värkelt teritatud tera sisstöötamise aeg Tera kulumine on intensiivne Teral lõikeserval tekivad lõikejõudude toimel suured pinged, mis ületades tugevuspiiri tekitavad murdumise või jääva deformatsiooni Kulumise intensiivsus sõltub teritusnurgast ja teramaterjali tugevusest Nürinemine ei sõltu töödeldavast materjalist . II – etapp – monotoonse kulumise etapp, suurem osa tera tööajast kahe terituse vahelisel perioodil Tera nürinemine on aeglane Kulumise kiirus sõltub teramaterjali kõvadusest ja töödeldavast materjalist . III – etapp – avariikulumine Teatud nürinemise tasemest edasi kiireneb protsess tundavalt .
joon.) Joon. Nurkade α ja γ muutumine, kui treitera ei ole paigaldatud tsentrite kõrgusele. Tera asend välistreimisel : a tsentriteljest kõrgemal, 13 b tsentriteljest madalamal; sisetreimisel: c tsentriteljest kõrgemal, d tsentriteljest madalamal; LT lõiketasand h sin µ = ---- = 2h/D. D/2 Välistöötlemise korral on lõikeservatasandi pöördumise tõttu tegelik taganurk α1 nurga µ võrra vastavast teritusnurgast väiksem. Samal ajal on aga tegelik esinurk γ, suurem nurga µ võrra (vt.joon. a): αf = α – μ; γf = γ + μ. Kui treitera paigaldada tsentriteljest allapoole, siis taganurk suureneb ja esinurk väheneb (vt.joon. b): αf = α + μ; γ f = γ – μ. Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele.