Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind on kulunud ühe meetri kohta rohkem kui 0,5 mm, siis tuleb enne kaabitsemist hööveldada või freesida. Pind on kaabitsemiseks ettevalmistatud, kui lekaaljoonlaua ja detaili vahele jääb ühtlane pilu, mitte üle 0,05...0,06 mm. Värv, millega kontrollplaat ja -joonlaud kaetakse, on berliini sinine, rauamenning ja tahm. Värvimuld segatakse masinaõlis. Kaabitsa lõikeservade teritusnurgad valitakse sõltuvalt töö iseloomust ja detaili materjalist. Kõige enam levinud lõikenurga väärtus on 900. Kui selline kaabits on kaabitsemisel 15..25 0 all, eraldub laast kergesti, kaabits ei lõiku metalli ega libise. Suurt tähtsust omab lõikeserva kuju. Paremad on kumera servaga kaabitsad; eelkaabitsemisel valitakse otsaraadius 30...40 mm, puhastöötlemisel 40...50mm. Kumeruse puudumisel lõikab kaabits kogu lõikeservaga, mis nõuab suurt tööjõudu. Lisaks
Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind on kulunud ühe meetri kohta rohkem kui 0,5 mm, siis tuleb enne kaabitsemist hööveldada või freesida. Pind on kaabitsemiseks ettevalmistatud, kui lekaaljoonlaua ja detaili vahele jääb ühtlane pilu, mitte üle 0,05...0,06 mm. Värv, millega kontrollplaat ja -joonlaud kaetakse, on berliini sinine, rauamenning ja tahm. Värvimuld segatakse masinaõlis. Kaabitsa lõikeservade teritusnurgad valitakse sõltuvalt töö iseloomust ja detaili materjalist. Kõige enam levinud lõikenurga väärtus on 90 0. Kui selline kaabits on kaabitsemisel 15..250 all, eraldub laast kergesti, kaabits ei lõiku metalli ega libise. Suurt tähtsust omab lõikeserva kuju. Paremad on kumera servaga kaabitsad; eelkaabitsemisel valitakse otsaraadius 30...40 mm, puhastöötlemisel 40...50mm. Kumeruse puudumisel lõikab kaabits kogu lõikeservaga, mis nõuab suurt tööjõudu.
annaabi.ee 
