Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse tähtsust, nende jaoks oli esmane siiski talutöö, seda nad oskasid ja see andis nende lauale leiba. Juulius Kilimit aga vastupidiselt talurahvale hindas väga haridust, tema jaoks olid talutöö võõras, ja ka alkohol oli talle
Kuna poiss oli enamuse jast linnas olnud, arvati et kuna tal on paremad riided ja korralikumad kombed peab ta ennast ka teistest üleolevaks. Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile lihtsalt võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke imelikult vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse tähtsust, nende jaoks oli esmane siiski talutöö, seda nad oskasid ja see andis nende lauale leiba. Juulius Kilimit aga vastupidiselt talurahvale hindas väga haridust, tema jaoks olid talutöö võõras, ja ka alkohol oli talle vastumeelt, just alkoholi mittetarbimise tõttu suurenes ka maainimeste umbusaldus tema vastu
Tema suhtes olid suured eelarvamused. ,, Linnahais juures, mis muud! Linnariided ja- puha.. ,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 41 ). Maarahvas suhtus Juulius Kilimiti kui haritlasse kes maailma tegelikest õigetest väärtustest ja oskustest ei tea midagi, tema ebatavalised kombed ja viisakus olid neile võõrad. Kõik uus oli neile võõras, nemad olid harjunud lihtsa maaeluga ja ei suutnud kuidagi Juuliust mõista. ,,Juulius täitis oma lahke teretamiskombe, millele teised kõik natuke tõrksalt vaatasid, nagu oleks selles midagi ebasündsat." ( IV peatükk lk 42 ). Tollel ajal haridus eestis alles hakkas kujunema, üldine kirjaoskus suurenes, revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja ka kõrgharidust sai hakata eestis omandama. Uuendused nõuavad aga natuke aega kõikide inimesteni jõudmisel. Harimatu talurahvas ei osanud esialgu hinnata hariduse
annaabi.ee 
