Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta kiri on varastatud soovitas tal minna kaardiväkke teenima, et ta võiks hiljem saada musketäriks. Härra de Treville'i kabineti aknast nägi ta meest Meung'ist, ning tormas talle järele. Trepil tormas ta otsa haige õlaga Athosele, kes ta seepeale duellile kutsus. Sama tegi ka Porthos, kelle kallal ta teravmeelitses ning Aramis, kelle d'Artagnan pani piinliku olukorda. Kui Arthos, Porthos, Aramis ja vapper gaskoonlane olid duelliks kloostri taha kogunenud, sattus neile peale kamp kaardiväelasi. D'Artagnan, kes aitas musketäridel kaardiväelastega võidelda sai hoobilt musketäride sõbraks. Pärast mõnda aega kestnud põnevat elu Pariisis, tuleb tema juurde härra Bonacieux ja teatab, et ta naine on röövitud, ning palub d'Artagnanilt abi. Naine olevat kininganna usaldusalune
Ta teadis veel, et omades ühte inimest tugiisikuna, aitas see tal tulla toime visiooniga ning selle suunaga. Kuigi, see ei tähenda, et ta mitte kunagi ei muutnud oma meelt tema otsustamised olid otsustavad ja tugevad. Jobs alati julgustas inimesi, et nad võtaksid vastu väljakutseid , mis lähtuksid tema enda vaatepunktidest. Avatus teeb haiget vahel. Mõned oleksid Steve'i kirjeldanud kui head meest. Ta oli tuntud oma aususe ja oma kriitiliste ütluste poolest. Ükskord teravmeelitses ,, Minu töö on olla mitte järelandlik inimeste suhtes. Minu töö on see, et nad annaksid endast parima." Job oli tuntud oma karmi töö juhtimise poolest. Siiski, tema lähenemine mitte ei sundinud inimesi ,et genereerida häid tulemusi, see veenas, et sõnum, mida ta soovis edastada, ei olnud kunagi summutatud. Tema vaated olid selged ja sisutihedad. Steve Jobs, rikkus kõiki reegleid juhtimises . Ta oli diktaator, kes kuulas peamiselt ainult enda intuitsiooni
Orkestri teostest tähtsamad on ,,Öö Madriidis", ,,Aragonia Jota". Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina". Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mille ta kirjutas 1874. aastal. Satiirilistest lauludest tasub ära märkida teose ,,Kirp", milles on välja toodud õukonna rumalust ja lipitsemist.
annaabi.ee 
