romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on kasutanud oma tegevuse õigustamiseks diktaatorid • Tänapäeva pedagoogikale alusepanija „Elise…“ Valgustuse tähtsus
Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast mõtlik mõisaperemees. Teosest
"Jevgeni Onegin" Tegelaste iseloomustused Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse Jevgeni keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Humor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav.ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. Ta olio noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu Vladimir õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Tatjana Ta oli galantine ja heade käitumiskommetega
,,Jevgeni Onegin" Lühiiseloomustus: Jevgeni: Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. tundis aadliseltskonna käitumisreegleid. Vladimir: Ta oli noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega
Jevgeni Onegin 1. Iseloomusta Jevgeni Oneginit. Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. Ta oli ka kõrk, teravkeelne, armukade ja kurvameelne. 2. Iseloomusta Vladimir Lenskit. Ta oli noor ja sirge poeet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus, et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. 3. Kumb on sinu arvates leek, kumb jää? Põhjenda oma arvamust. Lenski on romantiline noormees, kes poeedib nii armastuse oma pruudi Olga vastu kui ka tutvumist Oneginiga. Ta kaldub idealiseerima kõike ümbritsevat. - Tuli
elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule üle. Mu meelest see on tähtis faktor, või teravkeelne lugeja saab hakkama ehk väitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada must kui omaenda isikust. Ja samas püüab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tüüpilist esindajat, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lõbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lõppu
vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, krk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada muust kui omaenda isikust. Ja samas pab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tpilist esindajat, rhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lppu. Kik tuli ilmsiks romaani edenedes
* Ema suri, kui ta oli väike, isa tahtis, et ta õpik juurat; Voltaire jättis õpingud pooleli * Kodanlane (isa kaupmees/ametnik); ei olnud aristokraat, kuid viibis aristokraatlikes salongides (kõrgseltskonnas ei koheldud teda võrdsena, vaid kui narrina...) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu * Andekus (nii keeleline kui matemaatiline) * Teravkeelne/-meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda) ELU KÄIK: - Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille's - Friedrich Suure (valgustatud monarh?) õukond Saksamaal - Kohtus Inglismaal Newtoniga oli tema ideede pooldaja - Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel * Cirey' loss (Emilie du Chatelet võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika)
On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule üle. Mu meelest see on tähtis faktor, või teravkeelne lugeja saab hakkama ehk väitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada muust kui omaenda isikust.
annaabi.ee 
