Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein. 8. Leidke mõned keskaegse rõivaste pildid.
Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Klausuur ehitati üles kolmekorruselisena. Vaid põhjatiivas paiknenud kõrge nelja võlvikuga ühelöövilise kiriku osas oli ta kahekorruseline, kolmas korrus oli tõenäoliselt kaitsekorrus. Kirik varustati kaunite raidraamistuses teravkaarakendega. Hoovipoolsetele külgedele lisati kahekorruselised võlvitud ristikäigud. Ligikaudu 20 meetri kõrgused välismüürid lõppesid sakmelise rinnatisega, kirdenurgas lisandus neile tänini säilinud väike konsooltorn. Lisaks konsooltornile ehitati väike torn ka kiriku lääneviilule ja veel üks torn kirdepoolsele katusekelbale (mõlemad hävinud). Algsele ruudukujulisele põhiplaaniga ehitisele lisati seejärel umbes 12 meetri laiune läänetiib
siiski tublisti hiljem tõllakuuri ümberehitamiseks andis tõuke tulekahju 1888. aasta kevadel, ilmselt on umbes samal ajal ehitatud uuel kujul üles ka ait. Täiesti iselaadne Eesti mõisaarhitektuuris on pseudogooti stiilis talltõllakuur, mis ehitatud sõiduhobuste jaoks. See on algselt olnud suhteliselt pikk ja madal, kõrge kelpkatusega paekiviehitis, mis omas fassaadi keskel ilmselt mingi kaaristu. 1888 aastal ehitati hoone esikülje osas täielikult ümberja lisati kõrgete teravkaarakendega kolmnurkviil. Ait vastab eelmisele hoonele nii oma konfiguratsioonilt kui üldvormilt (va "gooti" viil). Hoone omas tugipiilaritest raamitud eenduva sissekäigu, mitmeid kaaravasid ja aknaid. Karjahoov tõllakuuri taga koosneb kahest pikast paekivihoonest, mis otstel ühendatud kivimüüridega. Rajamisajalt kuulub laudakompleks 18 sajandisse, kuid on kannatanud tulekahjus, misjärel ehitati osaliselt ümber. Väike kelder lauda ja
annaabi.ee 
