TERAVILI Kõige vanem ja kuulsam teravili on kindlasti oder: Sotimaal kasutatakse idandatud otra, Iirimaal idandatud ja tavalise odra segu. Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku, mis mõjutab omakorda viski maitset. Rukist hakkasid viskivalmistamisel suuremal määral kasutama iirlastest väljarändurid Ameerikas, seda nii idandatud kui ka idan...
jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Blended Whisky Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Ameerika viski on Bourbon (burboon), Rye, Corn ja Straight. Valmistamisel on erinevused Euroopa viskidega suured.
vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega seisneb selles, et aroomis ja maitses puudub turbasus ja suits. Teravilja
b) linnaseviski (vatted malt või pure malt). Segatakse kokku erinevatest ühelinnaseviskidest. Seguviski (blended whisky). saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Parimad seguviskid sisaldavad suurt hulka väga kvaliteetseid ühelinnaseviskisd, mida on segatud omavahel ja ka kvaliteetse teraviljaviskiga. Seguviski alaliik on Bourboni viski (bourbon whisky), mis koosneb eri teraviljadest (oder, mais rukis ja nisu). Teraviljaviski (grain whisky). Valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist. Teraviljaviskid on odavamad kui seguviskid. Rukkiviski (rye whisky). Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kanadas. Mõiste ei ole paraku väga täpne: enamasti on joogis rukkiviskit vähem kui 10%. Jook koosneb siiski valdavalt alkoholist, mis on tehtud maisist ja nisust. Viskiliköör (liquer whisky). Viskiliköör on liköör, mille alkohol tuleb viskist.
1. Rukkiviski (peab sisaldama vähemalt 52% rukkist) 2. Bourbon( burbooni) viski Kentucyst (koosneb väikestest kogustest rukkist, nisust, odrast ja kindlasti maisist). 3. Sour Mash (hapu meski) Tennessee´st (valmistamistehnika kujutab endast eelmise destillatsioonijäägi kasutamist). Linnase ja teraviljaviski Linnaseviskit toodetakse pajadestillaatorites, protsessi abil, mis on peaaegu muutumatuks jäänud alates esimese soti viski valmistamisest. Sotimaa pajadestillaatoritega viskivabrikutes valmistatakse kuut tüüpi tunnustatud linnaseviskit. Hoolimata sellest, et kõik linnaseviskid valmistatakse sarnasel aurustusdestilleerimise meetodil, on nende omadused väga erinevad. Ühes Sotimaa osas paikneb kaks viskivabrikut, üks ühel, teine teisel pool teed
Põhilised jagunemistüübid on: · linnaseviski (Malt Whisky); · tõrrelinnaseviski (Vatted Malt voi Pure Malt), mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust; · valiklinnaseviski e ühelinnaseviski (Single Malt), mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid segatud kokku erinevatest pruulimislaaridest, et tagada oodatud toode; · valikvaadi linnaseviski (Single-Cask Malt), mis on ühe destillatsiooni tulemus; · teraviljaviski (Grain Whisky) valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski. Viskimaad: · Iiri viski (Irish) - valdavalt odralinnastest, kasutatakse ka kaera, nisu, rukist; destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. · Soti viski (Scotch) - odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemisaeg on vähemalt kolm aastat. · Ameerika Ühendriikide viskid osaliselt valmistatud maisist
annaabi.ee 
