Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teraviljasaakide" - 7 õppematerjali

Ajalugu kt
2
doc

Ajalugu kt

aprill 1343), Leiti head liitlased ( rootslased ja venelased), vastuhakuks plaaniti tallinna piiramist ja vallutamist, ettevalmistused läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharendile. talupojad esitasid kaebusi ja ei täitnud koormusi. asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Eesti ajalugu-Keskaeg
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

aadlikud järjest arvukamalt elama maale mõisatesse. XV saj kasvasid linnad, suurenes teravilja sissevedu.Madalmaade kaupmehed maksid hästi teravilja eest.Aadli jõukuse kasvade asutati juurde uusi mõisaid ja laiendati seniseid. XVI saj keskpaigaks oli Eestis juba u 500 mõisa. Rikaste linlaste ja aasli seas läks moodi luksusesemed ja muud kallihinnalised tooted, millele aitas kaasa hoogsalt arenev merekaubadus. Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus. Kümnis oli nüüd veerand viljasaagist(mitte 1/10). XV saj keskpaigast nõudsid mõisnikud ühaenam raha ning XVI saj alguseks mingi eramõisates pea täielikult üle raharendile. Maarahva vastupanu: Esitati kaebusi mõisnikele, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijale, asuti elama mujale- piiriäärsetelt aladelt rändasid vallalised

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
23
doc

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal. Liblikõieliste sileerimise fermentatsioon ja lämmastiku reostus söötmisel saastab keskkonda, segukülvidega saame leevendada ka seda kitsaskohta. Punase ristiku ja kõrreliste segud Segusse võetavate kõrreliste valikul tuleb arvestada liigi arengukiiruse ning kestusega ja selle mõjuga toiteväärtusele. Punane ristik talub kattevilja hästi, kuid kõrgemal agrofoonil suurte teraviljasaakide korral on allakülvid sageli ebaõnnestunud. Tuginedes eeltoodule on kasutusel punase ristiku katteviljata külvid, kus külviaasta saak kasutatakse loomasöödaks. Otstarbekas on sellisel juhul kasvatada varase punase ristiku sorte. Varane punane ristik areneb suvetüübiliselt ja annab juba külviaastal õitsvaid varsi. Katteviljata külvides hakkab punane ristik kuu aega pärast tärkamist võrsuma ja niites esimest korda õienuppude moodustumisel, saab septembri lõpus ka teist korda

Põllumajandus → Põllumajandus
13 allalaadimist
Eesti ajalugu
8
docx

Eesti ajalugu

Maarahvas Vana-Liivimaal Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis ­ Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestati palju vähem. Aadlikud asusid järjest rohkem elama maale mõisatesse. Lääne- Euroopas hakkas arenema manufaktuuritööstus ja kasvasid linnad, mille tõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Mõisate arv tõusis Eestis juba 500-le. Järjest rohkem läksid moodi luksusesemed. Feodaalide huvi kasvas teraviljasaakide suurendamise vastu ning talupoegade koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti erimõisates. Ordu- ja piiskopimõisates jäi endiselt tähtsamaks loonusrent. Kümnis tähendas nüüd juba veerandit viljasaagist. Järgmise sajandi alguseks mindi mitmetes eramõisates täielikult üle loonusrendilt raharendile. Osal talupoegadest õnnestus asuda linnadesse, kus vajati samuti töökäsi. 14. saj. lõpust on

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Eesti ajalugu
30
doc

Eesti ajalugu

6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL · TALURAHVA OLUKORD: ­ Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus ­ Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu ­ Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu ­ Kindlustamaks oma võimu, asusid aadlikud järjest rohkem elama maale mõisatesse ­ Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi ­ Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus ­ Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist ­ Arvukate vähemtähtsate loonusandamite asemel nõudsid mõisnikud 15. sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha ­ 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile

Ajalugu → Ajalugu
164 allalaadimist
Ajaloo konspekt
33
doc

Ajaloo konspekt

Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu. 15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti sadamaid ning maksid hästi vilja, eriti rukki eest. 16. sajandi keskpaigus suurenes mõisate arv Eestis juba 500-le. Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurenemise üle ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas asikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Ordu- ja piiskopmõisates jäi endiselt tähtsamateks loonusrent. Kümnis oli juba neljandik saagist. Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu: esitati kaebusi mõisnike peale; ei täidetud koormisi; hakati vastu mõisasundjale; asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome). 16. saj

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
415 allalaadimist
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

ühtlasi ka puudujääk rohusöötades (rajamisaastal on saak väiksem kui normaalsel kasutusaastal). Kui rohumaid uuendatakse igal aastal võrdses koguses, on tootmine sujuvam. Teraviljade valikul tuleb lähtuda sellest, mida on kõige otstarbekam loomadele sööta või siis kasvatada müügikultuure (raps, toidunisu), mille müük korvaks omakorda sööda ostmise kulud. Seakasvatusele spetsialiseerunud tootmises on eelkõige tähtis teraviljasaakide suurus ja selleks kasutatava maa pind. Et aga pikaajaline teraviljade kasvatamine samal kohal mõjub mullaviljakusele halvasti ning pikas perspektiivis muudab tootmise tunduvalt kallimaks, tuleb planeerida kultuure, mis lõhuksid teraviljade tsükli. Tuleb jälgida suhteliselt suure koguse seasõnniku optimaalset kasutamist ning võimalikult pikka sõnniku laotamise perioodi. Taimekasvatusele spetsialiseerunud tootmises tuleb

Põllumajandus → Põllumajandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun