kasulik ja teisele kahjulik parasiit elab peremeesorganismi arvel ja põhjustab haigust või isegi surma. Parasiitseeni esineb nii taimedel kui ka loomadel. Taimede parasiidid: 1. Tungaltera kasvab teraviljade viljapeades, ta on väga mürgine ning sellist vilja ei tohi toiduks kasutada. 2. Kõrrerooste kuulub roosteseente hulka ja põhjustab taimede enneaeget kuivamist. 3. Nõgiseened põhjustavad teraviljasaagi ikaldumist. Seenhaiguste vastu pritsitakse taimi pungitsiilidega (s.o. Seenemürkidega). Näiteks viinamarjadel, ilutaimedel jt. tõrjutakse jahukastet bordo vedelikuga või burgundia vedelikuga. Loomade parasiitsed seened : 1. Epitermofüütia on parasiitseen, mis elab inimese marrasnahas ja põhjutab sõrmede, varvaste, kaenlaaluste marrasnaha hävimist. On väga nakkav. Torikulised : need seened on levinud puittaimedel ja põhjustavad puude mädanemist
%C3%A4sumajandus_ja_selle_tagaj%C3%A4rjed/ 6) http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N %C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ 12 PILDID 1 2 3 4 3 1) Stalini isiku kultus 13 2) Propagandapilt: Lihula valla Säde kolhoosi punavoor teraviljasaagi viimine riigi lattu. Sama aasta märtsis oli üle 20 000 inimese Siberisse viidud, mis andis hoogu kolhooside moodustamisele. August 1949 3) Põrandaalune kunst: Olga Terri maal "Hirm I" (1948) väljendab ajastule omast õudust. 4) Stalinistlik nõukogude kunst sotsialistliku realismi äärmus. Roman Treumani ja Viktor Karruse tööd "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" (1951) on peetud stalinliku sotsialistliku realismi tippteoseks Eestis. Teos pärineb Eesti
Elementaarne on söötade säilitamine madala niiskusesisaldusega keskkonnas ja teravilja nõuetekohane töötlemine loomasööda valmistamisel. Tuleb vältida vigu söötade konserveerimismeetodite rakendmisel (silo fermenteerimine, heina pallimine jm). Mingil määral on söötade hoiustamisel võimalik kasutada hallituste kasvu pidurdavaid orgaanilisi happeid (Bryden, 2007). Samas pole tänapäeva agrotehnoloogiat silmas pidades alati võimalik vältida teraviljasaagi koristuseelset saastumist hallitusseentega, mükotoksikooside profülaktika on realiseeritav sageli vaid osaliselt, ja pealegi on see sooja ja niiske kliimaga maades ka võrdlemisi kallis (Sural ja Dvorska, 2011) Et taimekasvatuse geograafiline piirkond mõjutab suuresti toksiinide moodustumist, on oluline pöörata erilist tähelepanu just ohustatud piirkondades (niisked soojad alad) või perioodidel (põua- aastad) kasvatatud söötade kontrollile (Jouany1 ja Diaz, 2011)
Iseseisva põhikultuurina Sobivad üheaastased (ahtalehine ja kollane lupiin) või kaheaastased liblikõielised kultuurid (valge mesikas). Need külvatakse varakevadel või isegi sügisel (valge mesikas) ja kasvavad põllul kogu või peaaegu vegetatsiooniperioodi. Taliviljade väetamiseks küntakse haljasväetis mulda augusti esimesel poolel, järgmise aasta kultuuride väetamiseks aga koos sügiskünniga. Katteviljata ristikukülvi riskideks on töömahukus, umbrohtumine, põuaoht, ühe teraviljasaagi ning otsetoetuse ärajäämine Eel-, järel- või vahekultuurina Kasvatatakse ühe vegetatsiooniperioodi kestel samal põllul lisaks haljasväetisele veel ka saaki andvaid põhikultuure. Haljasväetiskultuuri viljeldakse kas põhikultuuri eel, järel või põhikultuuride vahel. Vegetatsiooniperioodi lühiduse tõttu ei ole Eestis haljasväetiskultuure vahekultuurina võimalik kasvatada, küll aga tuleb kõne alla nende kasvatamine järelkultuurina. Pärast varase kartuli, varase kapsa,
Vanim säilinud vakuraamat pärineb aastast 1330, mida peeti Virumaa külade kohta. Iga küla all on loetletud pered ja nende kohustused, ilma talu suurust märkimata. Alles 16. sajandil on fikseeritud talu suurus adramaades. Viljakümnis - Tähtsaim talupoegade koormis. Kõikides Eesti mõisates nõuti talupoegadelt andamiks ruksit ja otra, enamasti lisandus nendele kaer väiksemas koguses. Nisu võeti ainult mõnel pool. Kümniseõigust ei rakendatud ainult teraviljasaagi puhul, vaid ka muu toodangu puhul. 10%-20% koguväärtustest moodustasid loomakasvatussaadused. Talupojad viisid andamiks lambaid, härgi, lehmi, sigu, hanesid, kanu. Heinakümnis - Üks koorem täistalult. Olenevalt piirkonnast nõuti kümniseks veel mett, kalu, lina, kanepit. Talupoegadelt nõuti ka metsamaterjali: saepalke, palngupuid, puusütt, küttepuid. Talupoegadelt nõuti mitmesuguseid rahamakse. Vakuraha - Kõige kaalukam rahamaks, mis sõltus talu suurusest
annaabi.ee 
