ning mikroelemente. Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g. Seega võib kindlalt väita, et austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks on leitud, et seenes sisalduvad polüsahariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist. Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud. Austerserviku substraadi komponentidena kasutatakse veel selliseid põllu- ja metsamajanduse jääke nagu maisi varred ja juurikad, soja varred ja põhk, linaluud, tatrakestad, lehtpuude koor, saepuru, oksad jm väheväärtuslik puit; puuvillatööstuse jäätmed; vanapaber jms. Substraadi koostise planeerimisel peaks eelkõige arvestama toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga.
, Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64. Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist. Geodeet, 2 (26), lk. 22-24. Valler, V.,1973. Haritava maa hindamisest peamiste kultuuride kasvatamise seisukohalt. ' Sotsialistlik Põllumajandus,'20 ,lk. 925 -930. Valler, V.,1982. Eesti NSV põllumuldade rajoonimisest eri teraviljaliikide kasvatamisel. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 10, lk. 9 - 14. Valler, V.,1987a. Kartulipõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 11, lk. 15 - 23. Valler, V.,1987b. Teraviljapõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 24, lk. 6 - 17. Valler, V.,1987c
ning suur järglaste arv ristamisel aitasid avastada transponeeruvad elemendid. Kaardistatud on DNA markereid ja ka genoomi järjestus on määratud. Mais on oluline mudelorganism geneetikas, molekulaarbioloogias ja agronoomias. Tubakat (Nicotiana benthamiana) kasutatakse mudelorganismina taimpatogeenide uuringutes. [19] Riisi (Oryza sativa) kasutatakse mudelorganismina teraviljaliste bioloogias. Tal on üks väikseimaid genoome teraviljaliikide seas ja see on ka sekveneeritud. Physcomitrella patens on sammaltaim, mida kasutatakse üha enam taimede arengu ja molekulaarse evolutsiooni uurimiseks. Siiani on see ainus soonteta taim, mille genoom on täielikult sekveneeritud. Siiani on tegu ka ainsa maismaataimega, mille kohta on leiutatud tõhus geenide väljalülitamise metoodika. Pappel (Populus) on perekond, mida kasutatakse mudelorganismina metsageneetikas ja puittaimede uuringutes. Papli genoom on küllalt väike ja kasv kiire.
v. oder ak segatis oder põldhein porgand kartul, peet (põldhein) v.oder ak Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga: · Tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus Teraviljade paigutamisel tuleks jälgida järgnevates tabelites esitatut. Teraviljaliikide vastuvõtlikus tähtsamate taimehaiguste ja - kahjurite suhtes Taimehaigused ja -kahjurid Teravilja liik Kõrreliste Juurekaela Kaeranema- Rändavad juuremädanik mädanik, toodid juurenematoodid varrepõletik Nisu 3 3 2 2
ilma milleta ei oleks olemas meie elurikast maailma või vähemalt inimühiskonda oma praegusel kujul. Loodusliku mitmekesisusega võib lahendada ka söögiprobleemid jm. Inimkond tarvitab või on tarvitanud oma ajaloo vältel toiduks tarvitanud taimi umbes 700 liigist, ehkki maakeral kasvavatest taimedest on söödavad vähemalt 75 000 liiki, milledest mõned on praegu kasutatavatega võrreldes täiesti samaväärsed. Ka teraviljaliikide looduslikud e. metsikud eellased võivad olla abiks nüüdissortide parandamisel. Taimed on oluliseks allikaks ravimite valmistamisel. Pärastsõjajärgsel ajal, mil kartulit, juurvilja ja liha oli jaopärast või polnud üldse, kasutati supilisandina või salatina kõrvenõgest, võilille ja hanemaltsa. Toiduainetena kasutati ka linnukapsast, kärnoblikat, põldohakat ja põld-lõosilma. Tuntumate ravimtaimede kõrval omavad raviomadusi ka hanijalg, harilik
annaabi.ee 
