ekstraheerimiseks; 3) partii tähistus; 4) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress; 5) netokogus mahuühikutes; 6) vajaduse korral teave ekstraheerimislahusti Näited Lubatud jääksisalduse piirnorm toidus Heksaan (Valgutoodete ja rasvatustatud jahude tootmises) 30 mg/kg tarbijale müüdavas sojatootes (Rasvatustatud teraviljaidude tootmises) 5 mg/kg rasvatustatud teraviljaidudes Metanool (Iga liiki toidu ekstraheerimisel) 10 mg/kg Butanool (Tehislike lõhna ja maitseainete valmistamisel toidutoormest) 1 mg/kg tehislikku lõhna ja maitseainet sisaldavas toidus
tootmine sisaldavas toidus, 30 mg/kg tarbijale müüdavas sojatootes Rasvatustatud teraviljaidude 5 mg/kg rasvatustatud tootmine teraviljaidudes Rasva ja õli tootmine või 1 mg/kg rasvas, õlis ja fraktsioneerimine, kakaovõi kakaovõis tootmine Metanool Iga liiki toidu 10 mg/kg ekstraheerimine Metüülatsetaat Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku
rasvhapeteks, ligikaudu kolmest protsendist moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60% päevasest energiast. Süsi- vesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Glükoosi ning fruktoosi on põhiliselt puuviljades ja mees, sahharoosi leidub roo- või peedi-suhkrus, aga ka melassis, vahtrasiirupis ning osas puuviljades. Maltoosi leidub teraviljaidudes, laktoosi ehk piimasuhkrut sisaldavad piimatooted. Tärkliserikkaks toiduaineks on kartul. Mineraalained. Mineraalained on vajalikud luude ja teiste kudede moodusta-miseks ning ainevahetuse reguleerimiseks. Nad aitavad säilitada hapete ja leeliste tasakaalu organismis. Kaltsium täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, tal on oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab vere-soonte
rohke hemoglobiini moodustamise tõttu suhteliselt suur. Tsink leidub kõikides kudedes; rohkem on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Tsingi vaegus põhjustab noorloomadel kasvu aeglustumist, juuste ja karvakasvu häireid, nahakahjustusi. Tsingi vaeguse tunnuseks on sigadel esinev nahakahjustus – parakeratoos. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, eriti palju on teraviljaidudes ja kliides; piimas on tsinki kõikidest mikroelementidest kõige rohkem. Seleen on eelkõige vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist. Tuntud on talledel esinev valgelihastõbi, mis avaldub lihaste kärbumises, krampides. Seleeni vaegus põhjustab loomadel ka sigivuse häireid, kasvu peetust. 6) Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). 8
rasvhapeteks, ligikaudu kolmest protsendist moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60% päevasest energiast. Süsi- vesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Glükoosi ning fruktoosi on põhiliselt puuviljades ja mees, sahharoosi leidub roo- või peedi- suhkrus, aga ka melassis, vahtrasiirupis ning osas puuviljades. Maltoosi leidub teraviljaidudes, laktoosi ehk piimasuhkrut sisaldavad piimatooted. Tärkliserikkaks toiduaineks on kartul. Mineraalained. Mineraalained on vajalikud luude ja teiste kudede moodusta- miseks ning ainevahetuse reguleerimiseks. Nad aitavad säilitada hapete ja leeliste tasakaalu organismis. Kaltsium täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, tal on oluline roll kudede ainevahetuses: ta kindlustab vere-
annaabi.ee 
